{"id":35104,"date":"2013-10-17T19:21:11","date_gmt":"2013-10-17T16:21:11","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=35104"},"modified":"2013-10-17T19:22:52","modified_gmt":"2013-10-17T16:22:52","slug":"3d-prinditud-satelliit-%e2%80%93-kas-kosmosetoostuse-tulevik","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=35104","title":{"rendered":"3D prinditud satelliit \u2013 kas kosmoset\u00f6\u00f6stuse tulevik?"},"content":{"rendered":"

Euroopa Kosmoseagentuuri Amaze<\/em> projekt liidab 28 teadus-, t\u00f6\u00f6stus- ja eraastutust, et kohandada kergemate, odavamate ning tugevamate metallosiste valmistamiseks meetod, mis on juba laineid l\u00f6\u00f6nud plastosiste valmistamisel \u2013 3D printimine.<\/strong><\/p>\n

<\/strong><\/p>\n

\"\"<\/a><\/strong>

Tulevikun\u00e4gemus Marsi sondist, milles on 3D prinditud komponente.<\/p><\/div>\n

Amaze <\/em>eesm\u00e4rk on printida lennukite, kosmoselaevade ning tuumareaktori komponente, s\u00e4\u00e4stes seejuures v\u00f5rreldes tavap\u00e4raste meetoditega oluliselt toormaterjali ning raha.<\/p>\n

Kiht-kihi haaval printimisega saab luua esemeid, mille geomeetriat on kasutuselolevate valumeetoditega v\u00f5imatu j\u00e4ljendada. Veelgi enam, prinditud esemed v\u00f5ivad olla vastupidavamad ning kergemad.<\/p>\n

Amaze<\/em>\u2019i tutvustus\u00fcritusel Londoni Teadusmuuseumis n\u00e4idati prinditud volframsulamist juppi, mis peab vastu kuni 3000 0<\/sup>C temperatuurile. See t\u00e4hendab, et seda juppi saaks kasutada tuumareaktorite ning raketid\u00fc\u00fcside valmistamiseks.<\/p>\n

\u201eTahame ehitada parima kvaliteediga metalltooteid, mida teiste meetoditega ehitada ei saa,\u201c \u00fctles Euroopa Kosmoseagentuuri uute materjali- ja energialahenduste peaspetsialist.<\/p>\n

\"\"<\/a>

3D printeriga v\u00f5ib valmistada mitte ainult monoliitseid, vaid ka mitmest osisest koosnevaid asju. Pildil on kujutatud kuullaagri printimise etapid. Laser sulatab metallitolmu kogumis laagri detailid kiht-kihi haaval. Tahestunud kihile lisatakse tolmu juurde.<\/p><\/div>\n

\u201eKergete tuumade liitumise reaktori, n\u00e4iteks Iter, ehitamisel tuleb sisuliselt ette kujutada, et reaktorisse tuuakse t\u00fckike p\u00e4ikest, sest reaktoris voolav plasma on sedav\u00f5rd kuum. 3000 0<\/sup>C ei ole inseneride jaoks kuigi vinge n\u00e4itaja. Kui kord nii kaugele j\u00f5uame, et prinditud jupid reaktori keskkonnas ei alistu, siis oleme \u00fchtlasi j\u00f5udnud vabaturul m\u00fc\u00fcdava reaktori tehnoloogiani.\u201c<\/p>\n

Kiht-kihi haaval metalljuppide tootmine ei ole uus n\u00e4htus. N\u00e4iteks on Ameerika suurfirma General Electric<\/em> nii valmistanud lennukimootori k\u00fctusepumpasid. Hiinas on v\u00e4idetavalt juba 3D printer t\u00f6\u00f6stuses kasutusel \u2013 sellega tehakse lennukikomponente. Juulis kuulutas Ameerika Kosmoseagentuur NASA<\/em>, et katsetasid edukalt 3D prinditud rakettmootori juppi.<\/p>\n

Amaze<\/em> on akron\u00fc\u00fcm, millesse on peidetud lause Additive Manufacturing Aiming Towards Zero Waste and Efficient Production of High-Tech Metal Produts<\/em>, ehk materjali ja energia null-\u00fclej\u00e4\u00e4gile suunatud k\u00f5rgtehnoloogiliste metalljuppide kihttootmine (3D printimine). 20 miljonit eurot maksvas projektis l\u00f6\u00f6vad teiste hulgas kaasa Airbus, Astrium, Norsk Titanium, Cranfieldi \u00dclikool, EADS (European Aeronautic Defence and Space Compan<\/em>y<\/em>) ning Culhami Termotuumakeskus. Tulevase tootmisahela tarbeks ehitatakse juba tehaseid Prantusmaal, Saksamaal, Itaalias, Norras ning Inglismaal.<\/p>\n

