{"id":36810,"date":"2014-03-19T00:10:06","date_gmt":"2014-03-18T21:10:06","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=36810"},"modified":"2014-03-31T10:19:39","modified_gmt":"2014-03-31T07:19:39","slug":"leiti-otsene-toend-nii-universumi-paisumisele-kui-gravitatsioonilainetele","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=36810","title":{"rendered":"Leiti otsene t\u00f5end nii kosmilisele inflatsioonile kui gravitatsioonilainetele"},"content":{"rendered":"<p><strong>Universum tekkis ligikaudu 14 miljardit aastat tagasi n\u00e4htusest, mida nimetatakse Suureks Pauguks. Selle alghetkeil paisus kaduvv\u00e4ikse sekundi murdosa jooksul Universum eksponentsiaalselt, kaugele meie parimate teleskoopide vaateulatusest. Ilus lugu, ent kuni selle n\u00e4dala alguseni katselise t\u00f5enduseta.<\/strong><\/p>\n<div id=\"attachment_36811\" style=\"width: 690px\" class=\"wp-caption aligncenter\"><a href=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2014\/03\/gravlained.jpg\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" aria-describedby=\"caption-attachment-36811\" class=\"size-full wp-image-36811\" title=\"gravlained\" src=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2014\/03\/gravlained.jpg\" alt=\"\" width=\"680\" height=\"250\" srcset=\"https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2014\/03\/gravlained.jpg 680w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2014\/03\/gravlained-300x110.jpg 300w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2014\/03\/gravlained-250x91.jpg 250w\" sizes=\"auto, (max-width: 680px) 100vw, 680px\" \/><\/a><p id=\"caption-attachment-36811\" class=\"wp-caption-text\">B-mood polarisatsioon taevalaotuses (p\u00f6\u00f6riseid on nii parema- kui vasakuk\u00e4elisi).<\/p><\/div>\n<p>Esmasp\u00e4eval teatas <em>Harvard-Smithsonian<\/em> astrof\u00fc\u00fcsika keskus oma veebilehel ametlikus teadaandes, et on kosmilisele paisumisele (inflatsioonile) leidnud esimese otsese t\u00f5endi. Avastuse au kuulub BICEP2 nimega rahvusvahelise t\u00f6\u00f6r\u00fchma teadlastele. Lisaks Universumi paisumise teooria kinnitamisele tegid nad esimese pildi gravitatsioonilainetest ehk aegruumi lainetustest. Gravitatsioonilaineid on kirjeldatud kui Suure Paugu esimesi v\u00e4rinaid. Veelgi enam, avastus seob omavahel s\u00fcgavuti kvantmehaanika ning \u00fcldrelatiivsusteooria.<\/p>\n<p>\u201eNende kosmiliste signaalide tuvastamine on \u00fcks kaasaja kosmoloogia olulisemaid \u00fclesandeid. Tuleb m\u00e4rkida, et avastuseni on viinud paljude inimeste aastatepikkune t\u00f6\u00f6,\u201c \u00fctles John Kovac, BICEP2 t\u00f6\u00f6r\u00fchma juhataja. M\u00f5\u00f5tmised sooritati BICEP2 kosmilise taustkiirguse teleskoobiga, mis asub Amundsen-Scott polaarjaamas, otse Maa geograafilisel l\u00f5unapoolusel.<\/p>\n<p>\u201eKui tahta Maal v\u00f5imalikult kosmilisi tingimusi, siis l\u00f5unapoolus on selleks \u00f5ige koht. Seal on p\u00fcsivalt kuiv ja selge \u00f5hk,\u201c \u00fctles Kovac. \u201eKosmilise mikrolaine-taustkiirguse p\u00fc\u00fcdmiseks ideaalne paik.\u201c BICEP2 uuris taevast 2 kuni 4 ruumikraadi ulatuses (kahe kuni k\u00fcmnekordne Kuu laius).<\/p>\n<p>Kosmiline taustkiirgus on \u00f5rn kuma Universumi algusaegadest, mil kiirgus p\u00e4\u00e4ses \u00fcrgsest ainesupist l\u00e4bi ning liikvele (Universum muutus \u201en\u00e4htavaks\u201c, nimetatakse ka rekombinatsiooniajastuks). Selle kiirguse temperatuuri praegu vaadeldavad v\u00e4ikesed ruumilised eba\u00fchtlused annavad informatsiooni varase Universumi tihedusjaotuse kohta. Mida k\u00fclmem, seda h\u00f5redam. Intensiivsema kiirgusega kohad viitavad suurem\u00f5\u00f5duliste galaktikaparvede ning galaktikate superparvede tekkimisele. V\u00e4iksemate struktuuride tekkeloo uurimine n\u00f5uaks oluliselt t\u00e4psemaid m\u00f5\u00f5tmisi, mis pole veel v\u00f5imalikud.