{"id":34836,"date":"2013-09-25T14:14:03","date_gmt":"2013-09-25T11:14:03","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=34836"},"modified":"2013-09-25T14:15:13","modified_gmt":"2013-09-25T11:15:13","slug":"spinnvedelike-teooria-loksub-paika","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=34836","title":{"rendered":"Spinnvedelike teooria loksub paika"},"content":{"rendered":"

Sooritati esmakordne mineraalis herbertsmitiit avastatud uut t\u00fc\u00fcpi magnetismi t\u00e4ppisanal\u00fc\u00fcs. M\u00f5\u00f5tmiseks kasutati femtosekundlasereid.<\/strong><\/p>\n

\"\"<\/a>

Herbertsmitiit<\/p><\/div>\n

Herbertsmitiidi magnetdomeenide pideva liikumise tervikut nimetatakse kvantspinnvedelikuks. Erinevalt ferromagnetitest, mis magnetv\u00e4lja v\u00f5imendavad, v\u00f5i antiferromagneetikutest, mille vastassuunas joondatud domeenid magnetv\u00e4lja sootuks t\u00fchistavad, on kvantspinnvedeliku magnetspinnid korrastamata olekus, nagu j\u00e4\u00e4 kristallstruktuur. Ent erinevalt paljudest teistest korrastamata s\u00fcsteemidest s\u00e4ilitab kvantspinnvedelik oma oleku ka v\u00e4ga madalatel temperatuuridel. Seda ise\u00e4ralikku magnetolekut loodetakse kasutada muu hulgas uute arvutim\u00e4lude valmistamises.<\/p>\n

Olugi, et kvantspinnvedelikku on herbertsmitiidis t\u00e4heldatud, pole varem suudetud m\u00f5\u00f5ta selle optilist juhtivust. Optiline juhtivus on oluline karakteristik, mis v\u00f5ib m\u00e4\u00e4rata spinnvedelike teooriate katselist \u00f5igsust.<\/p>\n

N\u00fc\u00fcd on MIT (Massachusetts Institute of Technology<\/em>), Bostoni Kolled\u017ei ning Harvardi \u00dclikooli liitt\u00f6\u00f6r\u00fchm nimetatud m\u00f5\u00f5tmised edukalt sooritanud. Anal\u00fc\u00fcs avaldati teadusajakirjas Physical Review Letters<\/em>, kaasautoreiks teiste hulgas MIT professor Nuh Gedik, tudeng Daniel Pilon ning postdok Chun Hung Lui<\/p>\n

M\u00f5\u00f5tmiseks kasutati femtosekundlaserit, mille impulss, nagu nimigi \u00fctleb, kestab femtosekundi suurusj\u00e4rgus ehk 10-15<\/sup> sekundit. Impulss on piisavalt l\u00fchike, et v\u00f5imaldab spinnvedeliku optilist juhtivust (loe siit<\/a>) m\u00f5\u00f5ta. Optiline juhtivus v\u00e4ljendab elektromagnetv\u00e4lja m\u00f5ju elektronide liikumisele. Katseis n\u00e4htu andis teoreetilistele ennustustele olulist tuge.\u00a0 \u201eArvame, et saime hea t\u00f5endusmaterjali, millega t\u00f5mbame joone alla spinnvedeliku uurimist\u00f6\u00f6s lokanud teooriasegadusele,\u201c \u00fctles Gredik.<\/p>\n

\u201eTeoreetikud on pakkunud mitmeid seletusi, kuidas herbertsmitiidis spinnvedelik tekib. Ent t\u00e4nini ei ole olnud katset, mis \u00fche v\u00f5i teise m\u00f5tteviisi \u00f5igust kinnitaks. Meie katse on esimene, mis n\u00e4itab, kuidas \u00fcks neist mudelitest ka p\u00e4riselt herbertsmitiidile rakendub,\u201c lisas Pilon.<\/p>\n

Kvantspinnvedeliku idee esitati esmakordselt 1973. aastal, ent nimetatud n\u00e4htuse esimesed katselised t\u00f5endid laekusid alles m\u00f5ned aastad tagasi. N\u00fc\u00fcd tehtud m\u00f5\u00f5tmised selgitavad spinnvedeliku fundamentaalseid omadusi, mis on arvatavasti seotud k\u00f5rgtemperatuursete \u00fclijuhtide tekkemehhanismiga.<\/p>\n

\u201eOn raske kohe katseainesele rakendusi pakkuda, ent isegi lihtsaim t\u00f6\u00f6 spinnvedelike teemal v\u00f5ib aidata lahendada v\u00e4ga keerulisi f\u00fc\u00fcsikalisi probleeme, ise\u00e4ranis k\u00f5rgtemperatuursete \u00fclijuhtide vallas. Seda, miks osad \u00fchendid suhteliselt k\u00f5rgetelt temperatuuridel \u00fclijuhiks muutuvad, ei ole praegu teada,\u201c seletas Gedik. \u201eKa kvantarvutus v\u00f5ib meie t\u00f6\u00f6st \u00fcht-teist head p\u00e4lvida,\u201c lisas Pilon.<\/p>\n

Avaldatud artikli pealkiri on “Spin-Induced Optical Conductivity in the Spin-Liquid Candidate Herbertsmithite.”<\/em><\/p>\n

Allikas: Phys.org<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Sooritati esmakordne mineraalis herbertsmitiit avastatud uut t\u00fc\u00fcpi magnetismi t\u00e4ppisanal\u00fc\u00fcs. M\u00f5\u00f5tmiseks kasutati femtosekundlasereid. Herbertsmitiidi magnetdomeenide pideva liikumise tervikut nimetatakse kvantspinnvedelikuks. Erinevalt ferromagnetitest, mis magnetv\u00e4lja v\u00f5imendavad, v\u00f5i antiferromagneetikutest, mille vastassuunas joondatud domeenid magnetv\u00e4lja sootuks t\u00fchistavad, on kvantspinnvedeliku magnetspinnid korrastamata olekus, nagu j\u00e4\u00e4 kristallstruktuur. Ent erinevalt paljudest teistest korrastamata s\u00fcsteemidest s\u00e4ilitab kvantspinnvedelik oma oleku ka v\u00e4ga madalatel temperatuuridel. […]<\/p>\n","protected":false},"author":449,"featured_media":34837,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[110],"class_list":{"0":"post-34836","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-teadusuudis","8":"tag-materjal","9":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/34836","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/449"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=34836"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/34836\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/34837"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=34836"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=34836"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=34836"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}