{"id":3547,"date":"2010-06-22T12:31:55","date_gmt":"2010-06-22T09:31:55","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=3547"},"modified":"2011-08-08T23:18:17","modified_gmt":"2011-08-08T20:18:17","slug":"maa-sisemusest-parinenud-neutriinod-voivad-aidata-moista-geoloogia-sugavaimaid-kusimusi","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=3547","title":{"rendered":"Maa sisemusest p\u00e4rinenud neutriinod v\u00f5ivad aidata m\u00f5ista geoloogia s\u00fcgavaimaid k\u00fcsimusi"},"content":{"rendered":"

Gran Sasso rahvusvaheline t\u00f6\u00f6r\u00fchm avastas Maa s\u00fcgavustest p\u00e4rinenud subatomaarsed osakesed ning loodavad, et leiud aitavad geoloogidel m\u00f5ista, kuidas planeedi s\u00fcgavuses tekkiv energia m\u00f5jutab maav\u00e4rinate ning vulkaanipursete esinemist.<\/strong><\/p>\n

Maailma suurim tuumareaktor on ilmselt Maakera ise, mille k\u00fctuseks on uraan ning toorium. Ent siiski pole t\u00e4naseni t\u00e4ielikult selge, kui suurt rolli pidevalt lagunevad radioaktiivsed elemendid Maa k\u00fctmises t\u00e4pselt m\u00e4ngivad. Samuti ei saa seet\u00f5ttu oletada, kuidas see m\u00f5jutab vahev\u00f6\u00f6s toimuvat konvektsiooni – pidevat ning aeglast sulakivimite ringlust, mis kannab soojust Maa sisemusest pinnale. Konvektsioon p\u00f5hjustab omakorda laamade teotoonikat ning sellega kaasnevaid n\u00e4htusi nagu kontinentide liikumine, vulkaanipursked ning maav\u00e4rinad. Saab vaid oletada, kas radioaktiivne lagunemine on Maa soojendamises p\u00f5hitegija.

\"\"<\/a>

59 jalase l\u00e4bim\u00f5\u00f5duga neutriino detektori v\u00e4lisvaade. Teadlased loodavad, et geoneutriinod aitavad neil m\u00f5ista, mis protsessid Maa sisemuses toimuvad. Foto\u00b7: LNGS-INFN<\/p><\/div><\/p>\n

Miljonite valgusaastate kaugusel toimuvaid protsesse on tihti tunduvalt kergem vaadelda kui piiluda Maa sisemusse. Teadurid Itaalia tuumaf\u00fc\u00fcsika instituudi Gran Sasso laboratooriumites kinnitasid aga oma hiljutiste leidudega, et teadlased on leidnud selleks sobiva t\u00f6\u00f6riista. Borexino eksperimendi t\u00f6\u00f6r\u00fchma tulemused toetuvad Jaapani KamLANDi eksperimendi abil avastatud geoneutriinodele – kummalistele osakestele, mis tekivad raskete tuumade lagunemisel.<\/p>\n

Tavalised neutriinod on ilma laenguta ning inertsed fundamentaalosakesed, mis j\u00f5uavad Maale nii kosmiliste kiirtena kui ka pideva voona P\u00e4ikeselt. Geoneutriinod on aga antineutriinod – neutriinode antiaine paariline ning tekivad uraani, tooriumi ja kaaliumi radioaktiivsel lagunemisel.<\/p>\n

P\u00e4ikeselt p\u00e4rinevad neutriinod tekitavad detektoriga kokku puutudes \u00fcht t\u00fc\u00fcpi signaali, mil geoneutriinod tekitavad teistlaadi signaali. Kuna geoneutriinosid on aga tuhandetes kordades v\u00e4hem, avastatakse neid aastas vaid m\u00f5ned. Gran Sasso eksperiment algas 2009. aasta detsembris ning ajakirjas Physics Letters B<\/em> avaldatud uurimus kirjeldab selle aja jooksul kogutud tulemusi. Arvatakse, et Maa koores ning vahev\u00f6\u00f6s lagunemisel tekkiv energia moodustab enamiku Maa sisemust k\u00fctvast soojusest. Borexino eksperimendi abil avastatud neutriinod kinnitavad seda h\u00fcpoteesi.<\/p>\n

