{"id":3857,"date":"2010-07-05T12:42:08","date_gmt":"2010-07-05T09:42:08","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=3857"},"modified":"2010-07-09T01:38:43","modified_gmt":"2010-07-08T22:38:43","slug":"uus-satelliit-jalgimaks-maa-orbiidil-tiirlevat-prahti-ja-teisi-satelliite","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=3857","title":{"rendered":"Uus satelliit j\u00e4lgimaks Maa orbiidil tiirlevat prahti ja teisi satelliite"},"content":{"rendered":"<p><strong>Uus Ameerika \u00dchendriikide \u00d5huj\u00f5udude satelliit\u00a0hakkab edastama\u00a0andmeid sadade satelliitide ning tuhandete kosmoseprahi t\u00fckkide asukohtadest, milledel potentsiaalne oht p\u00f5rgata kokku Maa orbiidil tiirlevate seadmetega. See\u00a0saab olema\u00a0esimene omataoline kosmoses asuv satelliit, mis\u00a0edastaks andmeid \u00f6\u00f6p\u00e4evaringselt.<\/strong><\/p>\n<p>K\u00f5igi plaanide kohaselt lennutatakse Space-Based Space Surveillance satelliit Vandenbergi \u00d5huj\u00f5udude baasist kosmosesse 8. juulil ning see hakkab \u00f6\u00f6p\u00e4evaringselt j\u00e4lgima j\u00e4tkuvalt suureneva tihedusega liiklust Maa orbiidil. \u00dchtegi sarnast s\u00fcsteemi \u00d5huj\u00f5ududel praegu veel ei ole, kirjutab <a href=\"http:\/\/www.physorg.com\/news197389579.html\">physorg.com<\/a>.<\/p>\n<p><a href=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2010\/07\/newussatelli.jpg\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" class=\"alignright size-medium wp-image-3859\" title=\"Space Traffic Cam\" src=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2010\/07\/newussatelli-188x300.jpg\" alt=\"Tehnikud t\u00f6\u00f6tamas Space-Based Space Surveillance satelliidi kallal 2009. aastal. Pilt: Ball Aerospace and Technologies Corp.\" width=\"188\" height=\"300\" srcset=\"https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2010\/07\/newussatelli-188x300.jpg 188w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2010\/07\/newussatelli.jpg 322w\" sizes=\"auto, (max-width: 188px) 100vw, 188px\" \/><\/a>Hetkel tuginevad \u00d5huj\u00f5ud umbes tuhande satelliidi ning kahek\u00fcmne tuhande prahit\u00fcki j\u00e4lgimiseks Maal paiknevale radarite ning optiliste teleskoopide v\u00f5rgustikule. Teleskoope saab aga kasutada ainult pilvitutel \u00f6\u00f6del ning k\u00f5ik radarijaamad pole piisavalt v\u00f5imsad\u00a0leidmaks satelliite s\u00fcvakosmose orbiitidel, mis on Maast ligi 35 000 km kaugusel.<\/p>\n<p>Oma orbiidil, umbes 630 kilomeetri kaugusel maapinnast, on uuel satelliidil\u00a0selge vaade s\u00fcvakosmosele ning seda ei m\u00f5juta ei p\u00e4ikesepaiste ega ilm.<\/p>\n<p>Satelliidile on\u00a0p\u00f6\u00f6rleval alusel kinnitatud optiline kaamera, seega on kaamera vaade muudetav ilma energiakuludeta, mis muidu kuluksid satelliidi enda p\u00f6\u00f6ramisele.<\/p>\n<p>Teadlaste s\u00f5nul on see esimene satelliit, mis on t\u00e4ielikult p\u00fchendatud kosmoseobjektide j\u00e4lgimiseks.\u00a0 Varem kasutasid \u00d5huj\u00f5ud osaliselt Midcourse Space Experiment&#8217;i satelliiti, mis oli m\u00f5eldud j\u00e4lgimaks r\u00fcnderakettide teekonda, kuid millega sai j\u00e4lgida ka objekte orbiidil. See satelliit pole aga enam t\u00f6\u00f6korras.