{"id":36392,"date":"2014-02-04T15:41:52","date_gmt":"2014-02-04T12:41:52","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=36392"},"modified":"2015-02-05T23:49:29","modified_gmt":"2015-02-05T20:49:29","slug":"kas-uus-suund-fotoonikas","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=36392","title":{"rendered":"Kas uus suund fotoonikas?"},"content":{"rendered":"

KBFI teadlased Urmas Nagel ja Toomas R\u00f5\u00f5m koost\u00f6\u00f6s Ungari, Jaapani ja Hollandi teadlastega on avastanud uue optilise n\u00e4htuse kasutades haruldast eksperimentaalset seadet Tallinnas, kus optiline spektroskoopia on \u00fchildatud tugevate magnetv\u00e4ljadega. Avastus, mis v\u00f5ib olla aluseks uutele suundumustele fotoonikas<\/a> ja infomatsioonitehnoloogias, on avaldatud ajakirjas Nature Communications<\/a>.<\/strong><\/p>\n

Materjalid, mida r\u00fchm uuris Ungari teadlase Istv\u00e1n K\u00e9zsm\u00e1rki<\/a> juhtimisel, on samaegselt ferroelektrilised ja ferromagnetilised (vaata ka http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=33315<\/a> ja http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=30079<\/a> ). Sellised multiferroidsed materjalid on hetkel teravdatud t\u00e4helepanu all materjaliteaduses ja f\u00fc\u00fcsikas, sest m\u00f5ned neist on multiferroidsed isegi toatemperatuuril ning v\u00f5ivad olla aluseks uutele m\u00e4luseadmetele. Sellistes m\u00e4ludes oleksid \u00fchendatud parimad ferroelektriliste ja ferromagnetiliste m\u00e4lude omadused: v\u00e4ikese energiakuluga ja kiire kirjutamine elektriv\u00e4ljaga ning salvestatud magnetilise seisundi lugemine magnetresistiivselt. Artiklis n\u00e4idatakse, et optiliste meetoditega saab t\u00e4iendavat teavet multiferroidesete materjalide toimimisest, mida omakorda saab kasutada suunistena uute m\u00e4lumaterjalide s\u00fcnteesil.<\/p>\n

Tavaliselt neelab aine vastassuunas levivaid valguskimpe \u00fchesuguse tugevusega, kuid samas v\u00f5ib neeldumine s\u00f5ltuda tugevalt valguse polarisatsioonist<\/a>. Neeldumistegurite erinevust kahele ristisele lineaarsele polarisatisioonile nimetatakse dikroismiks ning see omadus leiab n\u00e4iteks kasutust vedelkristallekraanides.<\/p>\n

Uurijad leidsid, et multiferroikus s\u00f5ltub valguse neeldumine mitte ainult valguse polarisatsioonist vaid on ka erinev sama polarisatsiooniga, kuid vastassuunas levivatele valguskimpudele. Nad nimetavad seda uut n\u00e4htust kvadrokroismiks, sest multiferroidne keskkond eristab nelja footoni omadust, kaht polarisatsiooni ja kaht levikusuunda. Neeldumistegurite suur erinevus vastassuunas levivatele valguskimpudele v\u00f5maldab teha multiferroikutest valguse suundl\u00fcliteid, mis leiaksid kasutust fotoonikas. T\u00f5epoolest, mitmes multiferroikus leidsid nad \u00fchesuunalise l\u00e4bipaistvuse, see on neeldumiseta levik \u00fches suunas ja peaaegu t\u00e4ielik neeldumine vastassuunas levivale valgusele. Nad n\u00e4itasid, et \u00fchesuunaline l\u00e4bipaistvus on otseselt seotud staatilise magnetelektrilise vastasm\u00f5juga, mis on oluline suurus uudesete\u00a0 multiferroikutel p\u00f5hinevate m\u00e4luseadmete t\u00f6\u00f6s.<\/p>\n

Nature Communications<\/a> artikli tulemused suunavad multiferroidsete materjalide otsinguid valguse suundl\u00fclitite ja magnetelektriliste m\u00e4lude valmistamiseks.<\/p>\n

\"\"<\/a>

Multiferroikutes, t\u00e4nu d\u00fcnaamilisele magnetelektrilisele vastasm\u00f5jule magnetmomentide ja elektrilaengute vahel, on magnetmomendi (roheline nool) ja elektrilise polarisatsiooni (punane nool) v\u00f5nked teineteisega seotud. Ka valgus kui elektromagnetv\u00e4li kannab endaga kaasas v\u00f5nkuvat elektri- ja magnetv\u00e4lja. T\u00e4nu sellisele magnetiliste ja elektriliste v\u00f5ngete l\u00e4bip\u00f5imumisele \u00fches suunas leviv valgus (kollane nool paremale) neeldub, sest ergastab v\u00f5nkeid, ning vastassuunas leviv valgus (kollane nool vasakule) l\u00e4bib multiferroiku v\u00f5nkeid ergastamata, ehk kadudeta.<\/p><\/div>\n

Allikas:\u00a0 I. K\u00e9zsm\u00e1rki, D. Szaller, S. Bord\u00e1cs, V. Kocsis, Y. Tokunaga, Y Taguchi, H. Murakawa, Y. Tokura, H. Engelkamp,\u00a0 T. R\u00f5\u00f5m & U. Nagel, \u2019\u2019One-way transparency of four-coloured spin-wave excitations in multiferroic materials\u2019\u2019, Nat. Commun. 5 (2014), doi:10.1038\/ncomms4203<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

KBFI teadlased Urmas Nagel ja Toomas R\u00f5\u00f5m koost\u00f6\u00f6s Ungari, Jaapani ja Hollandi teadlastega on avastanud uue optilise n\u00e4htuse kasutades haruldast eksperimentaalset seadet Tallinnas, kus optiline spektroskoopia on \u00fchildatud tugevate magnetv\u00e4ljadega. Avastus, mis v\u00f5ib olla aluseks uutele suundumustele fotoonikas ja infomatsioonitehnoloogias, on avaldatud ajakirjas Nature Communications. Materjalid, mida r\u00fchm uuris Ungari teadlase Istv\u00e1n K\u00e9zsm\u00e1rki juhtimisel, on […]<\/p>\n","protected":false},"author":27,"featured_media":36394,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[19,106,16],"tags":[150,133],"class_list":{"0":"post-36392","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-teadusuudised-eesti-asi","8":"category-kbfi","9":"category-teadusuudis","10":"tag-magnetmaterjalid","11":"tag-saagu-valgus","12":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/36392","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/27"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=36392"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/36392\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/36394"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=36392"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=36392"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=36392"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}