{"id":35350,"date":"2013-11-08T02:34:30","date_gmt":"2013-11-07T23:34:30","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=35350"},"modified":"2013-11-08T19:53:46","modified_gmt":"2013-11-08T16:53:46","slug":"aasta-2014-toob-maanteele-laservalguse-kandjaks-bmw-i8","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=35350","title":{"rendered":"Aasta 2014. toob maanteele laservalguse, kandjaks BMW i8"},"content":{"rendered":"<p><strong>BWM suurima uurimisasutuse, FIZ (<em>Forschungs- und Innovationszentrum<\/em>) M\u00fcncheni korraldatud messil esitleti kaasaja v\u00f5imsamaid autotulesid. Tulede valguse allikaks on parematest valgusdiood-autolampidest tuhat korda eredamad ning 60% energias\u00e4\u00e4stlikumad laserdioodid.<\/strong><\/p>\n<div id=\"attachment_35363\" style=\"width: 270px\" class=\"wp-caption alignright\"><a href=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2013\/11\/laserteadlane.jpg\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" aria-describedby=\"caption-attachment-35363\" class=\"size-full wp-image-35363  \" title=\"laserteadlane\" src=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2013\/11\/laserteadlane.jpg\" alt=\"\" width=\"260\" height=\"232\" srcset=\"https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2013\/11\/laserteadlane.jpg 620w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2013\/11\/laserteadlane-300x266.jpg 300w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2013\/11\/laserteadlane-250x222.jpg 250w\" sizes=\"auto, (max-width: 260px) 100vw, 260px\" \/><\/a><p id=\"caption-attachment-35363\" class=\"wp-caption-text\">BMW uued laservalgustid t\u00f6\u00f6s.<\/p><\/div>\n<p>Pooljuhtvalgustusajastu alguseni oli eredaim seaduslik auto valgusallikas ksenoonlamp, (<em>HID lamp, High Intensity Discharge lamp<\/em>), mis j\u00f5udis turule esmakordselt 1991. aastal BMW 7. seeria kupeemudeliga. Auto ksenoonlambi valgusvoog on kuni 2800 \u2013 3500 luumenit ning heledustemperatuur 4000 K. Ent ksenooni gaaslahenduse valgus on v\u00f5rreldes valgusdioodi v\u00f5i laseriga n\u00f5rgem, kollasem ning valguse tootmine v\u00e4hemefektiivsem.<\/p>\n<p>Selgitavalt:<\/p>\n<ul>\n<li>Heledustemperatuur v\u00f5rdleb musta keha ja mittemusta keha kiirgusspektrit. Heledustemperatuur on sellise musta keha temperatuur, mille heledus on sama suur kui vaadeldud mittemustal kehal<sup>[1]<\/sup>.<\/li>\n<li>Luumen on valgusvoo \u00fchik. \u00dchele luumenile vastab \u00fcks kandela sterradiaani kohta (1 lm = 1 cd \u22c5 str).<\/li>\n<li>Kandela on etalondefinitsiooni j\u00e4rgi valgustugevus, mis v\u00f5rdub 1\/60 cm<sup>2<\/sup> suuruse pinna kiirgusega plaatina tahkumistemperatuuril (2044 K)<sup>[2]<\/sup>. \u00dcks kandela on ligikaudu ka toak\u00fc\u00fcnla valgustugevus.<\/li>\n<\/ul>\n<p>Enam kui 130. aastat tagasi Thomas Edissoni leiutatud h\u00f5\u00f5gniitpirnid taanduvad visalt. Euroopa Liit on l\u00f5pule viimas nende t\u00f5rjet majapidamistest. Autodel on h\u00f5\u00f5gniitpirnid aga praeguseni levinuimad valgusallikad. Uusi tulijaid on sellegipoolest mitu, nende hulgas dioodlambid ning peagi ka laserlambid.<\/p>\n<p>BMW laservalguse arendamise t\u00f6\u00f6r\u00fchmast oli FIZ messil kohal projekti rajaja Volker Levering, programmijuht Stefan Weber ning tehnoloogia \u00fcks leiutajatest Helmut Erdl.<\/p>\n<p>\u201eInimene ei pruugi sellest teadlik olla, ent organism teeb heal ja halval valgusel vahet,\u201c \u00fctles Weber intervjuus veebiajakirja IEEE Spectrum korrespondendile. Weber n\u00e4itas intervjueerijale BWM uurimisasutuses valmistatud laservalguspaneele, mille kiirgusspekter matkib p\u00e4ikesevalgust, ka heledustemperatuuril 6500 K.