{"id":34993,"date":"2013-10-08T17:12:49","date_gmt":"2013-10-08T14:12:49","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=34993"},"modified":"2013-10-08T17:14:51","modified_gmt":"2013-10-08T14:14:51","slug":"mit-tooruhm-plaanib-ehitada-neutronmikroskoobi","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=34993","title":{"rendered":"MIT t\u00f6\u00f6r\u00fchm plaanib ehitada neutronmikroskoobi"},"content":{"rendered":"<p><strong>MIT (<em>Massachusetts Institute of Technology<\/em>) ja NASA (<em>National Aeronautics and Space Administration<\/em><em>)<\/em><em> <\/em> koost\u00f6\u00f6s valmis idee mikroskoobist, mis kasutab pildistamiseks subatomaarseid laenguta osakesi \u2013 neutrone. Esimesed katsed on tehtud.<\/strong><\/p>\n<div id=\"attachment_34994\" style=\"width: 290px\" class=\"wp-caption alignleft\"><a href=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2013\/10\/newkindofmic.jpg\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" aria-describedby=\"caption-attachment-34994\" class=\"size-full wp-image-34994  \" src=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2013\/10\/newkindofmic.jpg\" alt=\"\" width=\"280\" height=\"209\" srcset=\"https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2013\/10\/newkindofmic.jpg 500w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2013\/10\/newkindofmic-300x224.jpg 300w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2013\/10\/newkindofmic-250x187.jpg 250w\" sizes=\"auto, (max-width: 280px) 100vw, 280px\" \/><\/a><p id=\"caption-attachment-34994\" class=\"wp-caption-text\">Uue fookustamiss\u00fcsteemi pilt.<\/p><\/div>\n<p>Neutronhajumine on oluline f\u00fc\u00fcsikaline n\u00e4htus, mida kasutatakse ainete ja materjalide anal\u00fc\u00fcsiks nii kristallograafias, biof\u00fc\u00fcsikas, f\u00fc\u00fcsikas kui materjaliteaduses. Neutronid on elektriliselt neutraalsed ning ei haju materjali aatomite elektronkattel nagu r\u00f6ntgenkiired, vaid interakteeruvad uuritava materjali aatomi tuumadega ning aatomi paardumata elektronide magnetv\u00e4ljaga. Sestap saab neutronspektroskoopiaga vaadata asjade sisse, olgu selleks t\u00fckk metalli, automootor v\u00f5i aku.<\/p>\n<p>Uut neutronpildistamise meetodit on kajastatud mitu sel aastal ilmunud artiklit, nende hulgas ka m\u00f6\u00f6dunud n\u00e4dalal ajakirjas <em>Nature Communications<\/em> ilmunud Dazhi Liu, Boris Khaykovichi, David Monctoni ning nelja teise MIT teadlaste kirjutatud teadust\u00f6\u00f6 pealkirjaga \u201e<em>Demonstration of a novel focusing small-angle neutron scattering instrument equipped with axisymmetric mirrors.<\/em>\u201c.<\/p>\n<p>MIT Tuumareaktori Labori juhataja professor Moncton \u00fctles intervjuus veebiportaalile <em>Phys.org<\/em>, et neutronmikroskoobi idee k\u00e4is v\u00e4lja Khaykovich, kes soovitas inspiratsiooni ammutada juba 60 aastat vanast r\u00f6ntgenkiirte fookustamise tehnoloogiast. Praeguseni on neutronitega pildistamine olnud piiratud fikseeritud avaga s\u00fcsteemidele, mille digimaailma analoog on nutitelefonide kaamerad. Need v\u00e4ikesed n\u00f5elsilm-kaamerad teeksid korralike komponentide ning j\u00e4relt\u00f6\u00f6tluse puudumisel hoopis kehva kvaliteediga pilte.<\/p>\n<p>\u201ePea k\u00f5ik viimase viiek\u00fcmne aasta jooksul tehtud neutronpildistamismasinad on olemuselt n\u00f5elapertuurkaamerad. Efektiivsed fookustamiss\u00fcsteemid sisuliselt puuduvad,\u201c \u00fctles Moncton<\/p>\n<p>1952. aastal esitas Hans Wolter r\u00f6ntgenkiirte fookustamise idee, mida arendas hiljem edasi Chandra r\u00f6ntgenobservatooriumi tarbeks NASA. Ka r\u00f6ntgenkiired interakteeruvad ainega piiratud m\u00e4\u00e4ral. Seet\u00f5ttu saab nii neutronkiirte kui r\u00f6ntgenkiirte fookustamiseks kasutada sarnast tehnoloogiat.<\/p>\n<p>Halvasti peegeldavatelt pindadelt peegeldub valgus k\u00f5ige paremini suure langemisnurgaga (nurk pinnanormaali ja langeva kiire vahel). Nii tekivad ka k\u00f5rbe- ja maanteemiraa\u017eid. Samal p\u00f5him\u00f5ttel saab ka spetsiaalse peegeldava kattega peeglitega neutronkiirte liikumist suunata.<\/p>\n<p>Uues fookustajas on mitu \u00fcksteise sisse asetatud peegeldavat silindrit, nii saavutatakse ruumi\u00fchiku kohta suurem peegeldav pindala. T\u00f6\u00f6r\u00fchma s\u00f5nul saab fookustajaga olemasolevate neutronpildistamisaparaatide efektiivsust parendada kuni 50 korda. See t\u00e4hendab palju teravamaid kujutisi ning v\u00e4iksemaid aparaate.<\/p>\n<p>Fookustamiss\u00fcsteemi m\u00f5eldi v\u00e4lja ning modelleeriti arvutiprogrammide toel. Arvutimudeli p\u00f5hjal valmistati v\u00e4ike katsemasin, mida testiti MIT Tuumareaktori laboratooriumi neutronallikaga. Edasised, laiema energiaspektriga neutronkiirtega uuringud sooritati Oak Ridge\u2019i Riiklikus laboratooriumis (ORNL) ning Ameerika Standardite ja Tehnoloogia instituudis (NIST).<\/p>\n<p>J\u00e4rgmisena plaanib MIT t\u00f6\u00f6r\u00fchm koost\u00f6\u00f6s NIST teadlastega ehitada optimeeritud neutron-mikroskoopia s\u00fcsteemi. Tulevase instrumendi hinnaks arvatakse paar miljonit dollarit.<\/p>\n<p>Allikas: <a href=\"http:\/\/phys.org\/news\/2013-10-kind-microscope-neutrons.html\">Phys.org<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>MIT (Massachusetts Institute of Technology) ja NASA (National Aeronautics and Space Administration) koost\u00f6\u00f6s valmis idee mikroskoobist, mis kasutab pildistamiseks subatomaarseid laenguta osakesi \u2013 neutrone. Esimesed katsed on tehtud. Neutronhajumine on oluline f\u00fc\u00fcsikaline n\u00e4htus, mida kasutatakse ainete ja materjalide anal\u00fc\u00fcsiks nii kristallograafias, biof\u00fc\u00fcsikas, f\u00fc\u00fcsikas kui materjaliteaduses. Neutronid on elektriliselt neutraalsed ning ei haju materjali aatomite elektronkattel [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":449,"featured_media":34994,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[110],"class_list":{"0":"post-34993","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-teadusuudis","8":"tag-materjal","9":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/34993","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/449"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=34993"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/34993\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/34994"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=34993"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=34993"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=34993"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}