{"id":3529,"date":"2010-06-21T17:49:11","date_gmt":"2010-06-21T14:49:11","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=3529"},"modified":"2011-08-08T23:18:26","modified_gmt":"2011-08-08T20:18:26","slug":"teadlased-on-tunnistajaks-tahe-sunnile","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=3529","title":{"rendered":"Teadlased on tunnistajaks t\u00e4he s\u00fcnnile"},"content":{"rendered":"

Hiljuti olid teadlased tunnistajaks\u00a0arvatavalt universumi noorima t\u00e4he s\u00fcnnile. Olles t\u00e4hetekke algfaasis, hakkas objekt just\u00a0enda poole t\u00f5mbama ainet \u00fcmbritsevast\u00a0gaasipilvest. Vastavasisuline artikkel ilmus viimases Astrophysical Journal<\/em>‘i v\u00e4ljaandes.<\/strong><\/p>\n

Uurimuse autorid leidsid objekti t\u00e4nu Submillimeter Array’le <\/a>Hawail ning Spitzer’i Kosmoseteleskoopidele<\/a>. L1448-IRS2E nime all tuntud objekt asub Perseus’e t\u00e4hetekke regioonis, meist ligi 800 valgusaasta kaugusel, kuid siiski Linnutee Galaktikas, kirjutab physorg.com<\/a>.<\/p>\n

\"\"<\/a>

Teadlased piilusid gaasist ja tolmust \u00fcmbritsetud tulevase t\u00e4he s\u00fcndi, mis leidis aset pildil oleva t\u00e4hetekke regiooniga sarnases regioonis<\/p><\/div>\n

Teadlaste arvates on L1448-IRS2E t\u00e4he-eelse faasi, kus molekulaarpilve eriti tihe ala alguses kokku ‘kleepub’, ning protot\u00e4he<\/a> faasi, kus gravitatsioon on ligi t\u00f5mmanud piisavalt ainet, et moodustada tihe, kuum tuum,\u00a0vahel.<\/p>\n

,,Sellises t\u00e4hetekke faasis objekte on v\u00e4ga raske silmata, sest need on v\u00e4ga l\u00fchiajalised ning kiirgavad v\u00e4he valgust,” s\u00f5nas Xuepeng Chen, artikli peaautor. T\u00f6\u00f6r\u00fchm suutis n\u00e4ha vaid objekti \u00fcmbruses oleva kosmosetolmu<\/a> poolt kiiratud \u00f5rna valgust.<\/p>\n

Enamiku protot\u00e4htede heledus on \u00fcks kuni k\u00fcmme P\u00e4ikese heledust ning nende \u00fcmber on suur infrapuna lainepikkustel valgust\u00a0kiirgav tolmupilv. Et L1448-IRS2E on heledam kui 1\/10 P\u00e4ikese heledust, on objekt teadlaste arvates liiga tume, et teda saaks pidada t\u00f5eliseks protot\u00e4heks. Ent samuti avastati, et objekt purskab tuumast\u00a0kiirelt v\u00e4lja gaasikoguseid, mis kinnitab mingisuguse algmassi olemasolu ning objekti\u00a0v\u00e4ljumist t\u00e4heeelsest faasist. Seesugust gaasi v\u00e4ljaheitmist on protot\u00e4htedel k\u00fcll varemgi n\u00e4htud(tekkivat t\u00e4hte \u00fcmbritseva magnetv\u00e4lja t\u00f5ttu), kuid siiani pole seda t\u00e4heldatud nii varajase arengustaadiumiga t\u00e4htedes.<\/p>\n

,,T\u00e4he liigi m\u00e4\u00e4rab \u00e4ra selle mass, kuid me ei tea siiani, millises t\u00e4hetekke faasis t\u00e4ht k\u00f5ige enam massi kogub,” s\u00f5nas Hector Arce, \u00fcks artikli kaasautoreid. Uurimisgrupil on edaspidi kavas kasutada eelmises mais kosmossesse lennutatud Hercheli teleskoopi<\/a>, et uurida teisi varajases t\u00e4hetekke faasides olevaid objekte m\u00f5istmaks paremini t\u00e4htede arengut ja kasvamist.<\/p>\n

Allikas<\/a><\/p>\n

Teadusartikkel “L1448 IRS2E: A CANDIDATE FIRST HYDROSTATIC CORE<\/a>“<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Hiljuti olid teadlased tunnistajaks\u00a0arvatavalt universumi noorima t\u00e4he s\u00fcnnile. Olles t\u00e4hetekke algfaasis, hakkas objekt just\u00a0enda poole t\u00f5mbama ainet \u00fcmbritsevast\u00a0gaasipilvest. Vastavasisuline artikkel ilmus viimases Astrophysical Journal‘i v\u00e4ljaandes. Uurimuse autorid leidsid objekti t\u00e4nu Submillimeter Array’le Hawail ning Spitzer’i Kosmoseteleskoopidele. L1448-IRS2E nime all tuntud objekt asub Perseus’e t\u00e4hetekke regioonis, meist ligi 800 valgusaasta kaugusel, kuid siiski Linnutee Galaktikas, kirjutab […]<\/p>\n","protected":false},"author":32,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[],"class_list":{"0":"post-3529","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","6":"category-teadusuudis","7":"entry","8":"has-post-thumbnail"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/3529","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/32"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=3529"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/3529\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=3529"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=3529"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=3529"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}