<\/p>\n<table border=\"1\" cellspacing=\"0\" cellpadding=\"0\" align=\"left\" bgcolor=\"#E6E6E6\">\n<tbody>\n<tr>\n<td style=\"text-align: left;\"><strong><span style=\"color: #ff6600;\">Heledustemperatuur<\/span> <\/strong><\/td>\n<td style=\"text-align: left;\"><strong><span style=\"color: #ff6600;\">Ligikaudne v\u00f5rdlus<\/span><\/strong><\/td>\n<\/tr>\n<tr>\n<td>1,700\u00a0K<\/td>\n<td>Tikuleek<\/td>\n<\/tr>\n<tr>\n<td>1,850\u00a0K<\/td>\n<td>K\u00fc\u00fcnlaleek, p\u00e4ikese   loojumine\/t\u00f5usmine<\/td>\n<\/tr>\n<tr>\n<td>2,700\u20133,300\u00a0K<\/td>\n<td>H\u00f5\u00f5gniitpirnid<\/td>\n<\/tr>\n<tr>\n<td>3,000\u00a0K<\/td>\n<td>Pehme v\u00f5i sooja   valgusega valged<br \/>\nv\u00e4iksemad fluoressentslambid.<\/td>\n<\/tr>\n<tr>\n<td>3,200\u00a0K<\/td>\n<td>Soojem stuudiovalgustus<\/td>\n<\/tr>\n<tr>\n<td>3,350\u00a0K<\/td>\n<td>Eredam stuudiovalgustus<\/td>\n<\/tr>\n<tr>\n<td>4,100\u20134,150\u00a0K<\/td>\n<td>Kuuvalgus<\/td>\n<\/tr>\n<tr>\n<td>5,000\u00a0K<\/td>\n<td>Ennel\u00f5unane   p\u00e4evavalgus<\/td>\n<\/tr>\n<tr>\n<td>5,000\u00a0K<\/td>\n<td>Torujad   fluoressentslambid<\/p>\n<p>v\u00f5i jahevalged v\u00e4ikesed<\/p>\n<p>fluoressentslambid (CFL)<\/td>\n<\/tr>\n<tr>\n<td>5,500\u20136,000\u00a0K<\/td>\n<td>S\u00fcdap\u00e4evane valgus,   fotokaamera v\u00e4lk<\/td>\n<\/tr>\n<tr>\n<td>6,200\u00a0K<\/td>\n<td>L\u00fchikese   kaarlahendusega ksenoonlamp<\/td>\n<\/tr>\n<tr>\n<td>6,500\u00a0K<\/td>\n<td>Pilves p\u00e4evavalgus<\/td>\n<\/tr>\n<tr>\n<td>5,500\u201310,500\u00a0K<\/td>\n<td>Vedelkristall- v\u00f5i   katoodekraan<\/td>\n<\/tr>\n<tr>\n<td>15,000\u201327,000\u00a0K<\/td>\n<td style=\"text-align: left;\">Selge eresinine taevas<\/td>\n<\/tr>\n<tr>\n<td>Allikas: <a href=\"http:\/\/en.wikipedia.org\/wiki\/Color_temperature\">Wikipedia<\/a><\/td>\n<\/tr>\n<\/tbody>\n<\/table>\n<p>BMW seadis n\u00fc\u00fcdseks 2,5 aastat v\u00e4ldanud arendust\u00f6\u00f6 eesm\u00e4rgiks valmistada p\u00e4ikesevalgust matkiv, parema intensiivsuse ja fookustatavusega autolamp. Uue valgusti heledustemperatuur on vahemikus 5500 \u2013 6000 K, mis on suurim rahvusvaheliste regulatsioonidega lubatud suurus. Valge valgus aitab autojuhtidel pimedas h\u00f5lpsamini objekte eristada ning ei v\u00e4sita v\u00f5rreldes enimkasutatavate autolampidega sedav\u00f5rd silmi.<\/p>\n<p>\u201eUsume, et laserid on valgustusmaailma j\u00e4rgmine suur l\u00e4bimurre, ka maantee\u00e4\u00e4rsetes kodudes, kaubamajades ja t\u00f6\u00f6stuses,\u201c \u00fctles sinise valgusdioodi ning <em>Blu-Ray<\/em> ja k\u00f5rglahutusega DVD m\u00e4ngijates kasutatava sinise laserdioodi\u00a0 leiutaja Shuji Nakamura.<\/p>\n<p>Valdavalt teame, et laservalgus ei tohi endale ega teistele silma sattuda. See v\u00f5ib suure t\u00f5en\u00e4osusega l\u00f5ppeda j\u00e4\u00e4dava n\u00e4gemiskahjustusega. Ent BMW valgusti muudab laserkiire pol\u00fckromaatiliseks valgeks valguseks, mis silma ei riku.<\/p>\n<div id=\"attachment_35365\" style=\"width: 346px\" class=\"wp-caption alignleft\"><a href=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2013\/11\/laserdiood_est.jpg\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" aria-describedby=\"caption-attachment-35365\" class=\"size-full wp-image-35365  \" title=\"laserdiood_est\" src=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2013\/11\/laserdiood_est.jpg\" alt=\"\" width=\"336\" height=\"198\" srcset=\"https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2013\/11\/laserdiood_est.jpg 