{"id":3565,"date":"2010-06-25T13:47:31","date_gmt":"2010-06-25T10:47:31","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=3565"},"modified":"2010-06-26T15:45:27","modified_gmt":"2010-06-26T12:45:27","slug":"astronoomid-avastasid-eksoplaneedil-supertormi","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=3565","title":{"rendered":"Astronoomid avastasid eksoplaneedil supertormi"},"content":{"rendered":"

Euroopa L\u00f5unaobservatooriumi (ESO) astronoomid leidsid V\u00e4ga Suurt Teleskoopi kasutades esimest korda t\u00f5endeid P\u00e4ikeses\u00fcsteemist v\u00e4ljaspool asuval planeedil m\u00f6llavast supertormist.<\/strong><\/p>\n

Teadlased \u00fctlesid, et planeet HD209458b on v\u00e4ga sarnane P\u00e4ikeses\u00fcsteemi suurima planeedi Jupiteriga, ent tunduvalt kuumem. S\u00fcsinikmonooksiid (vingugaas, toim.) liigub pidevalt tohutul kiirusel planeedi kuumemalt, t\u00e4he pool olevalt k\u00fcljelt, jahedamale. Astronoomid arvutasid vaatluste k\u00e4igus ka \u00fche teise “esimese” omaduse – neil oli v\u00f5imalus m\u00f5\u00f5ta planeedi enda orbitaalkiirust. Orbitaalkiiruse abil on aga v\u00f5imalik omakorda arvutada planeedi t\u00e4pne mass.

\"\"<\/a>

Kunstniku n\u00e4gemus eksoplaneedil m\u00f6llavast supertormist. Foto: Euroopa L\u00f5unaobservatoorium<\/p><\/div><\/p>\n

“HD209458b ei ole kohe kindlasti planeet n\u00f5rgan\u00e4rvilistele. Uurides v\u00e4ga t\u00e4pselt m\u00fcrgist s\u00fcsinikmonooksiid gaasi, leidsime me t\u00f5endeid, et planeedil puhub ‘super’ tuul kiirusega 5,000 kuni 10,000 kilomeetrit tunnis,” naljatles Ignas Snellen<\/strong>, Leideni observatooriumi astronoom, kes t\u00f6\u00f6r\u00fchma juhtis.<\/p>\n

Planeet, mille mass on umbes 60\u00b7% Jupiteri omast, tiirleb Maast 150 valgusaasta kaugusel Pegasuse t\u00e4htkuju suunas asetseva t\u00e4he \u00fcmber. Kuna HD209458b on t\u00e4hele umbes 20 korda l\u00e4hemal kui Maa P\u00e4ikesele, k\u00fc\u00fcnivad t\u00e4hepoolsel k\u00fcljel olevad temperatuurid 1,000 kraadini Celsiuse j\u00e4rgi. Lisaks on p\u00e4ikese poole suunatud alati planeedi sama k\u00fclg, mist\u00f5ttu on teine k\u00fclg tunduvalt jahedam. “Maa peal viivad suured temperatuuri erinevused tugevate tuulteni ning nagu meie uued m\u00f5\u00f5tmised paljastavad, pole olukord teistsugune ka HD209458b-l,” \u00fctles t\u00f6\u00f6r\u00fchma liige Simon Albrecht <\/strong>Massachusettsi Tehnika\u00fclikoolist.<\/p>\n

Planeet avastati t\u00e4nu t\u00e4helt Maani j\u00f5udva valguse imev\u00e4ikesele n\u00f5rgenemisele. Iga 3,5 p\u00e4eva tagant liigub planeet meie vaatenurgast enda ’emat\u00e4he’ ette ning blokeerib kolmeks tunniks osa t\u00e4hevalgusest. Snelleni t\u00f6\u00f6r\u00fchm anal\u00fc\u00fcsis Euroopa L\u00f5unaobservatooriumi V\u00e4ga Suure Teleskoobi abil tabatud muutust spektrograafi ehk valguse anal\u00fc\u00fcsiinstrumendi abil.<\/p>\n

