{"id":3863,"date":"2010-07-06T18:21:27","date_gmt":"2010-07-06T15:21:27","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=3863"},"modified":"2010-07-09T01:39:31","modified_gmt":"2010-07-08T22:39:31","slug":"hubriid-paikesepaneeli-toodab-nii-elektrit-kui-ka-sooja-vett","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=3863","title":{"rendered":"H\u00fcbriid-p\u00e4ikesepaneelide abil saab nii elektrit kui ka sooja vett"},"content":{"rendered":"<p><strong>P\u00e4ikesepaneelidel on \u00fcks suur viga: mida kuumemaks need l\u00e4hevad, seda v\u00e4hem efektiivsed nad on. Objekti jaoks, mis pidevalt p\u00e4ikese k\u00e4es on, on see suureks puuduseks.<br \/>\n<\/strong><\/p>\n<p>Kuumad p\u00e4ikesepaneelid toodavad jahedamast tunduvalt v\u00e4hem elektrit. Fotogalvaanilistest elementidest koosnev p\u00e4ikesepaneel kaotab umbes 0,5% efektiivsust iga Kelvini kohta.<\/p>\n<p><a href=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2010\/07\/Solimpeks1.jpg\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" class=\"alignright size-medium wp-image-3864\" title=\"Solimpeks1\" src=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2010\/07\/Solimpeks1-300x117.jpg\" alt=\"\" width=\"300\" height=\"117\" srcset=\"https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2010\/07\/Solimpeks1-300x117.jpg 300w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2010\/07\/Solimpeks1.jpg 468w\" sizes=\"auto, (max-width: 300px) 100vw, 300px\" \/><\/a>Selle probleemi lahendamiseks hakkas T\u00fcrgi p\u00e4ikesepaneelide tootja Solimpeks valmistama h\u00fcbriid-p\u00e4ikesepaneele, mis toodavad nii elektrit kui ka sooja vett. Seesugustel h\u00fcbriidpaneelidel on kahekordne eelis: sama paneeliga saab lisaks sooja vee tootmisele ka soojust fotogalvaanilistelt elementidelt \u00e4rajuhtida, mis suurendab paneeli elektritoomise efektiivsust.<\/p>\n<p> Sarnaselt sisep\u00f5lemismootoriga, millel t\u00f6\u00f6tamiseks tarvis jahutust, kasutatakse ka h\u00fcbriidpaneelide jahutamiseks radiaators\u00fcsteemi, mis fotoelemendid jahedana hoiab, kirjutab <a href=\"http:\/\/www.ecogeek.org\/component\/content\/article\/3216\">ecogeek.org<\/a>.<\/p>\n<p>Paneelide \u00fchendamine v\u00f5ib aga keerukamaks osutuda, sest need tuleb \u00fchendada nii elektri kui ka \u00e4ravoolus\u00fcsteemiga. H\u00fcbriidpaneelide eelised kaaluvad selle m\u00f5ningase keerukuse aga kindlasti \u00fcle.<\/p>\n<p><a href=\"http:\/\/www.ecogeek.org\/component\/content\/article\/3216\">Allikas<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>P\u00e4ikesepaneelidel on \u00fcks suur viga: mida kuumemaks need l\u00e4hevad, seda v\u00e4hem efektiivsed nad on. Objekti jaoks, mis pidevalt p\u00e4ikese k\u00e4es on, on see suureks puuduseks. Kuumad p\u00e4ikesepaneelid toodavad jahedamast tunduvalt v\u00e4hem elektrit. Fotogalvaanilistest elementidest koosnev p\u00e4ikesepaneel kaotab umbes 0,5% efektiivsust iga Kelvini kohta. Selle probleemi lahendamiseks hakkas T\u00fcrgi p\u00e4ikesepaneelide tootja Solimpeks valmistama h\u00fcbriid-p\u00e4ikesepaneele, mis toodavad [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":32,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[31,16],"tags":[53],"class_list":{"0":"post-3863","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","6":"category-rakenduslik-teadus","7":"category-teadusuudis","8":"tag-tulevikuenergia","9":"entry","10":"has-post-thumbnail"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/3863","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/32"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=3863"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/3863\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=3863"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=3863"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=3863"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}