{"id":34952,"date":"2013-10-04T17:30:55","date_gmt":"2013-10-04T14:30:55","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=34952"},"modified":"2013-10-04T17:35:11","modified_gmt":"2013-10-04T14:35:11","slug":"nanokamm-parsib-casimiri-efekti","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=34952","title":{"rendered":"Nanokamm p\u00e4rsib Casimiri efekti"},"content":{"rendered":"

Indiana \u00dclikooli-Indianapolise Purdue \u00dclikooli (IUPUI) t\u00f6\u00f6r\u00fchma teadlased m\u00f5\u00f5tsid eksperimentaalselt senisest n\u00f5rgima Casimiri efekti.<\/strong><\/p>\n

Lihtsamail kujul v\u00f5ib Casimiri efekti m\u00f5ista kvant-elektrod\u00fcnaamika otsese makroskoopilise rakendusega: vaakumis, kus on kaks laenguta dielektrikku v\u00f5i metallilist keha, eksisteerib, nagu ka ruumis, milles kehasid ei ole, kvantiseeritud v\u00e4li ning sellega seonduv nullenergia. Kui kaht keha teineteisele l\u00e4hendada, m\u00f5jutab see v\u00e4lja ning nullenergiat, p\u00f5hjustades kokkuv\u00f5ttes kehade vahel t\u00f5mbej\u00f5u.<\/p>\n

Nimetatud j\u00f5u, mida on teatud enam kui kuusk\u00fcmmend aastat, m\u00f5\u00f5tmine on seni olnud piiratud vaid lamedatele v\u00f5i selle l\u00e4hedastele pinnageomeetriatele. Lihtsaid teoreetilisi l\u00e4hendusi v\u00e4listava keeruka geomeetriaga pinna Casimiri efekti on keeruline m\u00f5\u00f5ta nii teoreetilises kui praktilises v\u00f5tmes. Et Casimiri efektil on hulgi mikroelektromehaanilisi rakendusi, pakub efekti uurimine teadlastele huvi. N\u00e4iteks on k\u00e4imas mikroelektromehaanilise transistori arendust\u00f6\u00f6.<\/p>\n

27. septembril teadusajakirja Nature Communications<\/em> veergudel avaldatud ajakirjas kirjeldab t\u00f6\u00f6r\u00fchm, kuidas nad avastuseni viinud m\u00f5\u00f5tmisi sooritasid ning mida tulemustest arvavad. \u201eJ\u00f5u summutamiseks kasutatud keerukama geomeetriaga mikrokammid toimisid \u00fcle ootuste m\u00f5jusalt. N\u00f5nda n\u00f5rka interaktsiooni pole me varem m\u00f5\u00f5tnud. Ja kogemust meil on, sest t\u00e4pseimad Casimiri efekti m\u00f5\u00f5tmised on sooritatud meie laboris,\u201c \u00fctles IUPUI f\u00fc\u00fcsikaprofessor Ricardo Decca, \u00fcks \u00fcheksast artikli autorist. \u201eEelneva teadmise p\u00f5hjal poleks tohtinud t\u00f5mbej\u00f5ud nii palju v\u00e4heneda. P\u00fc\u00fcdsime justkui kala kohast, kus seda ei tohiks olla,\u201c lisas Decca.<\/p>\n

Seda, kas Casimiri efekt vaakumisse pandud kehasid ka lahku v\u00f5ib t\u00f5ugata, teoreetilised f\u00fc\u00fcsikud veel \u00f6elda ei oska. Hoolimata vastusest panustab selles suunas t\u00f6\u00f6tamine elektromagnetv\u00e4lja t\u00f6\u00f6mehhanismi teooriasse ning v\u00f5ib viia uute v\u00e4ikese h\u00f5\u00f5rdeteguriga pinnakatete valmistamiseni.<\/p>\n

Casimiri efekti m\u00f5\u00f5deti mikroelektromehaanilise ostsillaatoriga, mille \u00fche haara k\u00fclge kinnitati metallkattega kera ning selle kohale pisike metallist kamm. Kammi k\u00fclge \u00fchendatud optiline fiiber m\u00f5\u00f5tis kera ja kammi vahelist kaugust. Ostsillaator asus kahe elektroodi kohal. Ostsillaatori omav\u00f5nkesageduse muutumist m\u00f5\u00f5deti mahtuvuslikult. Seejuures oli m\u00f5\u00f5tmiste \u00fcheks muutujaks kammi piide vahekaugus.<\/p>\n

\"\"<\/a>

b)\ta) Skemaatiline joonis Casimiri j\u00f5u m\u00f5\u00f5tmise katseseadistusest. Kera on kinnitatud mikroelektromehaanilise ostsillaatori torsioonplaadile. Kera kohal on \u00fche moodiga valgusfiibri k\u00fclge kinnitatud nanokamm. Fiibri valgussignaaliga m\u00f5\u00f5detakse alussubstraadi ning kammi vahelist kaugust. Mikroelektromehaaniline ostsillaator andis Casimiri efekti tugevuse kohta mahtuvusliku v\u00e4ljundi. b-d) Skaneeriva elektronmikroskoobi pildid nanokammist.<\/p><\/div>\n

Osutus, et l\u00fchikese kera ja kammi vahekauguse korral oli t\u00f5mbej\u00f5ud tugevam siis, kui kammi piid olid tiheda paigutusega. Ent mida suurem oli kera ja kammi vahekaugus, seda rohkem tiheda piide paigutusega kamm Casimiri efekti p\u00e4rssis.<\/p>\n

Allikas: Phys.org<\/a>, Nature.com<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Indiana \u00dclikooli-Indianapolise Purdue \u00dclikooli (IUPUI) t\u00f6\u00f6r\u00fchma teadlased m\u00f5\u00f5tsid eksperimentaalselt senisest n\u00f5rgima Casimiri efekti. Lihtsamail kujul v\u00f5ib Casimiri efekti m\u00f5ista kvant-elektrod\u00fcnaamika otsese makroskoopilise rakendusega: vaakumis, kus on kaks laenguta dielektrikku v\u00f5i metallilist keha, eksisteerib, nagu ka ruumis, milles kehasid ei ole, kvantiseeritud v\u00e4li ning sellega seonduv nullenergia. Kui kaht keha teineteisele l\u00e4hendada, m\u00f5jutab see v\u00e4lja ning […]<\/p>\n","protected":false},"author":449,"featured_media":34953,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[137],"class_list":{"0":"post-34952","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-teadusuudis","8":"tag-kvantnahtused","9":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/34952","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/449"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=34952"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/34952\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/34953"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=34952"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=34952"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=34952"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}