{"id":35177,"date":"2013-10-24T00:51:08","date_gmt":"2013-10-23T21:51:08","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=35177"},"modified":"2013-10-24T00:53:02","modified_gmt":"2013-10-23T21:53:02","slug":"euroopa-uusim-tahevaatlussatelliit-gaia-laheb-l2-orbiidile","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=35177","title":{"rendered":"Euroopa uusim t\u00e4hevaatlussatelliit Gaia l\u00e4heb L2 orbiidile"},"content":{"rendered":"<p><strong>20. novembril l\u00e4heb Kourou kosmodroomilt taevamusta poole teele Euroopa Kosmoseagentuuri ESA t\u00e4hevaatlussatelliit Gaia. Missioon kestab plaanides viis aastat, mille jooksul kavatsetakse luua t\u00e4pne Linnutee galaktika ruumiline kaart. See t\u00e4hendab, et satelliit peab j\u00e4lgima ligikaudu miljardi t\u00e4he asukohta ning liikumist &#8211; korduvalt.<\/strong><\/p>\n<div id=\"attachment_35178\" style=\"width: 360px\" class=\"wp-caption alignleft\"><strong><a href=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2013\/10\/gaia_1.jpg\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" aria-describedby=\"caption-attachment-35178\" class=\"size-full wp-image-35178 \" title=\"gaia_1\" src=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2013\/10\/gaia_1.jpg\" alt=\"\" width=\"350\" height=\"232\" srcset=\"https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2013\/10\/gaia_1.jpg 500w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2013\/10\/gaia_1-300x198.jpg 300w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2013\/10\/gaia_1-250x165.jpg 250w\" sizes=\"auto, (max-width: 350px) 100vw, 350px\" \/><\/a><\/strong><p id=\"caption-attachment-35178\" class=\"wp-caption-text\">Kunstniku n\u00e4gemus Gaia kaardistamist\u00f6\u00f6st.<\/p><\/div>\n<p>Lisaks taevakehade kinemaatikale tuletatakse Gaia vaatlusandmetest muu hulgas iga t\u00e4he temperatuur, heledus ning koostis. Vaatluse suurem eesm\u00e4rk on selgitada meie kodugalaktika tekke- ja arengulugu.<\/p>\n<p>Satelliit hakkab tiirlema \u00fcmber P\u00e4ikese, Maast ligikaudu 1,5 miljoni kilomeetri kaugusel kohas, mida nimetatakse Lagrange\u2019i teiseks punktiks ehk l\u00fchidalt L2 (loe <a href=\"http:\/\/en.wikipedia.org\/wiki\/Lagrangian_point\">siit<\/a>)<\/p>\n<p>Gaia pannakse \u00fcmber telje aeglaselt p\u00f6\u00f6rlema. Nii saab satelliidi ainus, ent kosmose suurim, pea miljardi piksliga digitaalkaamera k\u00f5ike \u00fcmberolevat j\u00e4lgida.<\/p>\n<p>Viimase kahe kuu jooksul on satelliiti Kourou kosmosekeskuses hoolikalt testitud. \u201eStardiks valmistumine t\u00e4hendab meeskonnale mahukat t\u00f6\u00f6d, mis on samas v\u00e4ga p\u00f5nev ning stardip\u00e4eval ka hingele tasuv,\u201c \u00fctles Gaia ESA poolne projektijuht.<\/p>\n<p>Sel kuul l\u00e4bis Kourou puhasruumis viimased katsed satelliidi volditav p\u00e4ikesevari. Praegu on see kokku pakitud ning stardiks valmis.<\/p>\n<p>P\u00e4ikesevarju k\u00e4ivitamine toimub missiooni algfaasis, \u00fcsna varsti p\u00e4rast satelliidi kosmosesse j\u00f5udmist. Vari moodustab Gaia \u00fcmber 10,5 m l\u00e4bim\u00f5\u00f5duga \u201eseeliku\u201c. Varjul on kaks eesm\u00e4rki. Esiteks varjab see Gaia tundlikke kaameraid ning teleskoope p\u00e4ikesekiirguse eest. Instrumentide t\u00f6\u00f6temperatuur, mida tuleb hoida stabiilselt, on -110 <sup>0<\/sup>C. Teiseks varustab vari kosmoseaparaati elektrienergiaga. P\u00e4ikese poole j\u00e4\u00e4v varju k\u00fclg on osaliselt p\u00e4ikesepaneelidega kaetud.