<\/p>\n<p>Et kosmiline taustkiirgus on valguse \u00fcks vorm, on sel ka k\u00f5ik valguse omadused. Nende hulgas polarisatsioon, mis kirjeldab elektromagnetlaine v\u00f5nkesuunda ning p\u00f5hjustab hulgi huvitavaid f\u00fc\u00fcsikalisi n\u00e4htusi. Ka Maale j\u00f5udnud p\u00e4iksekiirgus on polariseeritud. Selle tingivad hajumisn\u00e4htused atmosf\u00e4\u00e4ris. Ise\u00e4ranis avaldub valguse polarisatsioon peegeldumisel. Osad p\u00e4ikseprillid on varustatud polarisaatoritega, mis eemaldavad muidu ereda, n\u00e4iteks veepinna peegelduse. Taustkiirguse polarisatsiooni p\u00f5hjustas hajumine aatomitel ning elektronidel.<\/p>\n<p>\u201eMeie t\u00f6\u00f6r\u00fchm otsis erilist \u201emagnetv\u00e4lja-sarnast\u201c B-mood polarisatsiooni, milles on \u00e4ratuntav Universumi algusajale viitav p\u00f6\u00f6riselisus,\u201c \u00fctles t\u00f6\u00f6r\u00fchma kaasjuht Jamie Bock.<\/p>\n<p>Reliktkiirguse polarisatsiooni p\u00f5hjustavad gravitatsioonilained. Nende levik tekitab ruumis ristsuunalisi k\u00f5verdumisi, mis j\u00e4tavad taustkiirguse temperatuurikaardile mustrid. Mustrite p\u00f6\u00f6riselisus on kiraalne, ehk kas \u201eparemak\u00e4eline\u201c v\u00f5i \u201evasakuk\u00e4eline\u201c (as\u00fcmmeetria erivorm, mis on ka igap\u00e4evaelus suisa k\u00e4egakatsutav \u2013 nimelt on inimese k\u00e4ed kiraalsed, neid ei saa teineteise peale projetseerida).<\/p>\n<p>\u201eTaustkiirguse polarisatsiooni B-mood p\u00f6\u00f6riselisus on kindel gravitatsioonilainete j\u00e4lg, eesk\u00e4tt nende k\u00e4elisuse t\u00f5ttu. Tegime neist j\u00e4lgedest esimeste teadlastena pildi,\u201c \u00fctles t\u00f6\u00f6r\u00fchma kaasjuht Chao-Lin Kuo.<\/p>\n<p>Avastajaile tuli \u00fcllatusena, et B-mood polarisatsiooni signaal oli tugevam mistahes teooria ennustatust. Seejuures anal\u00fc\u00fcsiti andmeid vigade v\u00e4listamiseks enam kui kolm aastat. V\u00e4listati variant, mille j\u00e4rgi oleks lainetuse p\u00f5hjustanud meie kodugalaktika tolm.<\/p>\n<p>\u201eMeie t\u00f6\u00f6 on olnud heinakuhjast n\u00f5ela otsimine. Leidsime aga suurema rauds\u00f5ra,\u201c \u00fctles t\u00f6\u00f6r\u00fchma kaasjuht Clem Pryke.<\/p>\n<p>Harvardi \u00fclikooli teoreetik Avi Leob kommenteeris avastuse m\u00f5ju j\u00e4rgmiselt:\u201cSaime teada uut meie p\u00f5hilisemate k\u00fcsimuste kohta: miks oleme olemas? Kuidas Universum alguse sai? Avastus on v\u00e4ga selge t\u00f5end paisuva Universumi teooriale. Veelgi enam, see \u00fctleb suure t\u00e4psusega millal Suur Pauk juhtus ning kui v\u00f5imas see oli.\u201c<\/p>\n<p>Allikas: <a href=\"http:\/\/www.cfa.harvard.edu\/news\/2014-05\">Harvard-Smithsonian center for astrophysics<\/a><\/p>\n<p>Palju t\u00e4psemalt saab gravitatsioonilainetest, B-moodist ning Universumi paisumisest lugeda siit: <a href=\"http:\/\/cosmology.berkeley.edu\/~yuki\/CMBpol\/CMBpol.htm\">Cosmology.berkeley.edu<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Universum tekkis ligikaudu 14 miljardit aastat tagasi n\u00e4htusest, mida nimetatakse Suureks Pauguks. Selle alghetkeil paisus kaduvv\u00e4ikse sekundi murdosa jooksul Universum eksponentsiaalselt, kaugele meie parimate teleskoopide vaateulatusest. Ilus lugu, ent kuni selle n\u00e4dala alguseni katselise t\u00f5enduseta. Esmasp\u00e4eval teatas Harvard-Smithsonian astrof\u00fc\u00fcsika keskus oma veebilehel ametlikus teadaandes, et on kosmilisele paisumisele (inflatsioonile) leidnud esimese otsese t\u00f5endi. Avastuse au [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":449,"featured_media":36811,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[47],"class_list":{"0":"post-36810","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-teadusuudis","8":"tag-ilmaruum","9":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/36810","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/449"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=36810"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/36810\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/36811"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=36810"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=36810"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=36810"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}