{"id":37342,"date":"2014-05-10T11:39:51","date_gmt":"2014-05-10T08:39:51","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=37342"},"modified":"2014-05-22T10:24:05","modified_gmt":"2014-05-22T07:24:05","slug":"kas-libisev-liiv-aitas-egiptlastel-puramiide-ehitada","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=37342","title":{"rendered":"Kas libisev liiv aitas egiptlastel p\u00fcramiide ehitada?"},"content":{"rendered":"
\"\"<\/a>

Sellel Egiptuse seinamaalil aastast 1880 eKr kujutatakse suure skulptuuri liigutamist kelgu abil. Kelgu ees seisev t\u00f6\u00f6line paistab justkui liivale vett valavat. Allikas: Christian Wagner\/Physical Review Letters<\/p><\/div>\n

Vana-Egiptuse kolossaalsete monumentide ehitajad v\u00f5isid lisada k\u00f5rbeliivadele vett, et suurte kelkude vedamist kergemaks teha. Selline on rahvusvahelise f\u00fc\u00fcsikute t\u00f6\u00f6grupi j\u00e4reldus, milleni j\u00f5uti erinevat t\u00fc\u00fcpi liivades oleva vee koguse ning h\u00f5\u00f5rdumise vahelist seost uurides. Uurimusest selgus, et Egiptuse k\u00f5rbetes leiduv liivat\u00fc\u00fcp muutub veega niisutamisel eriti livedaks \u2013 fakt, mis v\u00f5is p\u00fcramiidide ehitamiseks kasutatud suurte kivim\u00fcrakate liigutamise kergemaks muuta.<\/p>\n

Uurimuse viisid l\u00e4bi Saksamaal asuva Saarlandi \u00dclikooli teadlane Christian Wagner ja kolleegid koost\u00f6\u00f6s teadlastega Hollandist, Iraanist ja Prantsusmaalt. Oma idee said nad iidselt (ca 1800 eKr) Egiptuse seinamaalingult, millel kujutatakse kelguga liival transporditavat suurt skulptuuri. Maaling sisaldab detaili, mis on eg\u00fcptolooge juba kaua painanud: kelgu ees seisev t\u00f6\u00f6taja paistab liivale vett valavat, samas kui teised t\u00f6\u00f6lised vajaminevat veekogust t\u00e4iendavad.<\/p>\n

Rituaal v\u00f5i m\u00e4\u00e4re?<\/h3>\n

Kuigi mitmed ajaloolased usuvad veevalamise mingit sorti rituaali olevat, m\u00f5tisklesid Wagner ja kolleegid selle \u00fcle, kas vee liivale valamisel v\u00f5is olla ka praktiline m\u00f5\u00f5de \u2013 v\u00e4hendada liiva ja kelgu vahelist h\u00f5\u00f5rdumist. Seda m\u00f5tet inspireeris ka Wagneri ja tema kolleegi Jorge Fiscina poolt 2007. aastal sooritatud uurimus, milles leiti, et vaid v\u00e4ike kogus vett k\u00e4itub m\u00e4\u00e4rdena, mis v\u00e4hendab l\u00e4bi toru surutava liiva h\u00f5\u00f5rdumist. (vt. “Wet sand flows better than dry<\/a>“).<\/p>\n

Oma uue teooria proovilepanekuks m\u00f5\u00f5tsid Wagner, Fiscina ja kolleegid erinevatel liivat\u00fc\u00fcpidel libisevale kelgule m\u00f5juvat takistust. Katses kasutatud kelk suurusega 11 x 7,5 cm oli valmistatud PVCst ning omas lihvitud servi, sarnanedes nii Vana-Egiptuses kasutatud kelkudele. Kelgule asetati raske koorem, mist\u00f5ttu avaldas kelk liivale allapoole suunatud j\u00f5udu suurusega 250 kg\/m2, olles v\u00f5rreldav t\u00e4iskoormaga Egiptuse kelguga. Kelgu vedamiseks kasutati eksperimendis t\u00f5mbetugevuse m\u00f5\u00f5tmiseks m\u00f5eldud seadet, mis m\u00f5\u00f5tis kelgu liigutamiseks vajaminevat j\u00f5udu. See v\u00f5imaldas teadlastel arvutada d\u00fcnaamilise h\u00f5\u00f5rdeteguri. Kuigi teadlased leidsid, et vee kasutamine t\u00f5epoolest v\u00e4hendas h\u00f5\u00f5rdumist, polnud see seet\u00f5ttu, et vesi v\u00f5imaldas liival vabamalt liikuda. Tegu oli hoopiski vastupidise efektiga.<\/p>\n