<\/p>\n<div id=\"attachment_35179\" style=\"width: 510px\" class=\"wp-caption aligncenter\"><a href=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2013\/10\/gaia_2.jpg\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" aria-describedby=\"caption-attachment-35179\" class=\"size-full wp-image-35179\" title=\"gaia_2\" src=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2013\/10\/gaia_2.jpg\" alt=\"\" width=\"500\" height=\"333\" srcset=\"https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2013\/10\/gaia_2.jpg 500w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2013\/10\/gaia_2-300x199.jpg 300w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2013\/10\/gaia_2-250x166.jpg 250w\" sizes=\"auto, (max-width: 500px) 100vw, 500px\" \/><\/a><p id=\"caption-attachment-35179\" class=\"wp-caption-text\">Gaia p\u00e4ikesevarju (Deployable Sunshiled Assembly, DSA) katsetamine S1B koostamishoones, Prantsuse Gujaana Kourou kosmosejaamas. 10. oktoober 2013.<\/p><\/div>\n<p>Video varju avanemisest:<br \/>\n[vsw id=&#8221;7MiEFVYRFCU&#8221; source=&#8221;youtube&#8221; width=&#8221;425&#8243; height=&#8221;344&#8243; autoplay=&#8221;no&#8221;]<\/p>\n<p>\u201eOleme paljudele katsetele lubava joone alla t\u00f5mmanud. Raske \u00f5ppustel, kerge lahingus. Tahame, et stardip\u00e4evaks oleks asjad parimas korras,\u201c lisas Giuseppe.<\/p>\n<p>23. oktoobril sooritas Darmstadti ESA Euroopa kosmoselaevade juhtimiskeskuse meeskond satelliidi stardi ning varase orbiidi t\u00e4issimulatsiooni.<\/p>\n<p>Kourous viiakse Gaia tankimisasutusse, et t\u00e4ita satelliidi kosmoses p\u00f6\u00f6ramiseks m\u00f5eldud rakettmootorite k\u00fctusepaagid.<\/p>\n<p>Novembri esimesel n\u00e4dalal kinnitatakse Gaia Sojuz stardiadapteri ning raketi esimese astme k\u00fclge, mis aitab satelliidi l\u00f5ppeks L2 punktini viia.<\/p>\n<p>Viimasena lisatakse raketile meeskonnamoodulit kaitsev kest, mis p\u00e4rast ligikaudu kaheksandat s\u00f5iduminutit automaatselt eraldub. Sojuzi stardi etappide seletust saab vaadata <a href=\"http:\/\/www.youtube.com\/watch?v=AVvgpKt5uCA\">siit<\/a>.<\/p>\n<p>Allikas: <a href=\"http:\/\/phys.org\/news\/2013-10-countdown-esa-billion-star-surveyor-gaia.html\">Phys.org<\/a>, <a href=\"http:\/\/www.youtube.com\/watch?v=7MiEFVYRFCU\">Spacegovuk<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>20. novembril l\u00e4heb Kourou kosmodroomilt taevamusta poole teele Euroopa Kosmoseagentuuri ESA t\u00e4hevaatlussatelliit Gaia. Missioon kestab plaanides viis aastat, mille jooksul kavatsetakse luua t\u00e4pne Linnutee galaktika ruumiline kaart. See t\u00e4hendab, et satelliit peab j\u00e4lgima ligikaudu miljardi t\u00e4he asukohta ning liikumist &#8211; korduvalt. Lisaks taevakehade kinemaatikale tuletatakse Gaia vaatlusandmetest muu hulgas iga t\u00e4he temperatuur, heledus ning koostis. [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":449,"featured_media":35178,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[47],"class_list":{"0":"post-35177","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-teadusuudis","8":"tag-ilmaruum","9":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/35177","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/449"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=35177"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/35177\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/35178"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=35177"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=35177"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=35177"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}