{"id":35765,"date":"2013-12-11T18:58:11","date_gmt":"2013-12-11T15:58:11","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=35765"},"modified":"2013-12-12T10:55:57","modified_gmt":"2013-12-12T07:55:57","slug":"ferroelektrike-ja-inimaju-arvutuslik-uhisosa","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=35765","title":{"rendered":"Ferroelektrike ja inimaju arvutuslik \u00fchisosa"},"content":{"rendered":"

Ameerika energeetikaministeeriumi Oak Ridge\u2019i Riikliku laboratooriumi (ORNL) t\u00f6\u00f6r\u00fchm avastas ferroelektrilises materjalis stohhastilisi n\u00e4htusi, mis sarnanevad aju s\u00fcnapside t\u00f6\u00f6le.<\/strong><\/p>\n

\"\"<\/a>

Ferroelektriku polarisatsiooni s\u00f5ltuvus v\u00e4lisest elektriv\u00e4ljast. V\u00e4lja puudumisel (E=0) on materjal ikkagi polariseeritud. See t\u00e4hendab \u00fchtlasi, et tekib h\u00fcstereesisilmus. Allikas: Wikipedia.<\/p><\/div>\n

Ferroelektrikke iseloomustab omadus spontaanselt elektriliselt polariseeruda. Polarisatsiooni saab v\u00e4lise elektriv\u00e4ljaga muuta. Selliseid materjale kasutatakse n\u00e4iteks elektriliselt muudetava mahtuvusega kondensaatorites. \u00dche katse raames \u201ejoonistas\u201c ONRL t\u00f6\u00f6r\u00fchm nende valitud ferroelektriku pinnale skaneeriva tunnelmikroskoobi otsaga elektrilisi domeene ehk \u00fchesuunalise polarisatsiooniga laengukogumeid.<\/p>\n

Teadlased avastasid \u00fcllatuslikult, et tiheda jadana joonistatud domeenid moodustasid ferroelektriku pinnale isetekkelisi kompleksseid mustreid.<\/p>\n

\u201e\u00dcha domeenide vahekaugust v\u00e4hendades n\u00e4gime mustreid, mis n\u00e4isid v\u00f5imatuina,\u201c \u00fctles ORNL teadlane ning teadusajakirjas Nature Physics<\/em> avaldatud artikli esiautor Antov Ievle. \u201eJoonistasime parasjagu mikroskoobiga uut domeeni. Millegi p\u00e4rast ei tahtnud domeen tekkida v\u00f5i v\u00f5ttis soovitust teise kuju, n\u00e4iteks malelaua mustri. Esialgu ei osanud me n\u00e4htut m\u00f5testada. Arvasime, et domeeni tekkimine on naaberdomeenidest s\u00f5ltumatu.\u201c<\/p>\n

P\u00e4rast erinevate isetekkeliste mustrite uurimist j\u00f5uti j\u00e4reldusele, et n\u00e4htust saab seletada kaoseteooriaga. T\u00e4heldati, et juba tekkinud domeen t\u00f5kestas naaberdomeeni tekkimise, ent p\u00f5hjustas samas domeeni tekkimise kaugemal. \u201eSee on kaootilise s\u00fcsteemi mudeli \u00fcks eeltingimusi,\u201c \u00fctles t\u00f6\u00f6r\u00fchma liige Sergei Kalinin.<\/p>\n

\u201eKaootilist k\u00e4itumist kirjeldatakse enamasti ajas, mitte ruumis,\u201c seletas Kalinin edasi. \u201eN\u00e4iteks tilkuv kraan – m\u00f5nikord kukub tilk perioodiliselt, m\u00f5nikord mitte, ent see on ajast s\u00f5ltuv protsess. Meie eksperimendis t\u00e4heldatud ruumiline-geomeetriline kaootiline liikumine on v\u00e4ga ebatavaline,\u201c lisas ta.<\/p>\n

South Carolina \u00fclikooli teadlase ning ORNL t\u00f6\u00f6r\u00fchma liikme Yuriy Pershini s\u00f5nul on nende avastatud elektrilisel s\u00fcsteemil k\u00f5ik vajalikud omadused, et sooritada memarvutusi (memcomputing<\/em>). Memarvutus on \u00a0digitaalmaailma paralleel inimajule, mille t\u00f6\u00f6v\u00f5imsus ei seisne \u00fches, kahes, kolmes ega ka mitte neljas tuumas, vaid avaldub k\u00f5igi ajurakkude ehk neuronite ning nende \u00fchenduste summas. Lisaks hajusarvutusele v\u00f5ib informatsiooni t\u00f6\u00f6tlemine ning talletamine toimuda igas arvutus\u00fchikus eraldi, igas neuronis ja s\u00fcnapsis. Klassikalise Von Neumanni arvutiarhitektuuri (p\u00fcsim\u00e4lu, muutm\u00e4lu, protsessor ning sisend ja v\u00e4ljund) k\u00f5rval on tegemist uue, kiirema ning sisemiselt t\u00f6\u00f6kindlama arvutusparadigmaga, mis on mikro- ja nanomaailmas loomulik ning iseesinev n\u00e4htus[1]<\/sup>.<\/p>\n

\u201eFerroelektriliste domeenidega tehtud katses avaldub memarvutuse praktiline v\u00f5imalikkus,\u201c \u00fctles Pershin.<\/p>\n

Informatsiooni kodeerimine domeeni raadiuse ulatuses v\u00f5imaldaks teadlastel luua ferroelektriku pinnale loogikal\u00fclitusi. Iga domeen suudaks seejuures andmeid elementaarselt t\u00f6\u00f6delda ning neid ka talletada.<\/p>\n

Olgugi, et ferroelektrilise s\u00fcsteemiga on memarvutus p\u00f5him\u00f5tteliselt v\u00f5imalik, seisab enne tarbijaturule minekut ees hulk t\u00f6\u00f6d.<\/p>\n

Allikas: Phys.org<\/a><\/p>\n

Viited:<\/p>\n

1 – arXiv:1211.4487<\/a> [cs.ET]<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Ameerika energeetikaministeeriumi Oak Ridge\u2019i Riikliku laboratooriumi (ORNL) t\u00f6\u00f6r\u00fchm avastas ferroelektrilises materjalis stohhastilisi n\u00e4htusi, mis sarnanevad aju s\u00fcnapside t\u00f6\u00f6le. Ferroelektrikke iseloomustab omadus spontaanselt elektriliselt polariseeruda. Polarisatsiooni saab v\u00e4lise elektriv\u00e4ljaga muuta. Selliseid materjale kasutatakse n\u00e4iteks elektriliselt muudetava mahtuvusega kondensaatorites. \u00dche katse raames \u201ejoonistas\u201c ONRL t\u00f6\u00f6r\u00fchm nende valitud ferroelektriku pinnale skaneeriva tunnelmikroskoobi otsaga elektrilisi domeene ehk \u00fchesuunalise polarisatsiooniga […]<\/p>\n","protected":false},"author":449,"featured_media":35766,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[110],"class_list":{"0":"post-35765","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-teadusuudis","8":"tag-materjal","9":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/35765","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/449"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=35765"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/35765\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/35766"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=35765"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=35765"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=35765"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}