{"id":3806,"date":"2010-06-29T16:30:44","date_gmt":"2010-06-29T13:30:44","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=3806"},"modified":"2010-06-29T22:05:17","modified_gmt":"2010-06-29T19:05:17","slug":"programmeeritav-materjal-muudab-kuju","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=3806","title":{"rendered":"Programmeeritav materjal muudab kuju"},"content":{"rendered":"<p><strong>Harvardi ja MIT teadlased t\u00f6\u00f6tasid v\u00e4lja programmeeritava materjali, mis toetub iidsele origami kunstile ning muudab kuju.<\/strong><\/p>\n<p>T\u00f6\u00f6r\u00fchm demonstreeris materjali programmeeritavaks\u00a0voltumiseks kutsutavad meetodid, kus \u00f5huke omavahel \u00fchendatud kolmnurksetest osadest koosnev\u00a0leht suudab muuta oma kuju, murdes end kokku paadiks v\u00f5i lennukiks &#8211; seda ilma mingi abita.<\/p>\n<p><a href=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2010\/06\/shapeshiftin.jpg\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" class=\"alignright size-medium wp-image-3807\" title=\"shapeshiftin\" src=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2010\/06\/shapeshiftin-300x199.jpg\" alt=\"\" width=\"300\" height=\"199\" srcset=\"https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2010\/06\/shapeshiftin-300x199.jpg 300w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2010\/06\/shapeshiftin.jpg 605w\" sizes=\"auto, (max-width: 300px) 100vw, 300px\" \/><\/a>Ajakirjas <em>Proceedings of the Nationdal Academy of Sciences<\/em>(PNAS) ilmunud artiklis kirjutavad artikli autorid Robert Wood ning Daniela Rus meetodi rakendamisest nn. &#8216;tarkade tasside&#8217; valmistamiseks, kus tass kohaneks vastavalt vedelikukoguse vajadusele v\u00f5i ka seesuguse taskunoa valmistamiseks, mis vormuks erinevateks t\u00f6\u00f6riistadeks alates\u00a0mutriv\u00f5tmetest kuni statiivideni.<\/p>\n<p>,,Protsess algab voltimise algoritmi loomisega,&#8221; selgitab Wood. ,,Sarnaselt seletustega origami \u00f5pikutes, selgitame me vastava l\u00f5pptulemuse jaoks v\u00e4lja voltumiskohad.&#8221;<\/p>\n<p>J\u00e4ikadest plaadikestest ning elastomeersidemetest koosnev \u00f5hukesest komposiitmaterjalist leht pikitakse t\u00e4is \u00f5hukesi fooliumk\u00e4ivitajaid(motoriseeritud l\u00fclitid)\u00a0ning painduvat elektroonikat. N\u00e4idismaterjal koosneb viide r\u00fchma\u00a0jagatud\u00a025-st k\u00e4ivitajast. Kuju saavutatakse\u00a0kindlate k\u00e4ivitajate \u00f5igel j\u00e4rjestikusel rakendamisel.<\/p>\n<p>K\u00e4su peale voltumise saavutamiseks t\u00f6\u00f6tasid teadlased v\u00e4lja erinevaid kleepse, \u00f5hukesi vooluringi sisaldavaid materjale, mis annavad signaali kiirelt k\u00e4ivitajatele edasi. Seda saab teha ilma arvutit kasutamata, mis muudab &#8216;programmeerimise&#8217; lihtsalt kleepsude asetamiseks \u00f5igetesse kohtadesse. Kui lehte juhitakse kindel kogus voolu, hakkab see voltuma ning hoides seej\u00e4rel\u00a0kuju t\u00e4nu magnetsulguritele.<\/p>\n<p>Kuigi Harvardi ja MIT teadlaste t\u00f6\u00f6r\u00fchm demonstreeris k\u00f5igest kahte lihtsat kuju, on asja idee paljulubav. Tulevikus on plaanis muuta programmeeritav materjal palju lihtsamaks ning praktilisemaks, mille tulemusena valmiksid mitut \u00fclesannet t\u00e4itvat materjalid, n\u00e4iteks ainult \u00fchest voltuvast materjalist saadav\u00a0s\u00f6\u00f6gitarvikute komplekt.<\/p>\n<p><a href=\"http:\/\/www.physorg.com\/news196951424.html\">Allikas<\/a><\/p>\n<p>Teadusartikkel &#8220;<a href=\"http:\/\/www.pnas.org\/content\/early\/2010\/06\/24\/0914069107.abstract\">Programmable matter by folding<\/a>&#8220;<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Harvardi ja MIT teadlased t\u00f6\u00f6tasid v\u00e4lja programmeeritava materjali, mis toetub iidsele origami kunstile ning muudab kuju. T\u00f6\u00f6r\u00fchm demonstreeris materjali programmeeritavaks\u00a0voltumiseks kutsutavad meetodid, kus \u00f5huke omavahel \u00fchendatud kolmnurksetest osadest koosnev\u00a0leht suudab muuta oma kuju, murdes end kokku paadiks v\u00f5i lennukiks &#8211; seda ilma mingi abita. Ajakirjas Proceedings of the Nationdal Academy of Sciences(PNAS) ilmunud artiklis kirjutavad [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":32,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[31,16],"tags":[],"class_list":{"0":"post-3806","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","6":"category-rakenduslik-teadus","7":"category-teadusuudis","8":"entry","9":"has-post-thumbnail"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/3806","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/32"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=3806"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/3806\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=3806"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=3806"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=3806"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}