700w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2013\/11\/laserdiood_est-300x177.jpg 300w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2013\/11\/laserdiood_est-250x147.jpg 250w\" sizes=\"auto, (max-width: 336px) 100vw, 336px\" \/><\/a><p id=\"caption-attachment-35365\" class=\"wp-caption-text\">Galliumnitriid-laser ei kiirga kihtide ristsihis, vaid nendega paralleelselt. Laservalgus tekib rekombinatsioonikihis. N t\u00e4his viitab vahekihtidele, milles domineerivad negatiivsed laengukandjad. P t\u00e4his aga viitab positiivsetele laengukandjatele. Pildil on Shuji Nakamura kavandatud pooljuhtlaseri skemaatiline l\u00e4bil\u00f5ige.<\/p><\/div>\n<p>Laserdioodide valgus suunatakse l\u00e4bi kollimatsioonil\u00e4\u00e4tsede fosforalusele. Osa valgusest l\u00e4heb alusest l\u00e4bi, osa aga neeldub ning ergastab fosfori aatomeid, p\u00f5hjustades kollase valguse kiirgumise. Fosforkollane ja lasersinine valgus suunatakse kokku. Tulemuseks on ere valge valgus. Sarnast tehnoloogiat kasutatakse, k\u00fcll madalama intensiivsusega, enamikes valge valgusega valgusdioodides.<\/p>\n<p>BMW autolambi laserkiip on v\u00f5rreldes valgusdiood-moodulitega v\u00e4ike. Sinise laserdioodi aktiivne kiirgusala on 10 \u03bcm<sup>2 <\/sup>ristl\u00e4bil\u00f5ikega, mis on valgusdioodi kiirgusala l\u00e4bim\u00f5\u00f5dust\u00a0k\u00fcmnetuhandik. Sestap on seda autosse h\u00f5lbus \u00e4ra peita, et ohtlik kiirgus reisjaid ei vigastaks. Laserallikas ei asu auto laternates, vaid on eemal. Valgus suunatakse laternatesse fiiberoptiliselt. N\u00e4iteks valgusdioodiega see niiv\u00f5rd otstarbekas ei oleks. Valgusdioodi impulsist v\u00f5ib fiiberkaablis kaduda kuni 90 %, laserimpulsist aga vaid 10-20 %,<\/p>\n<p>Laseril on veelgi eeliseid. Halogeen-lambipaar tarbib auto akust ligikaudu 120 vatti v\u00f5imsust. Paar kaasaegset valgusdioodlampi tarbivad seevastu 40 W, BMW kavandatav laservalgusti aga hoopis alla 30 W. Lisaks on laservalgusti eluiga ligikaudu 30000 tundi, mis t\u00e4hendab, et suure t\u00f5en\u00e4osusega l\u00e4heb enne valgustit katki auto.<\/p>\n<p>Erinevalt aeglaselt k\u00e4ivituvatest fikseeritud eredusega ksenoonlampidest l\u00fclitub laser t\u00f6\u00f6le millisekunditega ning v\u00e4ljutab k\u00e4itamise hetkest kogu v\u00f5imaliku kiirgusvoo.<\/p>\n<p>BMW kavatseb toota ka auto tungraua k\u00fclge paigaldatavaid nn. d\u00fcnaamilisi kohtvalgusteid (<em>Dynamic Light Spot<\/em>). Sellese kohtvalgustisse on paigaldatud ka soojuskaamera, mille kuva asub s\u00f5iduki juhipaneelil. Nii saavad pimedal teel liikuvad inimesed ja loomad kaugelt m\u00e4rgitud, kaugemalt kui auto p\u00f5hituled v\u00f5imaldaks.<\/p>\n<div id=\"attachment_35358\" style=\"width: 619px\" class=\"wp-caption aligncenter\"><a href=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2013\/11\/n2htavus.jpg\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" aria-describedby=\"caption-attachment-35358\" class=\"size-full wp-image-35358   \" title=\"n2htavus\" src=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2013\/11\/n2htavus.jpg\" alt=\"\" width=\"609\" height=\"116\" srcset=\"https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2013\/11\/n2htavus.jpg 940w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2013\/11\/n2htavus-300x57.jpg 300w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2013\/11\/n2htavus-250x47.jpg 250w\" sizes=\"auto, (max-width: 609px) 100vw, 609px\" \/><\/a><p id=\"caption-attachment-35358\" class=\"wp-caption-text\">Graafikul on esitatud kolme autovalgusti valgusleviku piir. \u00dclevalt alates: laseriga varustatud valgusdiood-kaugtuled, valgusdiood-kaugtuled ja valgusdiood-l\u00e4hituled.  