![\"\"](\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2014\/01\/464px-Chernobyl_Disaster.jpg\" "\\"464px-Chernobyl_Disaster\\"")
<\/a>1986. aasta 26. aprillil plahvatas inimliku vea t\u00f5ttu Ukrainas T\u0161ernob\u00f5li tuumajaama neljas reaktor. Plahvatusest \u00f5hku paiskunud radioaktiivne saaste kandus s\u00fcgavale Euroopasse, p\u00f5hjustades hirmu, segadust ning haigusi. Sellest ajast on tuumajaamade tehnoloogia palju arenenud – hirm on j\u00e4\u00e4nud.<\/p><\/div>\n
Geneetiliselt muundatud organismide vastased aktivistid h\u00e4vitasid hiljuti Filipiinidel geneetiliselt muundatud riisi v\u00e4liuuringu. Risustamise teostajad ning kaasam\u00f5tlejad uskusid, et vili on m\u00fcrgine, h\u00e4vitab bioloogilist mitmekesisust ning on vaid \u00fcks j\u00e4rjekordsetest viisidest, millega t\u00f6\u00f6stus vaeseid koorib.<\/p>\n
Teadusuuringud kasvatatavas riisis terviseohte ei tuvastanud. See ei domineerinud teiste riisiliikide \u00fcle ning ei ohustanud ka bioloogilist mitmekesisust. Seevastu tootis muundatud riis beetakaroteeni, mis on vitamiin A tootmises vajalik \u00fchend (A-vitamiin aitab ravida n\u00f5rgestatud immuuns\u00fcsteemiga kaasnevaid t\u00f5besid, n\u00e4iteks pimedust). Riisikasvatust ei hallanud t\u00f6\u00f6stus vaid mittetulundusorganisatsioon Rahvusvahelne Riisiuuringute Instituut (International Rice Research Institute<\/em>).<\/p>\n Sooritatud vandalism kahjustas tegelikkuses enamat kui m\u00f5nd riisip\u00f5ldu ning rahvusvahelise instituudi teenistust. See kahjustas eelk\u00f5ige beetakaroteeniga riisi kasvatamise teaduse ning ohutuse garanteerimise usaldusv\u00e4\u00e4rsust.<\/p>\n Teadusliku ning \u00fchiskondliku arvamusleeri lahknemisi kohtab k\u00f5ikjal, olgu k\u00f5nes frakkimine, tuumaenergeetika, kliimamuutus, vaktsineerimine v\u00f5i evolutsioon. Selle tagaj\u00e4rjel muutub ekspertiis t\u00e4htsusetuks ning teaduslikud t\u00f5endid ebaolulisteks. Inimestel v\u00f5ib t\u00f5epoolest olla ka m\u00f5istlikke, mitte-teaduslikke p\u00f5hjuseid, miks geneetilist muundamist \u00e4ra keelata \u2013 n\u00e4iteks soov mitte loodust kuritarvitada. Hea tava aga eeldab, et me austaksime teaduse avastusi ning arutaksime nende kasulikkuse teemadel. Teaduse \u00a0t\u00e4htsuse v\u00e4hendamine v\u00f5imaldab sellistel vastuoludel valguda hajali,\u00a0 nii et arutatakse hoopis sotsiaalse ebav\u00f5rdsuse ja \u00fclekohtu v\u00f5i ainult poliitika ja majanduse moraale.\u00a0 Eesm\u00e4rk peab olema m\u00f5testatud l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimised sellest, mida me tahame ja mida on \u00fcldse v\u00f5imalik saavutada.<\/p>\n Mitte kunagi varem pole hinnangud sellistel teemadel nagu energia, saastatus ja tervis s\u00f5ltunud nii paljus teadusest kui n\u00fc\u00fcd. Ent teaduse kaasamist arutlustesse r\u00fcndavad sabot\u00f6\u00f6rid, \u00f5\u00f5nestavad poliitikud ning kritiseerivad skeptikud. Miks?<\/p>\n Minu arvates moodustub vastus kolmest erinevast ent p\u00f5imund koostisosast, mida nimetan manipuleeritud akustika<\/em>, ebapuhtas teadus<\/em> ning maagiline m\u00f5tlemine<\/em>.