{"id":35336,"date":"2013-11-06T15:33:52","date_gmt":"2013-11-06T12:33:52","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=35336"},"modified":"2013-11-06T15:35:11","modified_gmt":"2013-11-06T12:35:11","slug":"soojusvarjestuse-uus-peatukk-vanaadiumdioksiid","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=35336","title":{"rendered":"Soojusvarjestuse uus peat\u00fckk: vanaadiumdioksiid"},"content":{"rendered":"

Frederico Capasso juhitud Ameerika Harvardi \u00dclikooli t\u00f6\u00f6r\u00fchm avastas, et safiiralusele kasvatatud vanaadiumdioksiid (VO2<\/sub>) kiirgab alates kindlast \u00fcleminekutemperatuurist oodatust v\u00e4hem soojuskiirgust.<\/strong><\/p>\n

\"\"<\/a>

Infrapunakaamera pildid 1 cm l\u00e4bim\u00f5\u00f5duga VO2 kilest. 74 - 80 kraadi C juures on hoolimata temperatuuri kasvust n\u00e4ha kiirguse intensiivsuse v\u00e4henemist.<\/p><\/div>\n

Vanaadiumdioksiid on termokroomiline materjal, mille optilised omadused s\u00f5ltuvad temperatuurist. Termokroomi kasutamise argisem n\u00e4ide on vastavalt naha temperatuurile v\u00e4rvi muutev nn. tujus\u00f5rmus. Erinevalt enamikest keraamikutest on VO2<\/sub> toatemperatuuril elektrijuht. Ainulaadse temperatuurisiirdega materjali on teatud k\u00fcmneid aastaid, ent selle kasutamist on piiranud materjali kristallstruktuuri lagunemine termopingete t\u00f5ttu.<\/p>\n

Capasso juhitud t\u00f6\u00f6r\u00fchm, kelle hulgas ka tudeng Mikhail Kats ning dotsent Shriram Ramanathan, kasvatas safiiralusele 150 nm (150×10-9<\/sup> m) paksuse vanaadiumdioksiidi kile. Kile kiirgusspektrit uuriti temperatuurivahemikus 40-100 0<\/sup>C Fourier-infrapunaspektroskoopiaga. Kontrolliks sooritati samad m\u00f5\u00f5tmised n\u00f5ega kaetud safiiralusel.<\/p>\n

Vahemikus 40 \u2013 74 0<\/sup>C\u00a0k\u00e4itus vanaadiumdioksiid nagu enamik materjale, kiirates temperatuuri kasvades \u00fcha intensiivsemalt, nagu Stefan-boltzmanni seadus ennustab (loe siit<\/a>). K\u00f5rgematel temperatuuridel soojuskiirguse intensiivsus aga v\u00e4henes. 80 0<\/sup>C temperatuuril kiirgas kile v\u00f5rdselt 60 0<\/sup>C kiirgusintensiivsusega, 85 0<\/sup>C juures veelgi v\u00e4hem. Soojuskiirguse kasv saavutas negatiivse t\u00f5usu. Efekt oli katsetes p\u00f6\u00f6ratav ning korratav.<\/p>\n

Harvardi teadlased n\u00e4evad oma pinnakattele mitmeid rakendusi. Nende hulgas s\u00f5jav\u00e4eveokite soojusmaskeerimist. Lisaks v\u00f5iksid insenerid ehitada infrapunatahvleid, millele kirjutatud s\u00f5numeid suudaks lugeda vaid infrapunakaameraga varustatud vaatleja. Enne s\u00f5numi vaatlemist oleks vajalik kas tahvli soojendamine v\u00f5i jahutamine. S\u00f5numeid kirjutataks \u00fcleminekutemperatuuril.<\/p>\n

T\u00f6\u00f6r\u00fchma kirjutatud artikkel on eelloetav Physical Review Letters<\/em> veebiserveris<\/a>.<\/p>\n

Allikas: Optics & Photonics News<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Frederico Capasso juhitud Ameerika Harvardi \u00dclikooli t\u00f6\u00f6r\u00fchm avastas, et safiiralusele kasvatatud vanaadiumdioksiid (VO2) kiirgab alates kindlast \u00fcleminekutemperatuurist oodatust v\u00e4hem soojuskiirgust. Vanaadiumdioksiid on termokroomiline materjal, mille optilised omadused s\u00f5ltuvad temperatuurist. Termokroomi kasutamise argisem n\u00e4ide on vastavalt naha temperatuurile v\u00e4rvi muutev nn. tujus\u00f5rmus. Erinevalt enamikest keraamikutest on VO2 toatemperatuuril elektrijuht. Ainulaadse temperatuurisiirdega materjali on teatud k\u00fcmneid aastaid, […]<\/p>\n","protected":false},"author":449,"featured_media":35337,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[110],"class_list":{"0":"post-35336","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-teadusuudis","8":"tag-materjal","9":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/35336","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/449"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=35336"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/35336\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/35337"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=35336"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=35336"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=35336"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}