{"id":3524,"date":"2010-06-20T16:51:11","date_gmt":"2010-06-20T13:51:11","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=3524"},"modified":"2011-08-08T23:18:39","modified_gmt":"2011-08-08T20:18:39","slug":"minose-eksperiment-neutriinodel-ja-antineutriinodel-erinevad-massid","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=3524","title":{"rendered":"MINOS’e eksperiment: neutriinodel ja antineutriinodel erinevad massid"},"content":{"rendered":"

Fermilab’i MINOS’e eksperimenti l\u00e4bi viivad teadlased teatasid hiljuti \u00fcllatavatest tulemustest, mis v\u00f5ivad viidata neutriinode ning nende antiosakeste vahelistele fundamentaalsetele erinevustele. Kui j\u00e4rgnevad uurimused tulemusi kinnitavad, saavad teadlased rohkem\u00a0infot ka aine ja antiane erinevuste kohta.<\/strong><\/p>\n

MINOS’e eksperiment loodi uurimaks teooriat, mille kohaselt neutriinod<\/a> saavad \u00fcksteiseks muunduda, protsess, mida tuntakse neutriino ostsillatsiooni <\/a>nime all. Teooriat peeti alguses vastuoluliseks, sest sellest j\u00e4reldus neutriinode massi olemasolu – omadus, mis on vastuolus osakestef\u00fc\u00fcsika Standardmudeliga<\/a>. J\u00e4rgnevad katsed on aga teooriat kinnitanud: leiti, et P\u00e4ike toodab oodatust v\u00e4hem elektronneutriinosid. Teooriat kinnitab ka Maa atmosf\u00e4\u00e4riga vastastikm\u00f5jus olevas kosmilises kiirguses <\/a>tekkivate m\u00fc\u00fconneutriinode puuduj\u00e4\u00e4k.<\/p>\n

\"\"<\/a>

MINOS'e detektor Soudani maa-aluses laboratooriumis<\/p><\/div>\n

MINOS’e eksperiment loodi uurimaks neutriino ostsillatsioone esimeste \u00fclit\u00e4psete kiirendis tekkiva neutriinokiire m\u00f5\u00f5tmiste kaudu. Iga katse saab alguse Chicago l\u00e4hedal asuvas Fermilab<\/a>‘i laboris, kus neutriinokiire saamiseks pommitatakse sihtm\u00e4rki\u00a0suure energiaga prootonitega. Neutriinokiir ehk niinimetatud NuMi kiir lastakse l\u00e4bi Maa Minnesotas asuva Soudani kaevanduse suunas, mis on umbes 735 kilomeetri kaugusel. S\u00fcgaval kaevanduse sisemuses asuvad neutriinod vastastikm\u00f5jusse MINOS’e detektoriga, mis koosneb suurest magnetv\u00e4ljas asuvast rauast kalorimeetrist. MINOS on t\u00f6\u00f6tatud v\u00e4lja tegemaks \u00fclit\u00e4pseid m\u00f5\u00f5tmisi m\u00fc\u00fconite energiaspektritest, mis tekivad\u00a0 Fermilab’i neutrioonidega vastastikm\u00f5jusse sattumisel.<\/p>\n

Selles energiaspektris ilmnevad madalkohad viitavad sellele, et osa m\u00fc\u00fconneutriinosid ostsilleerusid vahepeal v\u00e4iksema energiaga tauneutriinodeks, mis detektorisse aga j\u00e4lge ei j\u00e4ta. Energiavahemikud, kuhu madalkohad langevad, annavad informatsiooni kahe erinevat t\u00fc\u00fcpi neutriinode massierinevuste kohta: \u00f5rgematel energiatel olev n\u00f5gu vastab suuremale massierinevusele. Katse alguses 2006. aastal uuris MINOS esialgu m\u00fc\u00fcn- ja tauneutriinode massierinevusi. Esialgseks tulemuseks saadi\u00a02,35 x 10-2<\/sup>eV2<\/sup>, mis t\u00e4histab kahe erineva neutriino masside omaoleku erinevuste ruutu.<\/p>\n

Alles hiljuti suunas MINOS aga oma t\u00e4helepanu antineutriinodele ning NuMi kiir pandi tootma hoopiski m\u00fc\u00fcon-antineutriinode kiirgust. Neutriino mudeli kohaselt ostsilleeruvad ka antineutriinod erinevate t\u00fc\u00fcpide vahel,\u00a0nende massi omaolekute ruut vastab nende kaasneutriinode samale v\u00e4\u00e4rtusele.<\/p>\n

\"\"<\/a>

NuMi kiirgusallikas<\/p><\/div>\n

Teadlaste \u00fcllatuseks on MINOS’e andmetel m\u00fc\u00fcon- ja tau-antineutriinode massi omaolekute ruuduks aga\u00a03,35 x 10-3<\/sup>eV2<\/sup>, mis on ligikaudu 40% v\u00e4iksem kui vastav erinevus neutriinode puhul. Erinevus neutriinode ja antineutriinode masside vahel on saadud 90-95 protsendilisel usaldusnivool. ,,Loomulikult on vaja antineutriinodega rohkem uurimusi, et teha kindlaks, kas erinevus on reaalne v\u00f5i tuleneb lihtsalt statistilisest h\u00e4lbest,” s\u00f5nas Jenny Thomas, MINOS’e eksperimendi esindaja.<\/p>\n

Tulemused kanti etten\u00e4dala alguses toimunud\u00a0Neutrino 2010<\/em> konverentsil Ateenas.<\/p>\n

Allikas<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Fermilab’i MINOS’e eksperimenti l\u00e4bi viivad teadlased teatasid hiljuti \u00fcllatavatest tulemustest, mis v\u00f5ivad viidata neutriinode ning nende antiosakeste vahelistele fundamentaalsetele erinevustele. Kui j\u00e4rgnevad uurimused tulemusi kinnitavad, saavad teadlased rohkem\u00a0infot ka aine ja antiane erinevuste kohta. MINOS’e eksperiment loodi uurimaks teooriat, mille kohaselt neutriinod saavad \u00fcksteiseks muunduda, protsess, mida tuntakse neutriino ostsillatsiooni nime all. Teooriat peeti alguses […]<\/p>\n","protected":false},"author":32,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[],"class_list":{"0":"post-3524","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","6":"category-teadusuudis","7":"entry","8":"has-post-thumbnail"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/3524","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/32"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=3524"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/3524\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=3524"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=3524"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=3524"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}