{"id":3823,"date":"2010-06-30T02:22:15","date_gmt":"2010-06-29T23:22:15","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=3823"},"modified":"2010-07-01T19:21:35","modified_gmt":"2010-07-01T16:21:35","slug":"maa-sarnased-planeedid-on-arvatavasti-ematahtede-raevu-eest-kaitstud","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=3823","title":{"rendered":"Maa-sarnased planeedid on emat\u00e4htede raevu eest kaitstud"},"content":{"rendered":"

Astrobioloogide kartused M-t\u00fc\u00fcpi k\u00e4\u00e4bust\u00e4htede ees v\u00f5ivad olla p\u00f5hjendamatud, kuna planeedid on ootamatul kombel t\u00f5en\u00e4oliselt tapva radiatsiooni eest kaitstud.
\n<\/strong><\/p>\n

Enamik t\u00e4hti Linnutee galaktikas ei ole sugugi mitte sellised nagu P\u00e4ike, vaid tunduvalt k\u00fclmemad, v\u00e4givaldsemad ning ettearvamatud. M-t\u00fc\u00fcpi k\u00e4\u00e4bust\u00e4hed saadavad tihti kosmosesse k\u00f5rge energiaga osakesi ja p\u00e4ikesepursked on sagedased. Kuna t\u00e4hed ise on aga jahedamad, peavad potentsiaalselt asustatavad planeedid asetsema emat\u00e4hele tunduvalt l\u00e4hemale, seades need veelgi suuremasse ohtu. Astrobioloogid v\u00f5ivad uue uurimuse kohaselt aga kergemini hingata, kuna elusorganismidele ohtlik p\u00e4ikesetuul annab ise enda kaitseks vajalikud vahendid.<\/p>\n

“\u00dcle\u00fcldiselt on see planeedik\u00fcttidele hea uudis. Uurimus r\u00f5hutab, et me v\u00f5ime esimese t\u00f5eliselt asustatava maailma leida just M-klassi t\u00e4he l\u00e4hedalt,” \u00fctles uurimuses mitteosalenud Kepleri missiooni teadlane Alan Boss.<\/strong>

\"\"<\/a>

L\u00e4heduses oleva M-klassi k\u00e4\u00e4bust\u00e4he Gliese 581 \u00fcmber tiirlevad neli planeeti ei pruugi olla nii suures ohus, kui varem arvatud. K\u00f5hklused aga j\u00e4\u00e4vad. Foto\u00b7: ESO\/L. Calcada<\/p><\/div><\/p>\n

M-klassi k\u00e4\u00e4bused moodustavad Linnutee t\u00e4htedest v\u00e4hemalt 70\u00b7% ning nende mass on umbes pool kuni 1\/20 P\u00e4ikese massist. Kuigi need on suuruselt v\u00e4iksemad, on nende eluiga kordades pikem. Astronoomide hinnangul j\u00e4tkub t\u00e4htedel k\u00fctust 40-100 miljardiks aastaks, mis on piisav, et t\u00e4he \u00fcmber tiirlevatel planeetidel saaks teoreetiliselt elu tekkida. P\u00e4ikese eluiga on sellest minimaalselt neli korda v\u00e4iksem, kuid Maal tekkisid esimesed eluvormid juba 500-1500 miljonit aastat p\u00e4rast planeedi kujunemist. M-t\u00fc\u00fcpi k\u00e4\u00e4bused paistavad silma ka oma tugevate magnetv\u00e4ljadega, mis enda atmosf\u00e4\u00e4riga reageerides tekitavad koroona massipurskeid, mille k\u00e4igus paisatakse ilmaruumi tohutul hulgal tugevalt ioniseeritud prootonite rikast ainet.<\/p>\n

Katsetamaks, et emat\u00e4ht v\u00f5imalikku elu v\u00f5imaldavat maailma \u00e4ra ei grillida ei saa, p\u00f6\u00f6rdus astrobioloog Antigona Segura<\/strong> Mehhiko riiklikust \u00fclikoolist (UNAM) koos oma t\u00f6\u00f6r\u00fchmaga arvutimudeli poole. Teadlased simuleerisid, kuidas 1985. aastal toimunud t\u00e4he AD Leonise purse oleks h\u00fcpoteetilist 0,16 astronoomilise \u00fchiku kaugusel Maad m\u00f5jutanud. See on rohkem kui poole v\u00f5rra l\u00e4hemal sellele, kui Merkuur P\u00e4ikese \u00fcmber tiirleb. <\/p>\n

