{"id":3800,"date":"2010-06-29T15:57:54","date_gmt":"2010-06-29T12:57:54","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=3800"},"modified":"2010-06-29T22:05:53","modified_gmt":"2010-06-29T19:05:53","slug":"voimsamad-akud-tanu-nanotorudele","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=3800","title":{"rendered":"V\u00f5imsamad Liitium-ioon akud t\u00e4nu nanotorudele"},"content":{"rendered":"

Vastavalt MIT teadlastele saab s\u00fcsinik-nanotorudest\u00a0valmistada suurep\u00e4raseid elektroode liitium-ioon akude jaoks, seel\u00e4bi suureneks nende v\u00e4ljundv\u00f5imsus tavap\u00e4raste seadmetega v\u00f5rreldes pea k\u00fcmme korda. V\u00e4idetavalt oleks selle tehnoloogia abil v\u00f5imalik v\u00e4hendada kaasaskantavate seadmete\u00a0akude m\u00f5\u00f5tmeid. Pikemas perspektiivis viiks see tehnoloogia k\u00f5rgekvaliteediliste akude kasutamiseni suuremates rakendustes, n\u00e4iteks h\u00fcbriid-elektriautodes ning masinat\u00f6\u00f6stuses, vahendab physicsworld.com<\/em><\/a>\u00a0.<\/strong><\/p>\n

<\/dt>\n<\/dl>\n<\/div>\n

<\/a>\"\"<\/a><\/p>\n

\n
\n
<\/dt>\n<\/dl>\n<\/div>\n

\u00a0<\/p>\n

\n
\n
<\/a>

Yang Shao-Horn'i t\u00f6\u00f6r\u00fchm MIT-s.<\/p><\/div>\n

Liitium-ioon akud<\/p>\n

koosnevad kahest elektroodist: negatiivsest anoodist<\/a> ja positiivsest katoodist<\/a>, mida eraldab elektrol\u00fc\u00fct<\/a> – elektrit juhtiv materjal, l\u00e4bi mille laetud ioonid <\/a>vabalt liikuda saavad. Aku t\u00fchjenemisel liiguvad positiivselt laetud liitiumi ioonid l\u00e4bi elektrol\u00fc\u00fcdi katoodile, tekitades nii elektrivoolu. Aku laadimisel sunnib v\u00e4line vool ioone vastupidises suunas liikuma, mist\u00f5ttu need anoodile kogunevad.<\/p>\n

Seesuguseid akusid kasutatakse palju kaasaskantavates elektroonikaseadmetes, kuid nende v\u00e4ljundv\u00f5imsus ning laengusalvestamise mahtuvus on siiani v\u00e4iksemad kui elektrokeemilistel kondensaatoritel. Akudel on aga kondensaatorite ees mitmeid eeliseid, mitte ainult ei suuda nad salvestada rohkem laenguid, vaid nad ka iset\u00fchjenevad palju\u00a0aeglasemalt.<\/p>\n

Lihtne vahetus<\/h3>\n

Hiljuti avastas aga Yang Shao-Horn’i<\/strong> t\u00f6\u00f6r\u00fchm MIT<\/strong>-st seesuguste seadmete v\u00e4ljundv\u00f5imsuse suurendamiseks uue viisi. Nad asendasid \u00fche liitium-ioon aku\u00a0elektroodi mitmeseinalistest s\u00fcsinik-nanotorudest<\/a> valmistatud elektroodiga. T\u00e4iustatud seadmete v\u00e4ljundv\u00f5imsus 100 kW\/kg on v\u00f5rreldav elektrokeemiliste kondensaatoritega, ent nende salvestatavate laengute hulk on kuni k\u00fcmme korda suurem.<\/p>\n

\"\"<\/a>

Superaku.<\/p><\/div>\n

Uued CNT elektroodid on v\u00f5imelised haarama ning salvestama rohkem liitiumi laenguid kui tavap\u00e4rased elektroodid, mida on aastate jooksul valmistatud mitmetest erinevatest materjalidest, kaasa arvatud joodist ning vasksulfiidist. Leidub mitmeid hapniku r\u00fchmasid, mis viivad CNT pinnal l\u00e4bi redoksreaktsioone. CNT elektroodid on lisaks ka v\u00e4ga stabiilsed. Teadlaste s\u00f5nul t\u00f6\u00f6tas materjal sama h\u00e4sti ka p\u00e4rast tuhandendat laadimis-t\u00fchjenemis ts\u00fcklit.<\/p>\n

,,J\u00e4rgnevalt on meil kavas valmistada samade t\u00f6\u00f6omadustega, kuid paksemaid elektroode – kuni 50 mikromeetriseid,” lausus Shao-Horn. Siiani valmistatud elektroodid on k\u00f5igest m\u00f5ne mikromeetri paksused, see aga piirab nende kasutamisv\u00f5imalusi ainult v\u00e4ikeste, kaasaskantavate seadmete jaoks.<\/p>\n

Allikas<\/a><\/p>\n

Teadusartikkel “High-power lithium batteries from functionalized carbon-nanotube electrodes<\/a>“<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Vastavalt MIT teadlastele saab s\u00fcsinik-nanotorudest\u00a0valmistada suurep\u00e4raseid elektroode liitium-ioon akude jaoks, seel\u00e4bi suureneks nende v\u00e4ljundv\u00f5imsus tavap\u00e4raste seadmetega v\u00f5rreldes pea k\u00fcmme korda. V\u00e4idetavalt oleks selle tehnoloogia abil v\u00f5imalik v\u00e4hendada kaasaskantavate seadmete\u00a0akude m\u00f5\u00f5tmeid. Pikemas perspektiivis viiks see tehnoloogia k\u00f5rgekvaliteediliste akude kasutamiseni suuremates rakendustes, n\u00e4iteks h\u00fcbriid-elektriautodes ning masinat\u00f6\u00f6stuses, vahendab physicsworld.com\u00a0. Liitium-ioon akud koosnevad kahest elektroodist: negatiivsest anoodist ja positiivsest […]<\/p>\n","protected":false},"author":32,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[31,16],"tags":[],"class_list":{"0":"post-3800","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","6":"category-rakenduslik-teadus","7":"category-teadusuudis","8":"entry","9":"has-post-thumbnail"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/3800","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/32"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=3800"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/3800\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=3800"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=3800"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=3800"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}