{"id":3606,"date":"2010-06-28T02:11:54","date_gmt":"2010-06-27T23:11:54","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=3606"},"modified":"2011-08-08T23:18:10","modified_gmt":"2011-08-08T20:18:10","slug":"kergeimatele-aineosakestele-seati-uus-massipiirang","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=3606","title":{"rendered":"Kergeimatele aineosakestele seati massipiirang"},"content":{"rendered":"

Kasutades Sloani digitaalse taevauuringu kataloogi (SDSS) andmeid leidsid kosmoloogid, et neutriinode mass ei saa \u00fcletada 0,28 eV-d (elektronvolti, toim.), mis on suuruselt umbes \u00fcks miljardik vesiniku aatomi massist.
\n<\/strong><\/p>\n

Peaaegu olematu massiga elementaarosakesed ei reageeri tavalise ainega peaaegu \u00fcldse. N\u00e4iteks inimkeha l\u00e4bivad sekundi murdosa jooksul miljardid neutriinod. Ent t\u00f5en\u00e4osus, et \u00fcks nendest osakestest keha aatomituumaga vastastikm\u00f5jusse astub on niiv\u00f5rd v\u00e4ike, et see juhtub t\u00f5en\u00e4oliselt vaid korra inimese elu jooksul. Kuid t\u00e4nap\u00e4evases kosmoloogilises mudelis on neutriinodel siiski kriitiline roll.

\"\"<\/a>

Neutriinode massi hindamiseks kasutatud 2,5 meetrise l\u00e4bim\u00f5\u00f5duga teleskoobi abil koostatud Sloani digitaalse taevauuringu andmebaas sisaldab rohkem kui 930,000 galaktikat. Foto: Fermilab Visual Media Services<\/p><\/div><\/p>\n

Kosmoloogid arvavad, et universum koosneb nii tavalisest bar\u00fcon ainest kui ka tabamatuks j\u00e4\u00e4vast tumeainest ning ruumi venitavast tumeenergiast. Ilma tumeaineta ei p\u00fcsiks galaktikad koos ja varjatud energia n\u00e4ib vastutavat universumi paisumise eest. Kuigi neutriinod ei kaalu peaaegu mitte midagi, on need siiski nii laialt levinud, et nende kogu mass on siiski m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rne, \u00fctles Londoni \u00fclikooli (UCL) kosmoloog Shaun Thomas<\/strong>, \u00fcks ajakirjas Science avaldatud artikli kaasautoreid. Neutriinode mass moodustab tavalise aine massist vaid t\u00fchised \u00fche protsendi. Ent kuna kosmoloogilises mudelis rajanevad varjatud energia ja aine koguse arvutused tavalise aine komponentidele, v\u00f5ib neutriinode kogumassi vale hinnang kogu mudeli ebat\u00e4pseks muuta.<\/p>\n

Osakestef\u00fc\u00fcsikud eeldasid kuni 1960. aastate l\u00f5puni, et neutriinodel puudub mass. Laialt levinud arvamus l\u00f5i k\u00f5ikuma, kui avastati, et neutriinode kiires v\u00f5ivad osad neutriinod aja jooksul oma “v\u00e4rvi” vahetada. Viimane on v\u00f5imalik vaid juhul, kui erinevatel neutriino t\u00fc\u00fcpidel on erinevad massid. Sellest ajast saadik on maa-alustes neutriinode detektorites kinnitatud, et eksisteerib kolma t\u00fc\u00fcpi neutriinosid\u00b7: elektron-, m\u00fc\u00fcon -ja tau-neutriinod. Ent Thomase s\u00f5nade kohaselt on v\u00f5imalik t\u00e4nap\u00e4evaseid osakestef\u00fc\u00fcsika eksperimente kasutades vaid v\u00e4lja selgitada, kui suur on eri t\u00fc\u00fcpi neutriinode masside vahe, kuid need ei \u00fctle midagi massi enda suuruse kohta.<\/p>\n