Simulatsiooni kohaselt, mille tulemused avaldatakse ilmuvas ajakirjas Astrobiology, pole M-klassi k\u00e4bust\u00e4hed nii ohtlikud kui varem kardetud. “Kui t\u00e4he \u00fclaatmosf\u00e4\u00e4rist p\u00e4rit UV-kiirgus Maa-sarnase planeedi atmosf\u00e4\u00e4riga reageerib, tekitab energia paksema osoonikihi, mis loob omakorda planeedipinna jaoks loodusliku kaitsekilbi,” \u00fctles \u00fcks artikli kaasautoreid Lucianne Walkowicz<\/strong>.<\/p>\n

UV-kiirgus nimelt l\u00f5hub hapniku molekule ning tekitab seega \u00fcliaktiivseid atomaarse hapniku aatomeid. Protsessi k\u00e4igus tekib aga tegelikult rohkem osooni, kui see l\u00f5hub. On ju algselt l\u00f5hutavaid O2 molekule rohkem kui O3 omi ning uus osoon on atomaarse hapniku juures olekul aldis tekkima. “Enamiku purske aja ei langenud meie mudeli Maa-sarnasele planeedile rohkem kiirgust, kui harilikul p\u00e4ikeselisel p\u00e4eval Maa peal,” s\u00f5nas Walkowicz. <\/p>\n

Leid on Segura s\u00f5nul \u00e4\u00e4rmiselt hea uudis, kuna AD Leo on suhteliselt noor t\u00e4ht – vaid veidi v\u00e4hem kui 300 miljonit aastat vana. Vanus teeb omakorda sellest \u00fche aktiivseima M-klassi k\u00e4\u00e4buse, mida teatakse. 1985. aset leidnud purse oli 1,000 korda energeetilisem, kui sarnased pursked P\u00e4ikesel. Seega annab fakt, et planeedi atmosf\u00e4\u00e4r purske simulatsiooni k\u00e4igus ei h\u00e4vinenud, m\u00e4rku sellest, et sama kehtib ka teiste M-klassi t\u00e4htede kohta.<\/p>\n

Arizona Rahvusliku Optilise Astronoomia Observatooriumi astronoom Mark Giampapa<\/strong> k\u00fcll tunnustab t\u00f6\u00f6d, nimetades seda “huvitavaks ja ajakohaseks,” ent ootab j\u00e4relduste tegemisega. Enamik M-klassi k\u00e4\u00e4bust\u00e4hti on veel jahedamad kui AD Leo, mis t\u00e4hendab omakorda seda, et planeedid peaksid P\u00e4ikesele veel l\u00e4hemal asetsema. Seega kogeks h\u00fcpoteetilise planeedi atmosf\u00e4\u00e4r veelgi intentsiivsemat p\u00e4ikesepurset, millele atmosf\u00e4\u00e4r enam vastu panna ei pruugi.<\/p>\n

Allikas\u00b7:
\nScienceNow\u00b7: “Earth-Like Planets May Be Shielded From Solar Scorching”
\n<\/a>
\nLoe ka teadusartiklit ajakirja Astrobiology v\u00f5rguv\u00e4ljaandes (.pdf)<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Astrobioloogide kartused M-t\u00fc\u00fcpi k\u00e4\u00e4bust\u00e4htede ees v\u00f5ivad olla p\u00f5hjendamatud, kuna planeedid on ootamatul kombel t\u00f5en\u00e4oliselt tapva radiatsiooni eest kaitstud. Enamik t\u00e4hti Linnutee galaktikas ei ole sugugi mitte sellised nagu P\u00e4ike, vaid tunduvalt k\u00fclmemad, v\u00e4givaldsemad ning ettearvamatud. M-t\u00fc\u00fcpi k\u00e4\u00e4bust\u00e4hed saadavad tihti kosmosesse k\u00f5rge energiaga osakesi ja p\u00e4ikesepursked on sagedased. Kuna t\u00e4hed ise on aga jahedamad, peavad potentsiaalselt […]<\/p>\n","protected":false},"author":28,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[48],"class_list":{"0":"post-3823","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","6":"category-teadusuudis","7":"tag-maavalise-elu-otsingud","8":"entry","9":"has-post-thumbnail"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/3823","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/28"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=3823"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/3823\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=3823"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=3823"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=3823"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}