{"id":35581,"date":"2013-11-22T20:07:47","date_gmt":"2013-11-22T17:07:47","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=35581"},"modified":"2013-11-22T20:10:16","modified_gmt":"2013-11-22T17:10:16","slug":"marsil-on-graniiti","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=35581","title":{"rendered":"Marsil on graniiti"},"content":{"rendered":"<p><strong>Teadlastel on n\u00fc\u00fcd \u00fcsna kindel t\u00f5endusmaterjal, et Marsil on graniiti. On kujunenud uus teooria, kuidas Maale k\u00fclluslikult omane kivim punasel planeedil tekkida v\u00f5is. Osutub, et Mars on geoloogiliselt hoopis mitmekesisem kui varem arvati.<\/strong><\/p>\n<div id=\"attachment_35582\" style=\"width: 310px\" class=\"wp-caption alignleft\"><a href=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2013\/11\/evidencefoun.jpg\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" aria-describedby=\"caption-attachment-35582\" class=\"size-full wp-image-35582\" title=\"evidencefoun\" src=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2013\/11\/evidencefoun.jpg\" alt=\"\" width=\"300\" height=\"424\" srcset=\"https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2013\/11\/evidencefoun.jpg 300w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2013\/11\/evidencefoun-212x300.jpg 212w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2013\/11\/evidencefoun-250x353.jpg 250w\" sizes=\"auto, (max-width: 300px) 100vw, 300px\" \/><\/a><p id=\"caption-attachment-35582\" class=\"wp-caption-text\">NASA Mars Reconnaissance Orbiter satelliidi infrapunapilt Nili Patera parasiitkoonusest. Erelillades alades on ohtralt p\u00e4evakive, graniidi p\u00f5hilisi ehitusmineraale.<\/p><\/div>\n<p>2011. aastal l\u00e4hetatud marsikulgur Curiosity avastas Syrtis Major vulkaani Nili Patera nimega parasiitkoonusest ohtralt p\u00e4evakive, mis moodustavad Maal olulise osa graniidi koostisest. \u00dcllatavalt ei tuvastanud robot kraatris pea \u00fcldse rauda ja magneesiumi, mida on basaltides ning Marsil \u00fcldiselt k\u00fclluses.<\/p>\n<p>Haruldase leiu asukoht, vulkaani kraater, v\u00f5ib viidata graniidi tekkeloole. Graniiti v\u00f5i selle vulkaanilist venda r\u00fcoliiti leidub Maal sageli tektooniliselt aktiivsetes piirkondades, n\u00e4iteks subduktsiooniv\u00f6\u00f6ndites. Ka Marsil on laamad, ent avastatud mineraalid tekkisid ilmselt teisiti. T\u00f6\u00f6r\u00fchm j\u00f5udis j\u00e4reldusele, et p\u00e4evakive v\u00f5iks suurtes kogustes toota pikka aega aktiivsena p\u00fcsinud vulkaan.<\/p>\n<p>\u201eOleme j\u00f5udnud veenva t\u00f5endusmaterjalini, et Marsil on graniidilaadseid kivimeid,\u201c \u00fctles Georgia osariigi Tehnikainstituudi dotsent ning 17. novembri <em>Nature Geoscience<\/em> numbris avaldatud t\u00f6\u00f6 esiautor James Wray. T\u00f6\u00f6r\u00fchma rahastas Ameerika kosmoseagentuuri NASA Marsi Andeanal\u00fc\u00fcsi programm.<\/p>\n<p>Aastaid arvati, et erinevalt Maast on Mars lihtsa geoloogilise \u00fclesehitusega, koosnedes valdavalt \u00fcht liiki kivimist. Enamus Marsi karvatest kivimitest on tumedav\u00e4rvilised vulkaanilised basaldid. Ka Maal leidub ohtralt basalti, n\u00e4iteks Hawaiil ja ookeanide p\u00f5hjas, ent mandrid koosnevad valdavalt graniidilaadsetest kivimitest.<\/p>\n<p>Esialgu ei osanud Curiosity avastust, heleda v\u00e4rvusega tardkivimit kuidagi t\u00f5lgendada, sest tegemist oli hoolimata mitmetest pinnaseproovidest esimese leiuga.<\/p>\n<p>Lisaks pinnaseanal\u00fc\u00fcsile kasutati t\u00f6\u00f6s ka Marsi j\u00e4lgivate satelliitide infrapunaspektroskoopia kaugseireandmeid. Syrtis Major oli kunagi miljardeid aastaid aktiivne kilpvulkaan. On aga haruldane, et Syrtis Majori kraatril puudub m\u00e4rgatav tolmukate. Piltidelt paistab kraater musta laiguna, mistap arvati esialgu, et tegemist on hoopis lagendikuga. P\u00e4rastised m\u00f5\u00f5tmised osutasid teisiti.<\/p>\n<p>Enamus Marsi vulkaanidest on kaetud tolmuga, ent Syrtis Majori lamedat tippu erodeerivad \u00fched Marsi kiiremini<\/p>\n<div id=\"attachment_35583\" style=\"width: 310px\" class=\"wp-caption alignright\"><a href=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2013\/11\/syrtis.jpg\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" aria-describedby=\"caption-attachment-35583\" class=\"size-medium wp-image-35583\" title=\"syrtis\" src=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2013\/11\/syrtis-300x208.jpg\" alt=\"\" width=\"300\" height=\"208\" srcset=\"https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2013\/11\/syrtis-300x208.jpg 300w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2013\/11\/syrtis-250x174.jpg 250w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2013\/11\/syrtis.jpg 800w\" sizes=\"auto, (max-width: 300px) 100vw, 300px\" \/><\/a><p id=\"caption-attachment-35583\" class=\"wp-caption-text\">Syrtis Majori tume kraater Marsi orbiidilt n\u00e4htuna.