{"id":35415,"date":"2013-11-11T18:37:11","date_gmt":"2013-11-11T15:37:11","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=35415"},"modified":"2013-11-11T18:42:25","modified_gmt":"2013-11-11T15:42:25","slug":"kosmos-massidesse-idufirmad-ja-androidsatelliidid","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=35415","title":{"rendered":"Kosmos massidesse – idufirmad ja androidsatelliidid"},"content":{"rendered":"

1957. aastal oli Arthur Frommeri Euroopas reisimise p\u00e4evane eelarve 5 dollarit (u. 3,7 EUR<\/em>). Samal aastal sooritas endise N\u00f5ukogude liidu h\u00e4vituslendur Juri Gagarin esimese mehitatud kosmoselennu. Praegu saab sama raha eest Pariisis paremal juhul espressokohvi. Ent peaks kohv tahtjaisu k\u00fclmaks j\u00e4tma, v\u00f5ib 5 dollari eest lunastada ka kolm tundi mikrosatelliidi instrumentide kasutusaega. Sellist \u00e4ri k\u00fclma s\u00f5ja aegsed raketiteadlased ilmselt ette ei kujutanud.<\/strong><\/p>\n

<\/strong><\/p>\n

\"\"<\/a><\/strong>

Kunstniku n\u00e4gemus orbiidil ArduSat tehiskaaslasest.<\/p><\/div>\n

Augustis saadeti Rahvusvahelise kosmosejaama ISS pardale kaks v\u00e4ikest satelliiti, mis l\u00e4hevad orbiidile novembris. Satelliitide teadust\u00f6\u00f6ks m\u00f5eldud instrumentide kasutusaega saavad osta nii tudengid kui muidu kosmosehuvilised, p\u00e4ev maksab 26-36 eurot. ArduSat nimega satelliidid ehitati idufirmas NanoSatisfi. Instrumentide signaalid t\u00f6\u00f6deldakse populaarse Arduino mikrokontrolleriga, mille v\u00f5ib iga tahtja netipoest osta, k\u00fcll ilma l\u00e4htekoodita. Ent koodki on vabavarana saada. M\u00f5lemad satelliidid vastavad CubeSat standarditele: nende k\u00fcljepikkus on 10 cm. Ka Eesti esimene satelliit ESTCube-1 on sama standardi j\u00e4rgi ehitatud. M\u00f5lemal ArduSat tehiskaaslasel on magnetomeetrer, spektromeeter, temperatuuriandur, gammakiirte detektor, Geigeri loendur ning 1,3 megapiksliga digitaalkaamera.<\/p>\n

\"\"<\/a>

STRaND-1<\/p><\/div>\n

ArduSat projekt meelitab eksperimentaatoreid igast elu valdkonnast. Nende katsetingimused on piiratud vaid riistvaraliselt. \u201eArvutiteaduse klassides \u00f5petada tudengitele satelliitide toel vabavaralist (open source<\/em>) programmikirjutamist ja mehaanikat, f\u00fc\u00fcsikatunnis m\u00f5\u00f5detakse satelliidi instrumentidega Maa magnetosf\u00e4\u00e4ri,\u201c \u00fctles NanoSatisfi \u00e4rijuht Chris Wake.<\/p>\n

NanoSatisfi teenuste hinnad on odavad, sest satelliidid on ehitatud vabaturu komponentidest ning korraga jooksutatakse k\u00fcmmet eksperimenti. Satelliitidel pole kiirguskaitset ning need h\u00e4vivad atmosf\u00e4\u00e4ris m\u00f5ni kuu p\u00e4rast orbiidile j\u00f5udmist.<\/p>\n

NanoSatisfi ei ole v\u00e4ikeste satelliitide turul ainus tegija. Veebruaris saatis Inglismaa orbiidile satelliidi STRaND-1 (Survey Training, Research, and Nanosatellite Demonstrator<\/em>). See on esimene satelliit, mille pardaelektroonikat juhib osaliselt nutitelefon, t\u00e4psemalt Google Nexus One<\/em>. Elektroonikat juhitakse Android rakendustega, mille kirjutasid tudengid ning erialaentusiastid. N\u00e4iteks \u00fcks rakendus rehkendab pardakaameraga tehtud piltide j\u00e4rgi satelliidi asukoha. Side satelliidiga katkes p\u00e4rast starti, ent see suudeti paari kuuga taastada.<\/p>\n

Aprillis laskis Ameerika kosmoseagentuur NASA orbiidile kaks Android telefonisatelliiti. Nende t\u00fckihind oli 2600 eurot. Satelliidid kogusid n\u00e4dala jooksul m\u00f5\u00f5tmisandmeid ning pildistasid Maad. Informatsioon edastati Maale raadioamat\u00f6\u00f6ride sagedusalas. Nii v\u00f5isid k\u00f5ik soovijad andmeid koguda ja t\u00f6\u00f6delda.<\/p>\n

