{"id":34879,"date":"2013-09-30T03:39:00","date_gmt":"2013-09-30T00:39:00","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=34879"},"modified":"2013-09-30T03:51:56","modified_gmt":"2013-09-30T00:51:56","slug":"nasa-robotkulgur-curiosity-leidis-marsilt-vett","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=34879","title":{"rendered":"NASA robotkulgur Curiosity leidis Marsilt vett"},"content":{"rendered":"

NASA marsikulgur Curiosity avastas, et Marsil on vett. Vesi avastati kulguri v\u00f5etud pinnaproovist. T\u00f6\u00f6d kajastav artikkel, mille esiautor on Rensselaer’i Pol\u00fctehnilise instituudi teadusdekaan Laurie Leshin,\u00a0avaldati teadusajakirjas\u00a0Science<\/em>. See on \u00fcks viiest Curiosity tegemisi l\u00e4hemalt kajastavast artiklist.<\/strong><\/p>\n

\"\"<\/a>

Curiosity autoportree, mis on kokku pandud 55st \u201cMars Hand Lens Imager\u201d pildiaparaadi fotost.<\/p><\/div>\n

\u201eVee leidsime juba esimesest kulguriga v\u00f5etud proovist,\u201c \u00fctles Leshin. \u201eOsutub, et Marsi pinnas sisaldab ligikaudu 2 % vett. Leid on \u00fchtaegu praktiline ning teadusv\u00e4\u00e4rtuslik.\u201c<\/p>\n

Curiosity maandus Marsi Gale\u2019i kraatris 6. augustil 2012. aastal. Kaugele planeedile l\u00e4hetatud missiooni eesm\u00e4rk on algusest peale olnud elu otsimine nii mineviku kui tuleviku v\u00f5tmes. Curiosity on esimene marsikulgur, millel k\u00fcljes vastav proovide v\u00f5tmise ja anal\u00fc\u00fcsimise tehnika. Vesi avastati SAM (Sample Analysis at Mars<\/em>) instrumendiga, mille k\u00fcljes on gaasikromatograaf, massispektromeeter ning h\u00e4\u00e4lestatav laser-spektromeeter. K\u00f5ikide aparaatide koost\u00f6\u00f6s saab tuvastada hulgi keemilisi \u00fchendeid ning m\u00e4\u00e4rata oluliste isotoopide mahuprotsente.<\/p>\n

\u201eSaame n\u00fc\u00fcd t\u00f5deda, et SAM t\u00f6\u00f6tab h\u00e4sti ning on kulguri pardal igati \u00f5igustatud instrument,\u201c \u00fctles Ameerika Kosmoseagentuuri NASA Goddard kosmoselennukeskusest juhitava SAM t\u00f6\u00f6r\u00fchma juht Paul Mahaffny. \u201eSAM ning teised Curiosity instrumendid annavad kokkuv\u00f5ttes Marsi pinna koostise kohta seni t\u00e4pseima pildi.\u201c<\/p>\n

T\u00f6\u00f6s uuriti kulguri kopaga v\u00f5etud \u201eRocknest\u201c ala liivasegust proovi. Osa proovist s\u00f6\u00f6deti SAM instrumendile, milles toimus proovi kuumutamine temperatuurini 835 o<\/sup>C. Proovist aurustus lisaks veele hulk teisi aineid. Nende hulgas m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rne kogus s\u00fcsinikdioksiidi, hapnikku ning v\u00e4\u00e4vli\u00fchendeid.<\/p>\n

Kuumutamine avaldas ka \u00fchendi, milles sisaldus kloor ning hapnik. Ilmselt on tegemist kas kloraadi v\u00f5i perkloraadiga, mida teati varem olevat vaid Marsi k\u00f5rgustikel. Uus leid aga n\u00e4itab nimetatud \u00fchendite laialdasemat levikut. Lisaks viitavad tulemused s\u00fcsihappe sooladele, mis moodustuvad valdavalt vesises keskkonnas.<\/p>\n

SAM m\u00f5\u00f5tis ka veeaurus vesiniku ning s\u00fcsiniku isotoopide mahuhulka, mis sarnanes varem Curiosity kulguri sooritatud atmosf\u00e4\u00e4rim\u00f5\u00f5tmistest saadud tulemustele, viidates, et Marsi pinnas on olnud kokkupuutes atmosf\u00e4\u00e4riga. Isotoobid on \u00fche ja sama keemilise elemendi variandid, millel on erinev neutronide arv.<\/p>\n

\u201eIsotoopide, teiste hulgas vesinik-deuteeriumi ning s\u00fcsiniku fraktsioonide leidmine toetab teooriat, mille j\u00e4rgi reageerib Marsi pinna l\u00e4hedal liikuv tolm atmosf\u00e4\u00e4ri gaasidega,\u201c \u00fctles Leshin.<\/p>\n

SAM suudab otsida ka orgaanilisi \u00fchendeid. Rocknest\u2019i proovist neid leiti. On aga t\u00f5en\u00e4olisem, et need lihtsad orgaanilised \u00fchendid tekkisid hoopis proovi kuumutamisel roboti sees. Rocknest\u2019i pinnaseproovi ained reageerisid SAM instrumendi k\u00fclge j\u00e4\u00e4nud Maalt p\u00e4rit \u00fchenditega.<\/p>\n

\u201eUsume, et orgaanika ei saa Marsi pinnase \u00fclemistes kihtides s\u00e4iluda, sest seda uhavad oks\u00fcdandid\u00a0ning tugev kiirgus. Selles osas me pinnasele suurt lootust ei pannudki,\u201c \u00fctles Leshin. \u201eSeevastu on Curiosity eesm\u00e4rk otsida orgaanilist materjali kivimitest, milles need \u00fchendid kauem s\u00e4iluvad.\u201c<\/p>\n

\u201eIgatahes teame n\u00fc\u00fcd, et Marsil peaks tulevaste ekspeditsioonide tarvis vett olema k\u00fcll. Nad peavad k\u00fcll natuke pinnast varuma ja seda kuumutama, aga \u00f5igete t\u00f6\u00f6riistadega on seda h\u00f5lbus teha.\u201c<\/p>\n

Allikas: ScienceDaily<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

NASA marsikulgur Curiosity avastas, et Marsil on vett. Vesi avastati kulguri v\u00f5etud pinnaproovist. T\u00f6\u00f6d kajastav artikkel, mille esiautor on Rensselaer’i Pol\u00fctehnilise instituudi teadusdekaan Laurie Leshin,\u00a0avaldati teadusajakirjas\u00a0Science. See on \u00fcks viiest Curiosity tegemisi l\u00e4hemalt kajastavast artiklist. \u201eVee leidsime juba esimesest kulguriga v\u00f5etud proovist,\u201c \u00fctles Leshin. \u201eOsutub, et Marsi pinnas sisaldab ligikaudu 2 % vett. Leid on […]<\/p>\n","protected":false},"author":449,"featured_media":34880,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[48],"class_list":{"0":"post-34879","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-teadusuudis","8":"tag-maavalise-elu-otsingud","9":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/34879","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/449"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=34879"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/34879\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/34880"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=34879"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=34879"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=34879"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}