{"id":35029,"date":"2013-10-11T16:46:53","date_gmt":"2013-10-11T13:46:53","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=35029"},"modified":"2013-10-11T16:53:28","modified_gmt":"2013-10-11T13:53:28","slug":"kvantoleku-nork-mootmine-otsekui-kollapsi-aegvote","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=35029","title":{"rendered":"Kvantoleku n\u00f5rk m\u00f5\u00f5tmine – otsekui kollapsi aegv\u00f5te"},"content":{"rendered":"

Niipea, kui superpositsioonis kvants\u00fcsteemi vaadelda, langeb see \u00fchte v\u00f5imalikku s\u00fcsteemi omaolekusse \u2013 see on \u00fcks kvantmehaanika fundamentaalsemaid postulaate, mis ei allu mehaanilisele intuitsioonile.<\/strong><\/p>\n

\"\"<\/a>Kvantmehaanika \u00f5pikutes kirjeldatakse s\u00fcsteemi kollapsit kohese ning p\u00f6\u00f6rdumatuna. F\u00fc\u00fcsikud on \u00fcritanud m\u00f5ista, miks ja kuidas v\u00f5ib pelk kvantobjekti vaatlemine selle olekut muuta ning mitte anda objektiivset m\u00f5\u00f5tmistulemust.<\/p>\n

K\u00fcsimusele heidab valgust uus, nn. n\u00f5rga m\u00f5\u00f5tmise eksperiment, mis m\u00f5jutab k\u00fcll vaadeldava objekti lainefunktsiooni, ent j\u00e4rk-j\u00e4rguliselt.<\/p>\n

California Berkeley \u00dclikooli aatomi- ja tahkisef\u00fc\u00fcsiku Kater Murchi t\u00f6\u00f6r\u00fchm sooritas nimetatud n\u00f5rgad m\u00f5\u00f5tmised \u00fclijuhtiva superpositsioonis vooluahelaga. Katses suunati l\u00e4bi vooluahelat hoiustanud karbi mikrolainekiirgus. Vooluahela elektrilised v\u00f5nkumised p\u00f5hjustasid mikrolainete olekus muutusi, mida sai karbist v\u00e4ljunud kiirguses tuvastada. \u00dche katse m\u00f5\u00f5tmised sooritati paari millisekundi jooksul, samal ajal kui toimus vooluahela oleku j\u00e4rk-j\u00e4rguline kollaps. T\u00f6\u00f6r\u00fchm oleks otsekui aegluubis vooluahela lainefunktsiooni kollapsi vaadelnud.<\/p>\n

Sarnaseid m\u00f5\u00f5tmisi on tehtud varemgi, ent isoleeritud footonite kvantolekutel. \u00a0Tahkisega, mis on oluliselt ohtrama m\u00fcra allikas, sooritati m\u00f5\u00f5tmised esmakordselt. \u201eMeie t\u00f6\u00f6 eksponeerib tahkisef\u00fc\u00fcsika viimase k\u00fcmne aasta edusamme,\u201c \u00fctles Murch. \u201eViimaks on tahkiss\u00fcsteemid n\u00f5nda m\u00fcravabad, et saame footoneksperimentidega\u00a0konkureerida.\u201c<\/p>\n

T\u00f6\u00f6r\u00fchm avastas, et kvantolekute kollapsit ehk mittekoherentsust (dechoerence process<\/em>) p\u00f5hjustavat m\u00fcra saab minimeerida korduvm\u00f5\u00f5tmistega. Murchi s\u00f5nul v\u00f5ib m\u00f5\u00f5tmiseks kasutatavat mikrolainekiirust k\u00e4sitleda \u00fclijuhtiva vooluahela loomuliku keskkonnana, sest see on vooluahelale p\u00f5hiline ja pea ainus v\u00e4lise interaktsiooni allikas. Karbisisese keskkonna j\u00e4lgimisel muutuvad mikrolainekiirguse fluktuatsioonid m\u00f5\u00f5detavaks suuruseks, mitte teadmata m\u00fcraallikaks.<\/p>\n

Korduvm\u00f5\u00f5tmisega j\u00e4\u00e4b seega kvantolek puutumatuks eelk\u00f5ige statistiliselt. Katsel on ka praktiline t\u00e4hendus. \u00dclijuhtiva vooluahela olekusse saab kodeerida kvantarvutite tehnoloogia v\u00f5tmekomponendi \u2013 kvantbiti. P\u00e4ris kvantbitt, n\u00e4iteks polariseeritud footon, pole seejuures katses vajalik. Kvantbitte valmistatakse ka l\u00f5ksustatud ioonidest v\u00f5i kristalli struktuuridefektidest. Sestap on tahkisesisese kvantbiti koherentsuse s\u00e4ilitamine n\u00f5rkadel m\u00f5\u00f5tmistel teostatav ka teistsugustes seadistustes. \u201eIdee on v\u00e4ga \u00fcldine,\u201c \u00fctles New York\u2019i Rochesteri \u00dclikooli kvant-teoreetik Andrew Jordan.<\/p>\n

Californa Riverside\u00b4i \u00dclikooli teoreetik Alexander Korotkov lisas, et kvants\u00fcsteemi m\u00f5\u00f5tmist saab kasutada otsekui kvantt\u00fc\u00fcrina, mis hoiab oleku kollapsi soovitud kiirusega soovitud kursil, heites valgust m\u00f5\u00f5tmisprotsessi seesmistele omadustele. \u201eTegelikkuses ei juhtu miskit silmapilkselt,\u201c \u00fctles Korotkov.<\/p>\n

Allikas: Nature.com<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Niipea, kui superpositsioonis kvants\u00fcsteemi vaadelda, langeb see \u00fchte v\u00f5imalikku s\u00fcsteemi omaolekusse \u2013 see on \u00fcks kvantmehaanika fundamentaalsemaid postulaate, mis ei allu mehaanilisele intuitsioonile. Kvantmehaanika \u00f5pikutes kirjeldatakse s\u00fcsteemi kollapsit kohese ning p\u00f6\u00f6rdumatuna. F\u00fc\u00fcsikud on \u00fcritanud m\u00f5ista, miks ja kuidas v\u00f5ib pelk kvantobjekti vaatlemine selle olekut muuta ning mitte anda objektiivset m\u00f5\u00f5tmistulemust. K\u00fcsimusele heidab valgust uus, nn. […]<\/p>\n","protected":false},"author":449,"featured_media":35030,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[137],"class_list":{"0":"post-35029","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-teadusuudis","8":"tag-kvantnahtused","9":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/35029","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/449"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=35029"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/35029\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/35030"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=35029"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=35029"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=35029"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}