{"id":35556,"date":"2013-11-20T18:12:16","date_gmt":"2013-11-20T15:12:16","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=35556"},"modified":"2013-11-20T18:17:50","modified_gmt":"2013-11-20T15:17:50","slug":"esmaspaeval-laks-teele-jarjekordne-nasa-marsisatelliit","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=35556","title":{"rendered":"Esmasp\u00e4eval l\u00e4ks teele j\u00e4rjekordne NASA marsisatelliit"},"content":{"rendered":"

Esmasp\u00e4eval alustas s\u00f5itu Marsi poole Ameerika kosmoseagentuuri NASA uusim tehiskaaslane Maven. Missiooni eesm\u00e4rk on leida punasel planeedil ammu toimunud ulatusliku kliimap\u00f6\u00f6rde p\u00f5hjus.<\/strong><\/p>\n

\"\"<\/a>

17. novembril tehtud pilt Cape Canaverali kosmodroomist. Stardiootel Maveni kanderakett Atlas V<\/p><\/div>\n

Maven j\u00f5uab plaani j\u00e4rgi sihtm\u00e4rgini j\u00e4rgmisel s\u00fcgisel, t\u00e4psemalt 22. septembril 2014. Teekond on enam kui 700 miljonit kilomeetrit pikk. V\u00f5iks \u00f6elda, et iga satelliidi l\u00e4bitud kilomeeter maksab ligikaudu miljon dollarit, sest kogu missiooni hind on hinnanguliselt 671 miljonit dollarit.<\/p>\n

Satelliidi t\u00f6\u00f6r\u00fchm tahab teada, miks muutus esimese miljardi aasta jooksul sooja ning niiske planeedi kliima kuivaks ja k\u00fclmaks. Varase Marsi atmosf\u00e4\u00e4r oli piisavalt paks, et planeedil oli vett ning v\u00f5imalik, et mikroobset elugi. Praeguseks on enamus Marsi atmosf\u00e4\u00e4rist P\u00e4ikese m\u00f5jul kosmosesse lendunud.<\/p>\n

Maveni teekond algas Cape Canaverali kosmodroomilt pilvisesse taevalaotusse s\u00f6\u00f6stnud Atlas V raketi ninaosas. \u00d5nnestunud stardist r\u00f5\u00f5mu tundnud stardiinsenerid aplodeerisid ning surusid \u00fcksteisel k\u00e4tt. Starti j\u00e4lgis ka ligikaudu 10000 NASA k\u00fclalist, nende hulgas 1000 Colorado Boulderi \u00fclikooli teadlast, kes juhivad missiooni teaduspoolt. \u201eOleme ootus\u00e4revad ning loodame parimat,\u201c \u00fctles \u00fclikooli t\u00f6\u00f6r\u00fchma juht Bruce Jakosky.<\/p>\n

Keskkonnakatastroofi lahtim\u00f5testamiseks m\u00f5\u00f5dab Maven \u00fche Maa aasta v\u00e4ltel Marsi atmosf\u00e4\u00e4rigaaside koostist.<\/p>\n

Tegemist on NASA 21. Marsi missiooniga. Esimene neist toimus 1960ndatel. Marsi atmosf\u00e4\u00e4ri k\u00f5rgemaid kihte m\u00f5\u00f5detakse aga esimest korda.<\/p>\n

\"\"<\/a>

Kunstniku n\u00e4gemus uuest NASA satelliidist Maven. Allikas: Wikipedia.<\/p><\/div>\n

Maven on l\u00fchend inglisekeelsetest s\u00f5nadest Mars Atmosphere and Volatile Evolution<\/em>. Satelliidil, mis kaalub 2450 kilogrammi, on kaheksa teadusinstrumenti. P\u00e4ikesepaneelist p\u00e4ikesepaneelini on Maveni pikim l\u00e4bim\u00f5\u00f5t 11,4 meetrit.<\/p>\n

Pea k\u00f5igi NASA missioonide s\u00fcgavam eesm\u00e4rk on j\u00e4litada elu tekkelugu. On v\u00f5imalik, et elu j\u00f5udis Maale n\u00fc\u00fcdseks k\u00fcllaltki tr\u00f6\u00f6stitult Marsilt p\u00e4rit meteoriidiga.<\/p>\n

\u201eElu alguse k\u00fcsimuse, millele veel vastust ei ole, v\u00f5ib p\u00fcstitada laiemaltki \u2013 kas oleme Universumis \u00fcksi?\u201c k\u00fcsis NASA teadusmissioonide direktor ning eruastronaut John Grunsfeld.<\/p>\n

Erinevalt 2011. aastal l\u00e4hetatud Curiosity robotkulgurist sooritab Maven m\u00f5\u00f5tmised Marsi orbiidilt.<\/p>\n