<\/p>\n Loomakaitseorganisatsioon PETA (People for the Ethical Treatment of Animals) kasutab sageli oma kampaaniates v\u00e4ljakutsuva sisuga pilte ning kuulsusi. On \u00f5ige, et loomi ei tohiks v\u00e4\u00e4rkohelda. Samas on loomkatsete toel tehtud \u00fcliolulisi avastusi inimese f\u00fcsioloogiast. Kuidas leida tasakaal?<\/p><\/div>\n Manipuleeritud akustika<\/em> on viis, millega k\u00f5rged partisanid viluvad \u00fcha enam teaduse enese huvide j\u00e4rgi seadmises ning manipuleerimises. Seda tehakse faktide tootmise ja pseudot\u00f5endite levitamisega, pseudoekspertide vormimisega, valides eestk\u00f5nelejaiks kuulsused. Kasutatakse \u00e4ra meedia eelistust panna v\u00f5rdse k\u00f5neajaga vaidlustes r\u00f5hk ekstreemsele ning fotogeensele. Pole tarvis siinkohal n\u00e4iteid tuua, neid on lihtne iga\u00fchel ise leida. Mainitud tegurid v\u00f5imendavad vastur\u00e4\u00e4kivuste h\u00e4\u00e4lt s\u00f5ltumata nende p\u00f5hjendatuse astmest.<\/p>\n Ebapuhta teaduse<\/em> looriga partisanid justkui unustavad neile ebasobiva teaduse. Nad viitavad lahknevustele teadusmaterjalide saamisloos ning r\u00f5huvad koolis \u00f5petatud teaduse ettekujutusele, mis on puhas, hoiakutevaba ning l\u00f5plik – tabula rasa<\/em>. Juhul, kui teadust\u00f6\u00f6d on toetanud ravimifirmad, kui mudel p\u00f5hineb pigem tuleviku prognoosidel kui kindlatel faktidel v\u00f5i see omab seoseid tuumaenergiat\u00f6\u00f6stusega, siis peab tulemusi pidama kahtlaseks.<\/p>\n \u00dcllatuslikult soodustab maagilist m\u00f5tlemist<\/em> teadus ise. Fenomeni kirjeldas esimesena Itaalia filosoof Giambattista Vico oma 1725. aasta raamatus \u201eUus teadus\u201c. Vico m\u00e4rkis, et k\u00fcps inimm\u00f5tlemine soodustab iseenesest liigset tuginemist anal\u00fc\u00fctilisele ratsionaalsusele, julgustades inimesi end \u00e4ra hellitama ning m\u00f5tlema, et maailma ressursid on vaid neile. Teaduse ja tehnoloogia edu soodustab illusiooni, et pea k\u00f5ik on meie k\u00e4eulatuses.<\/p>\n Maagiline m\u00f5tlemine<\/em> teeb meist n\u00e4iliselt vabad olevused, kel on \u00f5igus valida isiklik energiavorm, toitumine ja keskkonnatingimused ilma, et peaksime enda isiku mugavust kompromiteerima. Illusiooni v\u00f5imendab k\u00f5ikv\u00f5imas raha ning poliitiline j\u00f5ud. Fossiilk\u00fctused ei meeldi ning tuumajaamad on ohtlikud? Kasuta p\u00e4ikeseenergiat! Sa ei salli\u00a0 n\u00e4lgivat maailma, aga geneetiline muundamine ajab hirmu nahka? Kasvata rohkem toitu! Ja kui me neid asju teha ei suuda, on see ilmselt kellegi teise s\u00fc\u00fc, t\u00f5en\u00e4oliselt isegi vanden\u00f5u. Me oleme harjunud oma h\u00fcvedele toetuma kuid sarjame nende tekkimise v\u00f5imaldanud infrastruktuuri eest tasumist. Tuues n\u00e4iteks \u00fche USA kongresmeni s\u00f5nad:”Miks on vaja Landsati satelliite kui meil on Google Earth?”<\/p>\n Kuidas siis nende probleemidega toime tulla?<\/p>\nKolm p\u00f5hjust<\/h4>\n
<\/a>Murdepunkt<\/h4>\n