{"id":36344,"date":"2014-01-31T18:35:44","date_gmt":"2014-01-31T15:35:44","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=36344"},"modified":"2014-01-31T19:35:38","modified_gmt":"2014-01-31T16:35:38","slug":"tu-chemicumis-avati-magnetlabor","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=36344","title":{"rendered":"T\u00dc Chemicumis avati Magnetlabor"},"content":{"rendered":"<p>Tuumamagnetresosnants ehk TMR on teadusele \u00fclikasulik n\u00e4htus. Sellega saab mitmek\u00fclgselt uurida nii tahke kui vedela aine koostist, j\u00e4lgida keemiliste reaktsioonide kulgu, uurida rakumembraane ning luua inimese sisemusest ruumilisi pilte. Varem oli Tartus teadlastele kasutada 200 MHz (4,7 T) ning 400 MHz (9,4 T) TMR spektromeetrid. 30.01.14 Chemicumis avatud magnetlaboris seisab aga uus, Brukeri firma 700 MHz (16,4 T) TMR spektromeeter.<\/p>\n<div id=\"attachment_36347\" style=\"width: 378px\" class=\"wp-caption alignleft\"><a href=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2014\/01\/IMG_0416_Chemicum-700NMR_1000x1500_magnet_labor.jpg\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" aria-describedby=\"caption-attachment-36347\" class=\"size-large wp-image-36347\" title=\"IMG_0416_Chemicum-700NMR_1000x1500_magnet_labor\" src=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2014\/01\/IMG_0416_Chemicum-700NMR_1000x1500_magnet_labor-1024x682.jpg\" alt=\"\" width=\"368\" height=\"245\" srcset=\"https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2014\/01\/IMG_0416_Chemicum-700NMR_1000x1500_magnet_labor-1024x682.jpg 1024w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2014\/01\/IMG_0416_Chemicum-700NMR_1000x1500_magnet_labor-300x200.jpg 300w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2014\/01\/IMG_0416_Chemicum-700NMR_1000x1500_magnet_labor-250x166.jpg 250w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2014\/01\/IMG_0416_Chemicum-700NMR_1000x1500_magnet_labor.jpg 1500w\" sizes=\"auto, (max-width: 368px) 100vw, 368px\" \/><\/a><p id=\"caption-attachment-36347\" class=\"wp-caption-text\">Chemicumi uus Magnetlabor. Vasakult: temperatuurikontroller, TMR \u00fclijuhtiv 16,4 T magnet ning m\u00f5\u00f5tekamber, magneti jahutusaparatuur.<\/p><\/div>\n<p>Tuumamagnetresonants-spektroskoopia on tugevate magnetite maailm: m\u00f5\u00f5tmise t\u00e4psus on spektroskoobi magneti tugevusega otseselt seotud. Magnetv\u00e4lja tugevus m\u00e4\u00e4rab ka uuritava aine prootonite resonantssageduse. Mida k\u00f5rgem sagedus, seda tugevam magnet. Chemicumi uus 700 MHz spektromeeter on seet\u00f5ttu eelk\u00e4ijatest mitte ainult t\u00e4psem, aga ka tundlikum ja kiirem. Sel on kolm m\u00f5\u00f5tepead: BBO, TBI ning TCI, igal neist kindel eesm\u00e4rk ning spektraalne tundlikkus. <sup>1<\/sup>H aatomi spektri m\u00f5\u00f5tmisel on 700 MHz TCI m\u00f5\u00f5tepea signaal-m\u00fcra suhe 3735:1. 400 MHz spektromeetri BBO m\u00f5\u00f5tepeaga sai <sup>1<\/sup>H aatomi spektrit m\u00f5\u00f5ta 299:1 signaal-m\u00fcra suhtega.<\/p>\n<p>Sarnane, aga natuke v\u00f5imsam 800 MHz (18,8 T) TMR spektroskoop asub Tallinnas Keemilise ja Bioloogilise F\u00fc\u00fcsika Instituudis (KBFI). Magnetlabori avamise puhul peetud seminaril osales ka KBFI dirketor Raivo Stern, kes soovis uuele laborile palju \u00f5nne ning m\u00fcrast signaali.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Tuumamagnetresosnants ehk TMR on teadusele \u00fclikasulik n\u00e4htus. Sellega saab mitmek\u00fclgselt uurida nii tahke kui vedela aine koostist, j\u00e4lgida keemiliste reaktsioonide kulgu, uurida rakumembraane ning luua inimese sisemusest ruumilisi pilte. Varem oli Tartus teadlastele kasutada 200 MHz (4,7 T) ning 400 MHz (9,4 T) TMR spektromeetrid. 30.01.14 Chemicumis avatud magnetlaboris seisab aga uus, Brukeri firma 700 [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":449,"featured_media":36347,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[37],"tags":[],"class_list":{"0":"post-36344","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-eestist-endast","8":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/36344","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/449"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=36344"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/36344\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/36347"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=36344"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=36344"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=36344"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}