Viimase “suur t\u00e4psus v\u00f5imaldas meil esimest korda m\u00f5\u00f5ta s\u00fcsinikmonooksiid gaasi liikumiskiirust,” \u00fctles teine t\u00f6\u00f6r\u00fchma liige, Remco de Kok<\/strong> Hollandi Kosmoseuuringute instituudist. M\u00f5\u00f5tmiste aluseks oli Doppleri efekt – nimelt nihkuvad s\u00fcsinikmonooksiidi poolt j\u00e4etud tumedad spektrijooned veidi s\u00f5ltuvalt sellest, kas gaas liigub Maa suunas v\u00f5i Maast eemale.<\/p>\n

Astronoomid \u00fctlesid samuti, et nad saavutasid ka teisi “esimesi” vaatlustulemusi. Lisaks m\u00f5\u00f5tsid nad ka esimest korda kiirust, millega planeet oma emat\u00e4he \u00fcmber tiirleb. \u00dcldiselt saab m\u00f5\u00f5ta P\u00e4ikeses\u00fcsteemist v\u00e4ljaspool asetseva planeedi massi, m\u00f5\u00f5tes planeedi p\u00f5hjustatud t\u00e4he v\u00f5belemist ning v\u00f5ttes lisaks aluseks teooria poolt etteantud t\u00e4he massi. “Antud juhul aga \u00f5nnestus meil m\u00f5\u00f5ta planeedi liikumist ning seega teha seega kindlaks ka t\u00e4he -ning planeedi mass,” \u00fctles Ernst de Mooij<\/strong>, Leideni Observatooriumist.<\/p>\n

Samuti \u00f5nnestus astronoomidel esimest korda kindlaks teha, kui suure osa eksoplaneedi atmosf\u00e4\u00e4rist moodustab s\u00fcsinik. “Tundub, et HD209458b on tegelikult sama s\u00fcsinikurikas kui Jupiter ja Saturn. See viitab sellele, et planeet tekkis samuti samamoodi. Tulevikus v\u00f5ivad astronoomid seda t\u00fc\u00fcpi vaatlusi kasutada selleks, et uurida Maa sarnaste planeetide atmosf\u00e4\u00e4re, et kindlaks teha, ka seal leidub elu v\u00f5i mitte,” \u00fctles Snellen.<\/p>\n

ESO uurimus avaldati sellel n\u00e4dalal ilmunud ajakirjas Nature.<\/em><\/p>\n

Loe lisaks\u00b7:
\nEuroopa L\u00f5unaobservatoorium\u00b7: “VLT Detects First Superstorm on Exoplanet”<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Euroopa L\u00f5unaobservatooriumi (ESO) astronoomid leidsid V\u00e4ga Suurt Teleskoopi kasutades esimest korda t\u00f5endeid P\u00e4ikeses\u00fcsteemist v\u00e4ljaspool asuval planeedil m\u00f6llavast supertormist. Teadlased \u00fctlesid, et planeet HD209458b on v\u00e4ga sarnane P\u00e4ikeses\u00fcsteemi suurima planeedi Jupiteriga, ent tunduvalt kuumem. S\u00fcsinikmonooksiid (vingugaas, toim.) liigub pidevalt tohutul kiirusel planeedi kuumemalt, t\u00e4he pool olevalt k\u00fcljelt, jahedamale. Astronoomid arvutasid vaatluste k\u00e4igus ka \u00fche teise “esimese” […]<\/p>\n","protected":false},"author":28,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[47,48],"class_list":{"0":"post-3565","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","6":"category-teadusuudis","7":"tag-ilmaruum","8":"tag-maavalise-elu-otsingud","9":"entry","10":"has-post-thumbnail"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/3565","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/28"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=3565"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/3565\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=3565"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=3565"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=3565"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}