\"\"<\/a>

ARKYD 100<\/p><\/div>\n

Satelliidi ehitamine v\u00f5ib k\u00fcll olla lihtsam kui eales varem, ent selle orbiidile saatmine on endiselt hirmu\u00e4ratavalt keeruline. Viimase nelja aasta jooksul on erafirma NanoRacks lennutanud v\u00e4ikseid satelliite orbiidile kosmoses\u00fcstikute ning ISS kaubalendude pardal. ISS pardal juhivad osalt kooli\u00f5pilaste v\u00e4lja m\u00f5eldud eksperimente NASA ning jaapani astronaudid. Ameerikas on minisatelliitidega otseselt kokku puutunud enam kui 20000 \u00f5pilast, kes on 30 p\u00e4eva missiooni raha, 22400 eurot, kogunud koduk\u00fcpsetiste m\u00fc\u00fcmist ja autopesust.<\/p>\n

NanoRacks esimene satelliit saadeti orbiidile ISS \u00f5hulukust. \u201ePraeguse seisuga on meil kontakt enam kui 50 satelliidiga. N\u00fc\u00fcd arendame oma kuupsatelliidi v\u00e4ljutamiss\u00fcsteemi, millega saaksime \u00fche luugiavamisega orbiidile saata maksimaalse hulga nanosatelliite,\u201c \u00fctles NanoRacks rajaja ja direktor Jeffrey Manber. L\u00e4hiajal on NanoRacks-il plaanis veel nelja satelliidi l\u00e4hetamine.<\/p>\n

\"\"<\/a>

NASA nutisatelliit.<\/p><\/div>\n

Idufirma Planetary Resources kaugem eesm\u00e4rk on kaevandada mineraale maal\u00e4hedastelt asteroididelt. Praegu teevad nad muu hulgas nime Arkyd 100 kosmoseteleskoopidega, mille kasutamis\u00f5iguse saab osta iga soovija, kel v\u00e4hemalt 22400 eurot taskus. Tellitud \u00fcksikpilte saab odavamaltki, ligikaudu 150 euro eest. Kosmosehuvilistele on veelgi odavam firma Southern Stars ehitatud SkyCube teenus. P\u00e4rast 0,75 euro laekumist saadab see lihtsa ehitusega satelliit 120 t\u00e4hem\u00e4rki pika raadios\u00e4utsu v\u00f5i 6 dollari eest madala resolutsiooniga pildi Maast.<\/p>\n

\u201eTahame kosmost rahvale l\u00e4hemale tuua. Selleks peab andmeanal\u00fc\u00fcs, programmide kirjutamine ning riistvara valmistamine massidesse j\u00f5udma,\u201c \u00fctles Planetary Resources kaasrajaja Peter Diamantis. Avalik juurdep\u00e4\u00e4s kosmosetehnika arendusrahadele on \u00fcks plaani osa. NanoSatisfi, Planetary Resources ning SkyCube l\u00e4hetasid oma satelliidid teele avaliku rahastamisallika Kickstarter (Eestis Hooandja nime all) toel.<\/p>\n

\u201eKickstarter kinnitas meie turgu teadlaste, tudengite, \u00f5petajate, programmeerijate ja harrastajate seas,\u201c \u00fctles Wake. Tema firma NanoSatisfi on esimese riskikapitalil p\u00f5hineva investeerimisvooru l\u00e4binud. NanoRacks-i juhataja Manbergi arvates ootab ees helge tulevik :\u201cUsun, et 2020. aastaks on igal Ameerika koolipiirkonnal olnud v\u00f5imalus kosmosetehnologiaga katsetada.\u201c<\/p>\n

Allikas: IEEE Spectrum<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

1957. aastal oli Arthur Frommeri Euroopas reisimise p\u00e4evane eelarve 5 dollarit (u. 3,7 EUR). Samal aastal sooritas endise N\u00f5ukogude liidu h\u00e4vituslendur Juri Gagarin esimese mehitatud kosmoselennu. Praegu saab sama raha eest Pariisis paremal juhul espressokohvi. Ent peaks kohv tahtjaisu k\u00fclmaks j\u00e4tma, v\u00f5ib 5 dollari eest lunastada ka kolm tundi mikrosatelliidi instrumentide kasutusaega. Sellist \u00e4ri k\u00fclma […]<\/p>\n","protected":false},"author":449,"featured_media":35416,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[47],"class_list":{"0":"post-35415","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-teadusuudis","8":"tag-ilmaruum","9":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/35415","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/449"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=35415"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/35415\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/35416"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=35415"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=35415"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=35415"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}