Borexino projekt asetseb ligi miili s\u00fcgavusel Gran Sasso m\u00e4e sees, et varjestada detektoreid radiatsiooni ning kosmiliste kiirte eest nagu seda on n\u00e4iteks vesiniku ja heeliumi tuumad. Neutriinosid on raske avastada, kuna enamik neist l\u00e4bib ainet puhtalt, sellega seejuures vastastikm\u00f5jus olemata. Eksperimendis kasutatav detektor koosneb nailonist tehtud kerast, mis sisaldab 1,000 tonni vedelas olekus s\u00fcsivesinikke. Sf\u00e4\u00e4ri poole, mis asetseb omakorda teraskeras, on suunatud rivi \u00fclitundlikke fotodetektoreid. K\u00f5ike seda \u00fcmbritseb veel 2,400 tonni puhastatud vett, mis asub ligi 20 meetrise l\u00e4bim\u00f5\u00f5duga terasest keras.

\"\"<\/a>

Gran Sasso m\u00e4e sees oleva neutriinodetektori teraskera asetseb ligi miili s\u00fcgavusel. Foto\u00b7: Paolo Lombardi INFN-MI<\/p><\/div><\/p>\n

Kuigi algselt oli Borexino eksperiment m\u00f5eldud vaid madala energiaga P\u00e4ikese neutriinode, mitte geoneutriinode avastamiseks, leidsid teadlased peatselt, et detektorid saab ka viimaseks kasutada. “Eksperimenti ehitades m\u00f5istsime, et meil on v\u00f5imalused ka Maa-siseste radioaktiivsete protsesside tagaj\u00e4rjel tekkivate neutriinode avastamiseks,” \u00fctles Cristiano Galbiati<\/strong>, \u00fcks 88 teadlasest, kes projekti juures t\u00f6\u00f6tavad.<\/p>\n

Geoneutriinode t\u00e4htsus sai selgeks 1960. aastatel, kuid p\u00f5hjalikumalt hakati valdkonnaga tegelema ligi kolmk\u00fcmmend aastat hiljem, mil Lawrence Krauss<\/strong>, Sheldon Glashow <\/strong>ja David Schramm<\/strong> teadusharule aluse panid. Esimesed geoneutriinod avastati 2005. aastal <\/a>Jaapani ja USA t\u00f6\u00f6r\u00fchma poolt KamLANDi detektori abil, kui see t\u00e4heldas madala energiaga antineutriinode \u00fclej\u00e4\u00e4ki.<\/p>\n

Teadlased loodavad, et uute detektorite rajamisel kogutava informatsiooni abil on v\u00f5imalik tulevikus ennustada vulkaanipursete ning maav\u00e4rinate ilmnemist. Gran Sasso t\u00f6\u00f6r\u00fchma tulemusi tunnustas ka Thomas Duffy<\/strong>, Princetoni geoteaduste professor: “See on t\u00e4htis ning paljulubav avastus, mis aitab paremini m\u00f5ista, millest Maa koosneb, kuidas Maakera t\u00f6\u00f6tab.”<\/p>\n

Allikas:
\nPrincetoni \u00fclikool: “Discovery of subatomic particles could answer deep questions in geology”<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Gran Sasso rahvusvaheline t\u00f6\u00f6r\u00fchm avastas Maa s\u00fcgavustest p\u00e4rinenud subatomaarsed osakesed ning loodavad, et leiud aitavad geoloogidel m\u00f5ista, kuidas planeedi s\u00fcgavuses tekkiv energia m\u00f5jutab maav\u00e4rinate ning vulkaanipursete esinemist. Maailma suurim tuumareaktor on ilmselt Maakera ise, mille k\u00fctuseks on uraan ning toorium. Ent siiski pole t\u00e4naseni t\u00e4ielikult selge, kui suurt rolli pidevalt lagunevad radioaktiivsed elemendid Maa k\u00fctmises […]<\/p>\n","protected":false},"author":28,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[],"class_list":{"0":"post-3547","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","6":"category-teadusuudis","7":"entry","8":"has-post-thumbnail"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/3547","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/28"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=3547"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/3547\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=3547"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=3547"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=3547"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}