Maveni orbiidi madalaim punkt on Marsi pinnast 125 kilomeetri k\u00f5rgusel. Elliptilise orbiidi kaugeimas punktis asub satelliit planeedist aga 6218 kilomeetri k\u00f5rgusel, v\u00f5i siis kaugusel. Nende kahe m\u00f5iste piiriala on alates teatud v\u00e4\u00e4rtusest h\u00e4gune.<\/p>\n

Curiosity odomeetril on p\u00e4rast aastast r\u00e4ndamist kirjas 4,2 kilomeetrit. Grunsfeldi arvates v\u00f5iks astronaut sama distantsi l\u00e4bida p\u00e4evaga. \u201eEnt enne mehitatud Marsi missiooni on vaja arvukalt tehnoloogilisi uuendusi. NASA eesm\u00e4rk on saata inimene Marsile 2030ndatel.\u201c<\/p>\n

Mars on igati keeruline lennusihtm\u00e4rk, nii satelliitidele kui ka tulevastele mehitatud reisidele. Tuntav eba\u00f5nnestumise oht on saatnud igat pea 50 aasta jooksul planeedile saadetud missiooni.<\/p>\n

NASA 20st Marsi missioonist on \u00f5nnestunud 14. Teerajajaks oli Mariner 4, mis sooritas planeedist m\u00f6\u00f6dalennu. P\u00e4rast 1990. aastat pole seevastu enam \u00fckski NASA Marsi missioon eba\u00f5nnestunud. \u00d5nnestumisi on seega 70 %.<\/p>\n

\"\"<\/a>

Esimene Marsi pinnalt tehtud pilt. Paraku katkes endise N\u00f5ukogude liidu marsimaanduja Mars 3 side peatselt p\u00e4rast maandumist. Pildist ei ole v\u00f5imalik aru saada. Allikas: Wikipedia.<\/p><\/div>\n

\u00dckski teine maailma riik samav\u00e4\u00e4rse statistikaga hiilata ei saa. Venemaal on ise\u00e4ranis kehv seis, hoolimata 1960. aastal alguse saanud korduvatest katsetest pole \u00fckski maandumine p\u00e4ris edukalt l\u00f5ppenud. Endise N\u00f5ukogude liidu sond Mars 3 sooritas kaugel planeedil esimese nn. pehme maandumise, ent kaotas 14,5 sekundit hiljem teadmata p\u00f5hjustel sidev\u00f5ime.<\/p>\n

Viimane marsimissioonide uustulnuk on India, kes saatis oma satelliidi Mangalyaani teele kaks n\u00e4dalat tagasi. Osutub, et liiklusummikuid v\u00f5ib juhtuda ka kosmilistel marsruutidel.<\/p>\n

\u201eMaven peaks Mangalyaani l\u00f5pp-peatuses edestama kahe p\u00e4evaga. \u201eK\u00e4sil on omamoodi peen kosmoseralli. Soovime konkurentidele edu,\u201c \u00fctles NASA projektijuht David Mitchell.<\/p>\n

Maa ning Marss joonduvad sobivaks lennutrajektooriks kord kahe aasta jooksul. Planeete eraldav vahemaa muutub pidevalt, sellest ka 700 miljonit kilomeetrit pikk ning 10 kuud v\u00e4ltev Mangalyaani ning Maveri v\u00f5iduajamine.<\/p>\n

Maveni teadusinstrumendid l\u00fclitatakse t\u00f6\u00f6le l\u00e4hema paari n\u00e4dala jooksul. Reisi k\u00e4igus loodetakse ultraviolett-spektrograafiga j\u00e4lgida m\u00f6\u00f6dumist P\u00e4iksele l\u00e4henevast komeedist ISON, mis on pimedamates ning selgema taevaga kohtades Maaltki n\u00e4htav.<\/p>\n

ISON m\u00f6\u00f6dub P\u00e4iksest 1174766,66 kilomeetri kauguselt. Astronoomid ei oska \u00f6elda, kas komeet n\u00f5nda l\u00e4hedasele kohtumisele vastu peab.<\/p>\n

Allikas: Phys.org<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Esmasp\u00e4eval alustas s\u00f5itu Marsi poole Ameerika kosmoseagentuuri NASA uusim tehiskaaslane Maven. Missiooni eesm\u00e4rk on leida punasel planeedil ammu toimunud ulatusliku kliimap\u00f6\u00f6rde p\u00f5hjus. Maven j\u00f5uab plaani j\u00e4rgi sihtm\u00e4rgini j\u00e4rgmisel s\u00fcgisel, t\u00e4psemalt 22. septembril 2014. Teekond on enam kui 700 miljonit kilomeetrit pikk. V\u00f5iks \u00f6elda, et iga satelliidi l\u00e4bitud kilomeeter maksab ligikaudu miljon dollarit, sest kogu missiooni […]<\/p>\n","protected":false},"author":449,"featured_media":35557,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[113],"class_list":{"0":"post-35556","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-teadusuudis","8":"tag-kauged-planeedid","9":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/35556","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/449"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=35556"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/35556\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/35557"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=35556"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=35556"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=35556"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}