<\/p><\/div>\n<p>liikuvad liivad\u00fc\u00fcnid, mis haaravad tolmu kaasa. Tolmuvaba pinnast on h\u00f5lbus uurida. Muudel juhtudel on Curiosityl pinnase puhastamiseks spetsiaalne aparatuur.<\/p>\n<p>\u201eMeie kasutada infrapunapsektroskoopidega on p\u00e4evakive tehniliselt keeruline avastada. See on v\u00f5imalik vaid siis, kui mineraale on v\u00e4ga suurtes kogustes ning tumedaid tardkivimeid oluliselt v\u00e4hem,\u201c seletas Wray.<\/p>\n<p>P\u00e4evakivi asukoht ning tumedate, kiirgust neelavate mineraalide puudumine iidse vulkaani sees annab seletuse, kuidas graniit tekkis. Kraatrist pinnale j\u00f5udnud laava j\u00e4rk-j\u00e4rgulisel tardumisel toimub eri tihedusega mineraalide fraktsioneerumine. Sajandite jooksul protsess kordub ning tekib graniit. H\u00fcpoteesi kinnitab Georgia Tehnikainstituudi teadlase Josef Dufeki juhtimisel jooksutatud arvutisimulatsioon.<\/p>\n<p>\u201eArvame, et osad Marsi vulkaanid olid sporaadiliselt aktiivsed miljardeid aastaid. On v\u00f5imalik, et selle ajaga toimus vulkaanides graniidi tekkeks piisaval hulgal mineraalide interaktsioone,\u201c lisas Wray.<\/p>\n<p>Laava jahtumisele viidatakse kivimitekke kontekstis oskusterminiga tard-destillatsioon (<em>ingenous distillation<\/em>). Destillatsioon rikastab sulakivimit r\u00e4niga, mis annab tarrisele ning l\u00f5ppeks ka tardkivimile v\u00e4iksema tiheduse ning graniidi f\u00fc\u00fcsikalised omadused.<\/p>\n<p>\u201eSyrtis Majori kraatri tardkivimite koostis on ligil\u00e4hedane Maa vulkaanide tardmassiivide koostisele, olgu siis Yosemite\u2019i rahvuspargis v\u00f5i St. Helena m\u00e4el, ent erineb oluliselt planeedil domineerivatest basaltidest,\u201c \u00fctles Dufek.<\/p>\n<p>Samas <em>Nature Geoscience<\/em> numbris ilmus teinegi Curiosity avastust kajastav artikkel. Euroopa L\u00f5una Observatooriumi ning Pariisi \u00fclikooli t\u00f6\u00f6r\u00fchm leidis Marsilt teisigi sarnaseid infrapunasignatuure, ent nende arvates annab Syrtis Majori infrapilt tunnistust hoopis anortosiidmineraalist. Wray v\u00e4itleb vastu, et p\u00e4evakivide leidmine vulkaani seest viitab pigem graniidile.<\/p>\n<p>T\u00f5siasi, et varem ei teatud Marsil suurematest anortosiidi ega kraniidileidudest, n\u00e4itab, et s\u00f5ltumata vaidluse tulemusest on Marsi geoloogia arvatust p\u00f5nevam.<\/p>\n<p>\u201eMarsi vulkaaniline ajalugu on vee leidmise k\u00f5rval teine v\u00e4ga p\u00f5nev ning suur teadussuund. Millised kivimid on planeedi arengu k\u00e4igus tekkinud? Arvasime, et vastus on lihtne,\u201c l\u00f5petas Wray.<\/p>\n<p>Allikas: <a href=\"http:\/\/phys.org\/news\/2013-11-evidence-granite-mars.html\">Phys.org<\/a>, <a href=\"http:\/\/www.csmonitor.com\/layout\/set\/r14\/Science\/2013\/1119\/Granite-on-Mars-Scientists-find-highly-evolved-rocks-on-Martian-surface\">csmontor.com<\/a>, <a href=\"http:\/\/en.wikipedia.org\/wiki\/Geology_of_Mars\">Wikipedia<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Teadlastel on n\u00fc\u00fcd \u00fcsna kindel t\u00f5endusmaterjal, et Marsil on graniiti. On kujunenud uus teooria, kuidas Maale k\u00fclluslikult omane kivim punasel planeedil tekkida v\u00f5is. Osutub, et Mars on geoloogiliselt hoopis mitmekesisem kui varem arvati. 2011. aastal l\u00e4hetatud marsikulgur Curiosity avastas Syrtis Major vulkaani Nili Patera nimega parasiitkoonusest ohtralt p\u00e4evakive, mis moodustavad Maal olulise osa graniidi koostisest. [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":449,"featured_media":35582,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[113],"class_list":{"0":"post-35581","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-teadusuudis","8":"tag-kauged-planeedid","9":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/35581","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/449"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=35581"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/35581\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/35582"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=35581"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=35581"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=35581"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}