{"id":36089,"date":"2014-01-14T19:19:22","date_gmt":"2014-01-14T16:19:22","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=36089"},"modified":"2014-01-16T00:45:49","modified_gmt":"2014-01-15T21:45:49","slug":"arutuse-voidukaik","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=36089","title":{"rendered":"Arutuse v\u00f5iduk\u00e4ik"},"content":{"rendered":"

1865. aastal kirjutas William Stanley Jevons raamatu pealkirjaga “K\u00fcsimus s\u00f6est” (The Coal Question<\/em>). Ta arutles, et Inglismaal leiutatud k\u00f5rge efektiivsusega ning v\u00e4he toorainet kasutav aurumasin t\u00e4hendab paljudele tarbijatele v\u00f5imalust osta rohkem s\u00fctt. “On eksitav \u00f6elda, et efektiivsete masinate kasutamine t\u00e4hendab k\u00fctuse s\u00e4\u00e4stmist. T\u00f5de on otse vastupidine,” kirjutas Jevons n\u00fc\u00fcdseks omanimelisest paradoksist.<\/p>\n

N\u00e4htus ei piirdu kunagise t\u00f6\u00f6stusrevolutsiooniga, vaid ulatub laiahaardeliselt kaasaegagi. N\u00e4iteks tarbivad pahatihti energias\u00e4\u00e4stlike majade elanikud rohkem energiat kui nende v\u00e4hemsoojustatud majades elavad naabrid. Niisugune uuring sooritati USA Florida osariigis[1]<\/sup>.\u00a0 Muu hulgas leiti, et kui 50% majapidamise aastasest elektritarbest moodustavad nn. paratamatud ahelad, olgu k\u00fclmkapp, valgustus v\u00f5i digiboksi adapter, siis \u00fclej\u00e4\u00e4nud 50% s\u00f5ltub elaniku tarbimisharjumusest.<\/p>\n

\"\"<\/a>

Foto 1904. aasta Ol\u00fcmpiam\u00e4ngude kavas olnud meeskondlikust k\u00f6ieveost. Kas k\u00f5ik meeskonnaliikmed annavad t\u00f5mbesse v\u00f5rdse panuse? Allikas: Wikipedia<\/p><\/div>\n

Sarnaseid vastuk\u00f5lasid ning efekte leiab inim\u00fchiskonnast teisigi. Prantsuse p\u00f5llutehnoloogia insener Maximilen Ringelmann (1861-1931) t\u00e4heldas, et mida suurem on t\u00f6\u00f6liste grupp, seda v\u00e4iksemaks muutub indiviidide panus \u00fchisesse eesm\u00e4rki. M\u00f5isak\u00f6is las lohiseb – teadsid sunnismaised eestlased. Need n\u00e4htused viitavad t\u00f5siasjale, et inimene on t\u00e4pselt nii laisk, kui ta parasjagu olla saab ning otsib, nagu k\u00f5rgema potentsiaaliga objekt looduseski minimaalset energiav\u00e4ljundit ning maksimaalset rahulolu. V\u00f5iks k\u00fcsida, mis siis on viinud inim\u00fchiskondasid edasi – v\u00f5i tagasi?<\/p>\n

K\u00fcsimusele andis \u00fche v\u00f5imaliku vastuse Tartu \u00dclikooli F\u00fc\u00fcsika Instituudi vanemteadur Tiit K\u00e4rner 26.09.13 Sirbis ilmunud artiklis, p\u00f6\u00f6rates t\u00e4helepanu Eesti \u00fchiskonnale. K\u00e4rner leiab, et kultuurilise mitmekesisuse s\u00e4ilitamise ning inimkonna tuleviku nimel on oluline t\u00f5rjuda arutust ning soosida inimeste, eesk\u00e4tt avaliku arvamuse p\u00f5hiliste kujundajate ehk ajakirjanike harimist loodusteadustes.<\/p>\n

\n

K\u00e4rner toob n\u00e4iteks saadavuskaskaadi (Availability cascade)<\/em> n\u00e4htuse meedias. Osutub, et vahest marginaalse t\u00e4htsusega meediakajastusest tingitud, n\u00e4iteks netikommentaaridega avalikkusesse sattunud lugejaskonna murepilvest tekib uus, suuremgi uudis. See kaasab enam meediaallikaid, mis reaktsiooni v\u00f5imendavad kuni l\u00f5ppeks j\u00f5uab pahameel valguda ka poliitikajuhtideni. K\u00e4rneri arvates on ise\u00e4ranis vilets, et osa meediav\u00e4ljaandeid niisuguste kajastuste vahendamise v\u00f5i tekitamisega p\u00f5hiliselt vaeva n\u00e4evadki, sest nii saadakse klikke ja osaletakse edukamalt \u00fcha murettekitavamate uudispealkirjade rallis. Ahelast puudub puhta m\u00f5istuse kriitika l\u00fcli.<\/p>\n

\u00dclalmainitud energias\u00e4\u00e4stmise uuringust[1]<\/sup> selgus \u00fchtlasi, et enim s\u00e4\u00e4stsid elektrit vastavalt motiveeritud inimesed, kes n\u00f5ustusid oma isiklikke tarbimisharjumusi muutma. N\u00e4ib, et p\u00f5hilisi edasiviivaid j\u00f5ude saab olla vaid inimene ise, otse tammsaarelik inimene, kes teeb t\u00f6\u00f6d, n\u00e4eb vaeva ja siis armastab.<\/p>\n

Loe Tiit K\u00e4rneri Sirbis ilmunud artiklit “V\u00f5im ja vastutus” siit<\/a>.<\/p>\n

1 \u2013 Parker, Danny et. al. (2010). Pilot Evaluation of Energy Savings and Persistence from Residential Energy Demand Feedback Devices in a Hot Climate. K\u00fclastatud 14.01.14.,\u00a0link<\/a><\/p>\n<\/div>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

1865. aastal kirjutas William Stanley Jevons raamatu pealkirjaga “K\u00fcsimus s\u00f6est” (The Coal Question). Ta arutles, et Inglismaal leiutatud k\u00f5rge efektiivsusega ning v\u00e4he toorainet kasutav aurumasin t\u00e4hendab paljudele tarbijatele v\u00f5imalust osta rohkem s\u00fctt. “On eksitav \u00f6elda, et efektiivsete masinate kasutamine t\u00e4hendab k\u00fctuse s\u00e4\u00e4stmist. T\u00f5de on otse vastupidine,” kirjutas Jevons n\u00fc\u00fcdseks omanimelisest paradoksist. N\u00e4htus ei piirdu kunagise […]<\/p>\n","protected":false},"author":449,"featured_media":36091,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[32,35],"tags":[],"class_list":{"0":"post-36089","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-arvamus","8":"category-arvamus-ja-inimesed","9":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/36089","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/449"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=36089"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/36089\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/36091"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=36089"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=36089"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=36089"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}