\"\"<\/a>

Airbus A320 lennuki hinged. Taamal tavameetodil ja esiplaanis 3D prinditud variant.<\/p><\/div>\n

Amaze<\/em> teadlased on alustanud metallist, esialgu kuni 2 m suuruseid reaktiivmootorite ja lennuki tiivaosiste printimisega. Need tehakse tavaliselt tugevatest ning kallitest materjalidest, n\u00e4iteks titaanist, tantaalist ning vanaadiumist. Praegu t\u00f6\u00f6stuses valdavalt kasutatavates valuprotsessides l\u00e4heb aga m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rne osa toormaterjalist raisku. 3D printer ehitab jupi kiht-kihi haaval nii, et kadu on pea olematu.<\/p>\n

\u201e\u00dche kilo kaaluva jupi ehitamiseks kasutame t\u00e4pselt 1 kilo metalli, mitte 20,\u201c \u00fctles Euroopa Kosmoseagentuuri esindaja Franco Orango. \u201ePeame t\u00f6\u00f6stuse m\u00f5ttemaailma muutma, see peab olema rohelisem. 3D printimine on \u00fcks parimaid teadaolevaid lahendusi.\u201c<\/p>\n

3D prinditud jupp v\u00f5ib tavap\u00e4raste t\u00f6\u00f6stusemeetoditega tehtud jupist olla kergem ning tugevam. Pikki vahemaid l\u00e4biva lennuki kaalu v\u00e4hendamine kasv\u00f5i 1 kg v\u00f5rra s\u00e4\u00e4stab lennuki eluea jooksul sadu kuni tuhandeid miljoneid eurosid.<\/p>\n

\u201eMeie l\u00f5plik eesm\u00e4rk on j\u00f5uda niikaugele, et saame \u00fches t\u00fckis printida satelliidi, mida ei pea p\u00e4rast keevitama ega poltima,\u201c \u00fctles Jarvis. \u201eNii s\u00e4\u00e4staksime hinnast 50 %, miljoneid eurosid.\u201c<\/p>\n

Jarvis aga ei soostunud Londonis BBC-le antud intervjuus 3D metall-printimise tehnilisi probleeme avaldama. Ta nimetas neid nn. v\u00e4ikesteks kavalateks erialasaladusteks. \u00dcht-teist mainis ta siiski.<\/p>\n

\u201e\u00dcks p\u00f5hiprobleeme on prinditud jupi poorsus. Siis veel eba\u00fchtlane pinnaviimistlus. Peame defektide tekkep\u00f5hjustele j\u00e4lile j\u00f5udma, enne, on m\u00f5istetav, neid eemaldada ei saa. Eesm\u00e4rk on t\u00f6\u00f6stuslik, korratav kvaliteet mistahes vajalikus jupi m\u00f5\u00f5tskaalas. Me ei saa seda saavutada ilma rahvusvahelise koost\u00f6\u00f6ta. \u00dche h\u00f5lma alla tuleb koondada kosmose-, termotuuma- ja aeronautikateadus,\u201c lisas Jarvis l\u00f5petuseks.<\/p>\n

Allikas: BBC<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Euroopa Kosmoseagentuuri Amaze projekt liidab 28 teadus-, t\u00f6\u00f6stus- ja eraastutust, et kohandada kergemate, odavamate ning tugevamate metallosiste valmistamiseks meetod, mis on juba laineid l\u00f6\u00f6nud plastosiste valmistamisel \u2013 3D printimine. Amaze eesm\u00e4rk on printida lennukite, kosmoselaevade ning tuumareaktori komponente, s\u00e4\u00e4stes seejuures v\u00f5rreldes tavap\u00e4raste meetoditega oluliselt toormaterjali ning raha. Kiht-kihi haaval printimisega saab luua esemeid, mille geomeetriat […]<\/p>\n","protected":false},"author":449,"featured_media":35105,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[110],"class_list":{"0":"post-35104","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-teadusuudis","8":"tag-materjal","9":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/35104","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/449"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=35104"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/35104\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/35105"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=35104"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=35104"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=35104"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}