{"id":35007,"date":"2013-10-09T16:36:25","date_gmt":"2013-10-09T13:36:25","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=35007"},"modified":"2013-10-09T16:36:53","modified_gmt":"2013-10-09T13:36:53","slug":"fuusika-nobeli-preemia-palvisid-peter-higgs-ja-francois-englert","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=35007","title":{"rendered":"F\u00fc\u00fcsika Nobeli preemia p\u00e4lvisid Peter Higgs ja Fran\u00e7ois Englert"},"content":{"rendered":"

Kui palju loeb \u00fcks tund p\u00e4rast 50 aastat ootamist? Nagu mitmed mainekad teadusajakirjad ennustasid, p\u00e4lvisid v\u00e4ikese viivitusega k\u00e4esoleva aasta Nobeli f\u00fc\u00fcsika preemia Edinburghi \u00dclikooli emeriitprofessor Peter Higgs ning Br\u00fcsseli Vaba \u00dclikooli emeriitprofessor Fran\u00e7ois Englert. Preemia m\u00e4\u00e4rati osakeste massi teooria arendamise eest.<\/strong><\/p>\n

\"\"<\/a>

Englert ja Higgs k\u00f5nelemas.<\/p><\/div>\n

Eile Stockholmis Rootsi Kuningliku Teaduste Akadeemia kantsleri Staffan Normarki \u00a0kuulutatud uudis tuli hilinemisega, sest Nobeli komitee tegeles omamoodi Higgsi-jahiga.<\/p>\n

Preemia suurim au ja t\u00e4helepanu kuulub vististi avastatud bosonile, ent osakestef\u00fc\u00fcsikute jaoks on oluliselt p\u00f5nevam osakese p\u00f5hjustatud Higgsi v\u00e4lja uurimine. Higgsi v\u00e4li annab igale alusosakesele massi, aga eri viisil. N\u00e4iteks W ja Z bosonid on Higgsi v\u00e4ljaga tugevas interaktsioonis, ning liiguvad otsekui siirupis. Sestap on need alusosakestest \u00fched raskemad. Samas footon v\u00e4lja m\u00f5ju ei tunne ning on seet\u00f5ttu massitu. Higgsi boson on kvantmaailma avaldus, mille avastamine t\u00f5endab v\u00e4lja olemasolu.<\/p>\n

Englert ning tema kolleeg Robert Brout olid esimesed, kes Higgsi v\u00e4ljale teoreetilise seletuse andsid. Peter Higgs oli seevastu esimene, kes ennustas, et v\u00e4lja tekitab hiljem tema nime saanud osake. Nobeli komitee andis auhinna jagamisel t\u00e4psema seletuse:\u201cPreemia antakse subatomaarsete osakeste massi p\u00e4ritolu selgitava teoreetilise mehhanismi avastamise ning vastava teooria arendamise eest.\u201c Lisaks mainis komitee tunnustavalt Eurooma Tuumauuringute keskuse CERN-i ATLAS ja CMS eksperimente, millega kauaotsitud osake l\u00f5ppeks avastati.<\/p>\n

Brout\u2019ile postuumselt auhinda anda ei saa. M\u00e4rkimata j\u00e4id ka Higgsi v\u00e4lja teooriasse oluliselt panustanud teoreetikud Richard Hagen, Gerlad Guralnik ning Tom Kibble. Olgugi, et teadusmaailm nende tunnustamist m\u00f5neti ootas.<\/p>\n

\u201eOlen preemiast pea s\u00f5natu. Tahaksin t\u00e4nada Rootsi Kuninglikku Teaduste Akadeemiat,\u201c \u00fctles Peter Higgs \u00fches oma p\u00f6\u00f6rdumises. Higgs on v\u00e4idetavalt telefonivabal puhkusel, et v\u00e4ltida liigset meedia t\u00e4helepanu. \u201eTemaga kontakti saamine oli k\u00fcllaltki keerukas, \u00fckski proovitud telefoninumbreist ei vastanud,\u201c \u00fctles kantsler Normark. K\u00f5ne asemel saadeti viimaks e-kiri. Normark ei t\u00e4psustanud preemia kuulutamise hilinemise p\u00f5hjust, ent \u00fctles, et kindel oli vaid laureaatide h\u00f5ikamise p\u00e4ev.<\/p>\n

