{"id":35225,"date":"2013-10-28T19:08:53","date_gmt":"2013-10-28T16:08:53","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=35225"},"modified":"2013-10-28T19:20:20","modified_gmt":"2013-10-28T16:20:20","slug":"metsakoristusjaagist-saab-odavama-ning-keskkonnasobralikuma-superkondensaatori-elektroodi","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=35225","title":{"rendered":"Metsakoristusj\u00e4\u00e4gist saab odavama ning keskkonnas\u00f5bralikuma superkondensaatori elektroodi"},"content":{"rendered":"

Hiljuti teadusajalirjas Electrochimica Acta<\/em> avaldatud artikli j\u00e4rgi v\u00f5ib puus\u00f6est tehtud superkondensaator anda v\u00e4lja sama palju elektriv\u00f5imsust kui kaasaja paremad s\u00fcsinik-aktiveeritud superkondensaatorid, ent palju odavamalt ning keskkonnas\u00f5bralikumalt.<\/strong><\/p>\n

\"\"<\/a>

K\u00f5ikidest puuliikidest saab teha puus\u00fctt, ent k\u00f5ik puus\u00f6ed ei sobi superkondensaatori elektroodi algmaterjaliks. Pildil on, alates vasakult, paberkask, valge m\u00e4nd ning punane seeder.<\/p><\/div>\n

\u201eSuperkondensaatorid sarnanevad v\u00e4gagi patareidele,\u201c \u00fctles Illinoisi \u00dclikooli S\u00e4\u00e4stvate Tehnoloogiate keskuse insener ning artikli esiautor Junhua Jiang. Patareid toodavad elektromotoorj\u00f5udu keemilisest reaktsioonist. Superkondensaatorisse kogutakse energia seevastu ioonidega, mida hoiustatakse kondensaatori elektroodides. Kondensaatori ning patarei m\u00e4rgatavaim f\u00fc\u00fcsikaline erinevus on neisse talletatud energia vabastamise kiirus. Erinevalt patareist v\u00f5ib kondensaator oma laengu loovutada pea silmapilkselt. Seda efekti kasutatakse n\u00e4iteks fotokaamera v\u00e4lkudes.<\/p>\n

Superkondensaatori elektroodid valmistatakse \u00fclipoorsetest materjalidest, n\u00e4iteks puus\u00f6est. Mida poorsem elektrood on, seda rohkem sellesse ioone mahub. Samas m\u00f5jutab elektroodi siseehitus ka laengu vallandumise kiirust. Nende kahe parameetri parima v\u00f5imaliku kombinatsiooni leidmine on materjaliteaduse \u00fcks v\u00e4ljakutsetest.<\/p>\n

\u201eSuperkondensaatoreid kasutatakse s\u00f5ltuvalt rakendusest nii kiirete elektriimpulsside andmiseks kui alalisvooluallikatena,\u201c \u00fctles Jiang. Superkondensaatorite rakenduste hulka kuuluvad muu hulgas transporditehnika, elektroonikaskeemide vaiketoitmine ning p\u00e4iksepaneelide ja tuuleturbiinide toodetud elektrienergia talletamine.<\/p>\n

Puus\u00f6est elektroodi siseehituse moodustab puidu loomulik poorstruktuur. Sestap pole vaja seda keerukate meetoditega valmistada. Puus\u00fctt saadakse puidu kuumutamisel hapnikuvaeses keskkonnas.<\/p>\n

\u201eOsade puiduliikide puus\u00f6e mikrostruktuur sobib kiireks ioontranspordiks pea ideaalselt,\u201c \u00fctles Jiang. Artiklis<\/p>\n

\"\"<\/a>

Maisit\u00f5lvikust elektroodiga superkondensaatoris on piisavalt energiat, et panna t\u00f6\u00f6le valgusdioodiga pirn. Puus\u00fcsi on aga poorsem ning sobib suuremahulise tootmise jaoks paremini.<\/p><\/div>\n

kirjeldatud uurimist\u00f6\u00f6s kasutati puus\u00f6e algmaterjalina punast seedrit, vahtrat ning kirsipuud.<\/p>\n

\u201ePaljude kaasaegsete superkondensaatorite elektroodid on tehtud fossiilk\u00fctuste varal aktiveeritud s\u00f6est,\u201c seletas Jiang. Aktiivs\u00f6e poorse siseehituse arendust\u00f6\u00f6sse kuuluvad kallid ning keerulised protseduurid, mille j\u00e4\u00e4kained v\u00f5ivad olla s\u00f6\u00f6vitava toimega. \u201eKeskkonnale ohtlike kemikaalide kasutamist tuleks piirata v\u00f5i koguni v\u00e4ltida.\u201c<\/p>\n

Jiangi t\u00f6\u00f6r\u00fchm aktiveeris puus\u00f6e lahja l\u00e4mmastikhappega. Hape eemaldab t\u00f6\u00f6tlemata puus\u00f6est kaltsiumkarbonaadi, kaaliumkarbonaadi ning teised ebapuhtused. Loputuse j\u00e4\u00e4k on Jiangi s\u00f5nul taaskasutatav v\u00e4etisena.<\/p>\n

\u201ePuus\u00f6est elektrood on viis kuni k\u00fcmme korda odavam kui aktiivs\u00f6est elektrood,\u201c \u00fctles Jiang. Kui puus\u00f6est superkondensaator katki l\u00e4heb, saab selle elektroodid purustada ning v\u00e4etisena kasutada.<\/p>\n

\u201ePuus\u00f6est elektrood on n\u00e4itajate poolest v\u00f5rreldav paremate poorsetest s\u00fcsinikmaterjalidest tehtud elektrooridega. Olgu l\u00e4htematerjaliks s\u00fcsinik-nanotorud v\u00f5i grafeen,\u201c lisas Jiang. \u201eOleme saavutanud sama v\u00f5imsusv\u00e4ljundi oluliselt v\u00e4iksemate raha- ja keskkonnakuludega.\u201c<\/p>\n

Allikas: Phys.org<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Hiljuti teadusajalirjas Electrochimica Acta avaldatud artikli j\u00e4rgi v\u00f5ib puus\u00f6est tehtud superkondensaator anda v\u00e4lja sama palju elektriv\u00f5imsust kui kaasaja paremad s\u00fcsinik-aktiveeritud superkondensaatorid, ent palju odavamalt ning keskkonnas\u00f5bralikumalt. \u201eSuperkondensaatorid sarnanevad v\u00e4gagi patareidele,\u201c \u00fctles Illinoisi \u00dclikooli S\u00e4\u00e4stvate Tehnoloogiate keskuse insener ning artikli esiautor Junhua Jiang. Patareid toodavad elektromotoorj\u00f5udu keemilisest reaktsioonist. Superkondensaatorisse kogutakse energia seevastu ioonidega, mida hoiustatakse kondensaatori […]<\/p>\n","protected":false},"author":449,"featured_media":35227,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[53],"class_list":{"0":"post-35225","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-teadusuudis","8":"tag-tulevikuenergia","9":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/35225","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/449"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=35225"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/35225\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/35227"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=35225"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=35225"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=35225"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}