Betooni-sarnane pind<\/h3>\n

Teadlased m\u00f5istsid kiiresti, et kelgu ette kuhjuval liival oli suur osakaal kelgule m\u00f5juvale h\u00f5\u00f5rdumisele. Kui liiv on kuiv v\u00f5i veidi niiske, liiguvad liivaterad \u00fcksteisest m\u00f6\u00f6da ning kuhjuvad kergesti, mist\u00f5ttu on kelgu liigutamine raske. Liivale vee lisamisel kipuvad liivaterad aga \u00fcksteise k\u00fclge kleepuma ning moodustavad l\u00f5puks tahkema betooni-sarnase pinna, millel kelgu liigutamine on palju lihtsam kui kuival liival. Seda teradevahelist kleepumist t\u00e4heldas Wagner ka oma 2007. aasta uurimuses, kus see takistas liiva voolamist.<\/p>\n

\u00dche konkreetse testitud liivat\u00fc\u00fcbi puhul oli d\u00fcnaamiline h\u00f5\u00f5rdetegur 5% veekoguse juures peaaegu poole v\u00e4iksem. Antud liiv on sarnane Egiptuse k\u00f5rbetes leiduva liivat\u00fc\u00fcbiga, viidates faktile, et liiva m\u00e4rgamine oleks iidsetele monumendiehitajatele suureks kasuks olnud. Katse tulemused n\u00e4itavad ka seda, et p\u00fcramiidiehitajatel vedas \u2013 Egiptuse liiv on pol\u00fcdispersiivne ehk sisaldab erinev suurusega liivaterasid. Kui Wagner ja kolleegid kasutasid \u00fchtlase suurusega liivat\u00fc\u00fcpe, oli kahanes h\u00f5\u00f5rdetegur v\u00e4hem kui Egiptuse t\u00fc\u00fcpi liiva puhul. Antud n\u00e4htust v\u00f5ib p\u00f5hjustada see, et erinevat t\u00fc\u00fcpi liivaterad v\u00f5imaldavad liival rohkem kokku pakkuda kui olukord, kus liivaterad on \u00fchtlase suurusega.<\/p>\n

Suurem kogus vett pole kasulik<\/h3>\n

T\u00f6\u00f6r\u00fchma teiseks oluliseks leiuks on fakt, et kui veekogus liivas on suurem kui 5%, h\u00f5\u00f5rdumine suureneb. M\u00f5nel juhul oli 10% vee koguse juures h\u00f5\u00f5rdumine liival isegi suurem kui kuiva liiva puhul. Wagneri s\u00f5nul on selle p\u00f5hjus ebaselge, sest kelgu ees ei tekkinud liivakuhjasid. Ta pakkus aga, et m\u00e4rjem liiv on pehmem kui betooni-sarnane liiv, mist\u00f5ttu kipub kelk liiva sisse vajuma. ,,V\u00f5ib-olla on see sarnane erinevusega, mida n\u00e4eme betoonil ja kummist pinnasel libisemise vahel,\u201c lausus Wagner. ,,Igal juhul tuleb seda edasistes katsetes uurida.\u201c<\/p>\n

Rutgersi \u00dclikooli teadlane Troy Shinbrot nimetas eksperimenti paeluvaks, kuid leidis ka, et h\u00f5\u00f5rdumise ja liiva tahkuse vaheliste seoste m\u00f5istmiseks tuleb sooritada edasisi uurimusi. Kui r\u00e4\u00e4kida aga praktilistest rakendustest peale p\u00fcramiidide ehitamise, pakkus Shinbrot ka v\u00e4lja, et antud uurimus v\u00f5ib meil aidata m\u00f5ista niiskuse m\u00f5ju teraliste ainete t\u00f6\u00f6tlemisele nii ravimit\u00f6\u00f6stuses kui ka t\u00f6\u00f6stussegudes.<\/p>\n

Allikas: “Did slippery sand help Egyptians build the pyramids?<\/a>“<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Vana-Egiptuse kolossaalsete monumentide ehitajad v\u00f5isid lisada k\u00f5rbeliivadele vett, et suurte kelkude vedamist kergemaks teha. Selline on rahvusvahelise f\u00fc\u00fcsikute t\u00f6\u00f6grupi j\u00e4reldus, milleni j\u00f5uti erinevat t\u00fc\u00fcpi liivades oleva vee koguse ning h\u00f5\u00f5rdumise vahelist seost uurides. Uurimusest selgus, et Egiptuse k\u00f5rbetes leiduv liivat\u00fc\u00fcp muutub veega niisutamisel eriti livedaks \u2013 fakt, mis v\u00f5is p\u00fcramiidide ehitamiseks kasutatud suurte kivim\u00fcrakate liigutamise […]<\/p>\n","protected":false},"author":32,"featured_media":37343,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[47,110],"class_list":{"0":"post-37342","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-teadusuudis","8":"tag-ilmaruum","9":"tag-materjal","10":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/37342","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/32"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=37342"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/37342\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/37343"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=37342"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=37342"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=37342"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}