Galaktikate abil v\u00f5ib k\u00fcsimusse valguse heitmine siiski v\u00f5imalik olla. Nimelt kui neutriinode mass oli Suure Paugu j\u00e4rel piisavalt suur, m\u00f5jutas see ka galaktikate evolutsiooni. Selle kinnitamiseks kasutas t\u00f6\u00f6r\u00fchm Suure Paugu j\u00e4rgse kosmilise taustakiirguse m\u00f5\u00f5tmisi, mida on viimase seitsme aasta jooksul tehtud Wilkinsoni mikrolainete anistroopia uurimise satelliidi (WMAP) abil. J\u00e4\u00e4nukkiirguse abil on v\u00f5imalik kindlaks teha varase universumi “osakeste supi” massitiheduses esinevad k\u00f5ikumised. Seej\u00e4rel koostasid nad 3D-s SDSS 700,000 galaktikat sisaldava andmebaasi p\u00f5hjal t\u00e4nap\u00e4evases universumis leiduva aine jaotuvuse mudeli.<\/p>\n

Kasutades kahte andmetekogu viisid nad seej\u00e4rel l\u00e4bi arvutisimulatsiooni, mis kasutab kunstliku universumi ehitamiseks parameetreid nagu tumeaine ja neutriinode mass. Tulemusena konstrueeriti teoreetiline massi jaotuvuse stsenaarium. Teadurid leidsid, et k\u00f5ige paremini klapib WMAP-i ja SDSS-i andmetega kombinatsioon, kus neutriinode mass pole rohkem kui 0,28 eV. <\/p>\n

Ent osa osakestef\u00fc\u00fcsikutest j\u00e4\u00e4b leiu suhtes siiski skeptiliseks ega v\u00f5ta arvutust puhta kullana. Karlsruhe tehnoloogiainstituudi osakestef\u00fc\u00fcsik Guido Drexlin<\/strong> \u00f5nnitleb UCL kosmolooge “muljetavaldava t\u00f6\u00f6” eest, ent usub, et traditsioonilised “labori eksperimendid” on lollikindlamad\u00b7: “Kosmoloogia abil on neutriinode massi k\u00fcsimuse suhtes saadud muljetavaldavaid tulemusi, kuid nende \u00f5igsus rajaneb kosmoloogilisele mudelile.”<\/p>\n

UCL t\u00f6\u00f6r\u00fchm loodab tulevikus neutriinode v\u00f5imalikku massivahemikku veelgi kitsendada. Tumeenergia uuringu abil loodetakse kaardistada 300 miljonit galaktikat aastaks 2016 ning 2009. aastal orbiidile saadetud Plancki satelliit v\u00f5imaldab kosmilist taustakiirgust WMAP-st t\u00e4psemalt m\u00f5\u00f5ta. Teadlased arvavad UCL-i kosmoloog Ofer Lahavi<\/strong> s\u00f5nul, et neutriinode massi on uute seadmete abil v\u00f5imalik t\u00e4psustada 0,1 eV t\u00e4psuseni.<\/p>\n

Allikas:
\nUCL: “”Ghost particle” sized up by cosmologists”<\/a>
\nScienceNow: “Lightest Bits of Matter Just Got Lighter”<\/a><\/p>\n

Loe lisaks:
\nFYYSIKA.EE: “Tumeenergia paradigma vahetus.”<\/a>
\n“Standardmudeli \u2018kameeleon\u2019 tabati kujumuutuselt \u2013 neutriinodel siiski on mass?”<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Kasutades Sloani digitaalse taevauuringu kataloogi (SDSS) andmeid leidsid kosmoloogid, et neutriinode mass ei saa \u00fcletada 0,28 eV-d (elektronvolti, toim.), mis on suuruselt umbes \u00fcks miljardik vesiniku aatomi massist. Peaaegu olematu massiga elementaarosakesed ei reageeri tavalise ainega peaaegu \u00fcldse. N\u00e4iteks inimkeha l\u00e4bivad sekundi murdosa jooksul miljardid neutriinod. Ent t\u00f5en\u00e4osus, et \u00fcks nendest osakestest keha aatomituumaga vastastikm\u00f5jusse […]<\/p>\n","protected":false},"author":28,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[55],"class_list":{"0":"post-3606","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","6":"category-teadusuudis","7":"tag-tumeaine","8":"entry","9":"has-post-thumbnail"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/3606","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/28"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=3606"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/3606\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=3606"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=3606"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=3606"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}