<\/p>\n<p>\u00d5hut\u00f5rje hakkab uue satelliidi abil j\u00e4lgima objekte, millede l\u00e4bim\u00f5\u00f5t on v\u00e4hemasti 10 sentimeetrit &#8211; otsep\u00f5rkel piisavalt suur h\u00e4vitamaks satelliiti v\u00f5i Rahvusvahelise Kosmosejaama moodulit. Kosmosepraht on satelliitidega kokku p\u00f5rganud v\u00e4hemalt kahel korral. 1996. aastal kahjustas Prantsuse satelliiti \u00fcks raketifragment ning 2009. aastal h\u00e4vines Bethesda satelliit kokkup\u00f5rkes\u00a0t\u00f6\u00f6tamise l\u00f5petanud\u00a0Vene satelliidiga.<\/p>\n<p>Bethesda satelliidi omanike s\u00f5nul ei saanud nad mingit hoiatust, kuid on sellest ajast alates saanud valitsuselt potentsiaalsete ohtude kohta t\u00e4psemat informatsiooni.<\/p>\n<p>V\u00e4idetavalt h\u00e4vitas Hiina 2007. aastal testimiseks meelega \u00fche oma satelliitidest raketiga, tekitades umbes 2400\u00a0v\u00e4hemalt viie sentimeetrise l\u00e4bim\u00f5\u00f5duga\u00a0komsoseprahi t\u00fckki, teenides seega mitmete riikide pahameele.<\/p>\n<p><a href=\"http:\/\/www.physorg.com\/news197389579.html\">Allikas<\/a><\/p>\n<p><strong>Rohkem informatsiooni:<\/strong><\/p>\n<p>Ball Aerospace &amp; Technologies Corp.: <a href=\"http:\/\/www.ballaerospace.com\/\">http:\/\/www.ballaerospace.com\/<\/a><br \/>\nBoeing Co. Defense, Space &amp; Security: <a href=\"http:\/\/www.boeing.com\/bds\/\">http:\/\/www.boeing.com\/bds\/<\/a><br \/>\nSchriever Air Force Base: <a href=\"http:\/\/www.schriever.af.mil\/\">http:\/\/www.schriever.af.mil\/<\/a><br \/>\nSecure World Foundation: <a href=\"http:\/\/www.secureworldfoundation.org\/\">http:\/\/www.secureworldfoundation.org\/<\/a><br \/>\nVandenberg Air Force Base: <a href=\"http:\/\/www.vandenberg.af.mil\/\">http:\/\/www.vandenberg.af.mil\/<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Uus Ameerika \u00dchendriikide \u00d5huj\u00f5udude satelliit\u00a0hakkab edastama\u00a0andmeid sadade satelliitide ning tuhandete kosmoseprahi t\u00fckkide asukohtadest, milledel potentsiaalne oht p\u00f5rgata kokku Maa orbiidil tiirlevate seadmetega. See\u00a0saab olema\u00a0esimene omataoline kosmoses asuv satelliit, mis\u00a0edastaks andmeid \u00f6\u00f6p\u00e4evaringselt. K\u00f5igi plaanide kohaselt lennutatakse Space-Based Space Surveillance satelliit Vandenbergi \u00d5huj\u00f5udude baasist kosmosesse 8. juulil ning see hakkab \u00f6\u00f6p\u00e4evaringselt j\u00e4lgima j\u00e4tkuvalt suureneva tihedusega liiklust Maa [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":32,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[31,16],"tags":[],"class_list":{"0":"post-3857","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","6":"category-rakenduslik-teadus","7":"category-teadusuudis","8":"entry","9":"has-post-thumbnail"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/3857","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/32"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=3857"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/3857\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=3857"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=3857"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=3857"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}