Nagu n\u00e4ha, ulatub laservalgus konkurentsitult k\u00f5ige kaugemale. Horisontaaltelje \u00fchik on meeter.<\/p><\/div>\n<p>BMW inseneride vaimusilmeis l\u00fclitavad tulevikuautod vastavalt keskkonnale sadade tulere\u017eiimide vahel automaatselt. Leveringi s\u00f5nul sobib laservalgusti nimetatud arengukavasse h\u00e4sti.<\/p>\n<p>BMW laser-autotuli teeb Euroopas deb\u00fc\u00fcdi uuel 2014. aastal m\u00fc\u00fcgile j\u00f5udval i8 h\u00fcbriid- sportautol. Lisaks v\u00e4gevale valgustusele lubab BMW, et auto k\u00fctusekulu on 100 kilomeetri kohta 2,5 liitrit ning kiirendus 0-100 km\/h v\u00f5tab aega 4,4 sekundit.<\/p>\n<div id=\"attachment_35352\" style=\"width: 630px\" class=\"wp-caption aligncenter\"><a href=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2013\/11\/i8.jpg\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" aria-describedby=\"caption-attachment-35352\" class=\"size-full wp-image-35352\" title=\"i8\" src=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2013\/11\/i8.jpg\" alt=\"\" width=\"620\" height=\"335\" srcset=\"https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2013\/11\/i8.jpg 620w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2013\/11\/i8-300x162.jpg 300w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2013\/11\/i8-250x135.jpg 250w\" sizes=\"auto, (max-width: 620px) 100vw, 620px\" \/><\/a><p id=\"caption-attachment-35352\" class=\"wp-caption-text\">BMW i8 sportauto.<\/p><\/div>\n<p>Viited:<\/p>\n<p>1 &#8211; Korge, Hans (1997). Temperatuuri M\u00f5\u00f5tmine Optilise p\u00fcromeetriga, praktikumijuhed, lk 5. K\u00fclastatud 06.11.13.,\u00a0<a href=\"http:\/\/www.physic.ut.ee\/instituudid\/efti\/loengumaterjalid\/opt\/optika\/prax\/O9.pdf\">link<\/a><\/p>\n<p>2 &#8211; Jaaniste, Jaak, valgus: geomeetriline optika ja fotomeetria, loengukonspekt, lk 2. K\u00fclastatud 06.11.13, <a href=\"http:\/\/www.obs.ee\/~jaak\/loengud\/teine\/seitsmes\/tryk17.pdf\">link<\/a><\/p>\n<p>Allikas: <a href=\"http:\/\/spectrum.ieee.org\/green-tech\/advanced-cars\/bmw-laser-headlights-slice-through-the-dark\">IEEE Spectrum<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>BWM suurima uurimisasutuse, FIZ (Forschungs- und Innovationszentrum) M\u00fcncheni korraldatud messil esitleti kaasaja v\u00f5imsamaid autotulesid. Tulede valguse allikaks on parematest valgusdiood-autolampidest tuhat korda eredamad ning 60% energias\u00e4\u00e4stlikumad laserdioodid. Pooljuhtvalgustusajastu alguseni oli eredaim seaduslik auto valgusallikas ksenoonlamp, (HID lamp, High Intensity Discharge lamp), mis j\u00f5udis turule esmakordselt 1991. aastal BMW 7. seeria kupeemudeliga. Auto ksenoonlambi valgusvoog on [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":449,"featured_media":35358,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[133],"class_list":{"0":"post-35350","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-teadusuudis","8":"tag-saagu-valgus","9":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/35350","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/449"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=35350"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/35350\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/35358"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=35350"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=35350"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=35350"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}