{"id":35533,"date":"2013-11-19T15:26:54","date_gmt":"2013-11-19T12:26:54","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=35533"},"modified":"2013-11-20T12:22:58","modified_gmt":"2013-11-20T09:22:58","slug":"kestev-fotojuhtivus-strontsiumtitanaadis","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=35533","title":{"rendered":"Kestev fotojuhtivus strontsiumtitanaadis"},"content":{"rendered":"

Washingtoni Osariigi \u00dclikooli t\u00f6\u00f6r\u00fchm avastas juhuslikult, et p\u00e4ev otsa valguse k\u00e4es seisnud strontsiumtitanaadi juhtivus paranes 400 korda. Efekt, mis kestis pimendatud materjalis p\u00e4evi, on keerukale k\u00f5rgtemperatuursele \u00fclijuhtivusele igati praktiline konkurent.<\/strong><\/p>\n

\"\"<\/a>

Strontsiumtitanaadi kristallv\u00f5re. Hallilt on t\u00e4histatud Sr2+ katioonid, siniselt Ti4+ katioonid ning punaselt hapniku aatomid.<\/p><\/div>\n

Avastusele komistas doktorant Marianne Tarun, m\u00e4rgates, et pimedast katsekeskkonnast p\u00e4evaks v\u00e4lja j\u00e4etud SrTiO3 juhtivus oli h\u00fcppelised kasvanud. Taruni t\u00f6\u00f6r\u00fchm arvas esialgu, et materjal on rikutud. \u201eSellist avastust me ei oodanud, v\u00e4ga p\u00f5nev,\u201c ilmestas Tarun.<\/p>\n

Kestev fotojuhtivus \u00a0(presistent photoconductivity<\/em>) on \u00fclijuhtivusest hoopis erinev. \u00dclijuhtivus on elektritakistuse t\u00e4ielik puudumine, valdavalt absoluutse nulli l\u00e4hedastel temperatuuridel. Ent fakt, et juhtivuse m\u00e4rgatav kasv saavutati toatemperatuuril teeb avastuse praktilisemaks, ka nn. k\u00f5rgtemperatuursete \u00fclijuhtidega v\u00f5rreldes.<\/p>\n

Kestvat fotojuhtivust on t\u00e4heldatud teisteski laborites, ent siis on efekt olnud v\u00e4hemm\u00f5jus. Avastusega p\u00e4\u00e4dinud Ameerika Riikliku teadusagentuuri rahastatud t\u00f6\u00f6 avaldatakse sel kuul mainekas ajakirjas Physical Review Letters<\/em>.<\/p>\n

\u201eKestva fotojuhtivuse avastamine toatemperatuuril avab hulgi uusi uurimissuundi, eelk\u00f5ige seoses praktiliste rakendustega,\u201c \u00fctles artikli kaasautor ning Washingtoni \u00dclikooli f\u00fc\u00fcsikaosakonna juhataja Matthew McCluskey. \u201eTavaliselt talletatakse digitaalne informatsioon andmekandja, olgu siis kiibi v\u00f5i k\u00f5vaketta pinnale. Kestva fotojuhtivusega saaks informatsiooni talletada kogu kristalli ruumala ulatuses, holograafiliselt. Meie avastus v\u00f5ib viia m\u00e4luseadmete informatsioonitiheduse ulatusliku kasvuni,\u201c seletas McCluskey.<\/p>\n

Strontsiumtitanaat, nagu teisedki hapnikku ning kaht v\u00f5i enamat teist elementi sisaldavad oksiidid avaldavad sageli arvukalt huvitavaid elektrilisi n\u00e4htusi, alates suurest takistusest l\u00f5petades \u00fclijuhtivusega \u201eAvastamisr\u00f5\u00f5m on alati tore, ent nende efektide praktiline kasutamine on olnud raskendatud, n\u00e4iteks madalate temperatuuride p\u00e4rast,\u201c s\u00f5nas McCluskey.<\/p>\n

Uurimisel osutus, et k\u00fcmne minuti kestel valgustatud strontsiumtitanaadis tekkinud juhtivuse kasv kestis p\u00e4evi. T\u00f6\u00f6r\u00fchm usub, et juhtivuse kasvu p\u00f5hjustab fotoefektiga vabastatud vabade laengukandjate keskmisest suurem hulk.<\/p>\n

Allikas: Phys.org<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Washingtoni Osariigi \u00dclikooli t\u00f6\u00f6r\u00fchm avastas juhuslikult, et p\u00e4ev otsa valguse k\u00e4es seisnud strontsiumtitanaadi juhtivus paranes 400 korda. Efekt, mis kestis pimendatud materjalis p\u00e4evi, on keerukale k\u00f5rgtemperatuursele \u00fclijuhtivusele igati praktiline konkurent. Avastusele komistas doktorant Marianne Tarun, m\u00e4rgates, et pimedast katsekeskkonnast p\u00e4evaks v\u00e4lja j\u00e4etud SrTiO3 juhtivus oli h\u00fcppelised kasvanud. Taruni t\u00f6\u00f6r\u00fchm arvas esialgu, et materjal on rikutud. […]<\/p>\n","protected":false},"author":449,"featured_media":35534,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[110],"class_list":{"0":"post-35533","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-teadusuudis","8":"tag-materjal","9":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/35533","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/449"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=35533"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/35533\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/35534"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=35533"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=35533"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=35533"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}