\u201eV\u00f5ite arvata, et uudis pole just ebameeldiv. Olen v\u00e4ga – v\u00e4ga \u00f5nnelik,\u201c \u00fctles Englert p\u00e4rast preemia p\u00e4lvimist. Englert lisas, et kohtus Higgsiga esmakordselt m\u00f6\u00f6dunud aastal CERN-is, kui bosoni avastus ametlikult v\u00e4lja kuulutati. P\u00e4rast on vesteldud k\u00fcll. \u201eKavatsen Higgsi \u00f5nnitleda, sest arvan, et ta tegi olulist t\u00f6\u00f6d, seejuures tegi ta seda v\u00e4ga h\u00e4sti,\u201c tunnustas Englert.<\/p>\n

Olgugi, et Higgsi bosoni avastamine kinnistab suurt teooriat, on f\u00fc\u00fcsikud osakese kirjeldamisega endiselt ametis. Esialgu viidati bosonile ettevaatlikult, seda kutsuti \u201eHiggsi sarnaseks\u201c osakeseks. K\u00f5ik bosoni omadused ei olnud selged, ega ole n\u00fc\u00fcdki. M\u00e4rtsis tehtud ametlik avaldus j\u00e4rgnes kindlale teadmisele, et osake annab massi W ning Z bosonile.<\/p>\n

CERN-i LHC eksperiment on 2015. aastani t\u00f6\u00f6seisakus. Vahepeal sooritatakse aparatuuri ning infot\u00f6\u00f6tlusmehhanismidega tehnilisi uuendusi, et p\u00f5rgatada veelgi k\u00f5rgema energiaga osakesi. Nii saab Higgsi bosoni omadusi edasi uurida. \u201eM\u00f5ned suured k\u00fcsimused on endiselt s\u00f5elal,\u201c \u00fctles Englert eile hommikul. N\u00e4iteks ennustab supers\u00fcmmeetria teooria, et k\u00f5ikidel osakestel, nende hulgas ka Higgsil, on raskemad supers\u00fcmmeetrilised kaaslased. On lootus, et k\u00f5rgema energiaga p\u00f5rked avaldavad neist v\u00e4hemalt m\u00f5ned.<\/p>\n

Vaata eilset ametlikku Nobeli Komitee avaldust siit:<\/p>\n

[vsw id=”8MRqQQuvGzs&feature=share” source=”youtube” width=”425″ height=”344″ autoplay=”no”]<\/p>\n

Allikas: NewScientist<\/a>, Nobelprize.org<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Kui palju loeb \u00fcks tund p\u00e4rast 50 aastat ootamist? Nagu mitmed mainekad teadusajakirjad ennustasid, p\u00e4lvisid v\u00e4ikese viivitusega k\u00e4esoleva aasta Nobeli f\u00fc\u00fcsika preemia Edinburghi \u00dclikooli emeriitprofessor Peter Higgs ning Br\u00fcsseli Vaba \u00dclikooli emeriitprofessor Fran\u00e7ois Englert. Preemia m\u00e4\u00e4rati osakeste massi teooria arendamise eest. Eile Stockholmis Rootsi Kuningliku Teaduste Akadeemia kantsleri Staffan Normarki \u00a0kuulutatud uudis tuli hilinemisega, sest […]<\/p>\n","protected":false},"author":449,"featured_media":35008,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[49],"class_list":{"0":"post-35007","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-teadusuudis","8":"tag-lhc","9":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/35007","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/449"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=35007"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/35007\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/35008"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=35007"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=35007"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=35007"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}