{"id":3868,"date":"2010-07-06T18:43:44","date_gmt":"2010-07-06T15:43:44","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=3868"},"modified":"2010-07-09T01:38:18","modified_gmt":"2010-07-08T22:38:18","slug":"ulikorgel-rohul-valmistatud-supermaterjal","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=3868","title":{"rendered":"\u00dclik\u00f5rgel r\u00f5hul valmistatud supermaterjal"},"content":{"rendered":"<p><strong>\u00dclik\u00f5rge r\u00f5hu abil valmistasid Washingtoni Osariigi \u00dclikooli teadlased kompaktse, varemtundmatu materjali, millesse saab salvestada suuri energiakoguseid.<\/strong><\/p>\n<p>,,See on k\u00f5ige kodenseeritum energiasalvestamise viis v\u00e4ljaspool tuumaenergiat,&#8221; s\u00f5nas Choong-Shik Yoo, WSU keemiaprofessor ning artikli \u00fcks peaautoreid. Vastav artikkel ilmus ajakirjas <em>Nature Chemistry<\/em>.<\/p>\n<div id=\"attachment_3869\" style=\"width: 310px\" class=\"wp-caption alignleft\"><a href=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2010\/07\/28-researchersu.jpg\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" aria-describedby=\"caption-attachment-3869\" class=\"size-medium wp-image-3869\" title=\"28-researchersu\" src=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2010\/07\/28-researchersu-300x199.jpg\" alt=\"\" width=\"300\" height=\"199\" srcset=\"https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2010\/07\/28-researchersu-300x199.jpg 300w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2010\/07\/28-researchersu.jpg 400w\" sizes=\"auto, (max-width: 300px) 100vw, 300px\" \/><\/a><p id=\"caption-attachment-3869\" class=\"wp-caption-text\">Washingtoni Osariigi \u00dclikooli keemik Choong-Shik Yoo koos oma \u00fcli\u00f5pilastega. Pilt: WSU<\/p><\/div>\n<p>Uurimus ise p\u00f5hineb lihtsal teadusel, kuid Yoo s\u00f5nul n\u00e4itab see mehaanilise energia salvestamise v\u00f5imalikkust keemilise energiana materjalis, millel on v\u00e4ga tugevad keemilised sidemed. Potentsiaalsete tulevikurakendustena saaks materjali kasutada uue k\u00fctuse v\u00f5i energeetilise materjali valmistamiseks, energiasalvestamise seadmetes, superoks\u00fcdeeriva materjalina keemiliste ning bioloogiliste toimeainete h\u00e4vitamiseks ning k\u00f5rgtemperatuuriliste \u00fclijuhtidena, vahendab <a href=\"http:\/\/www.physorg.com\/news197460066.html\">physorg.com<\/a>.<\/p>\n<p>Teadlased valmistasid materjali teemant alasi kambris, v\u00e4ikeses, 5 x 7,5 m\u00f5\u00f5tmetega seadmes, milles on v\u00f5imalik tekitada \u00fclisuurt r\u00f5hku. Kambris paiknes teemantalasite vahele asetatult ksenoon-difluoriid(XeF2), valge kristall, mida kasutatakse r\u00e4nijuhtide s\u00f6\u00f6vitamiseks.<\/p>\n<p>Tavalisel atmosf\u00e4\u00e4rir\u00f5hul asetsevad materjali molekulid \u00fcksteisest v\u00f5rdlemisi kaugel. R\u00f5hu suurendamisel kambris muutud materjal aga kahedimensionaalseks grafiidisarnaseks pooljuhiks.\u00a0L\u00f5puks viidi\u00a0r\u00f5hk rohkem kui miljoni atmosf\u00e4\u00e4rini, mida v\u00f5ib v\u00f5rrelda r\u00f5huga poolel teel Maa keskpunkti poole.<\/p>\n<p>Kogu see &#8216;kokkusurumine&#8217; sundis molekule moodustama tihedalt seotud kolmedimensionaalseid metallilisi v\u00f5rgustik-struktuure. Protsessi k\u00e4igus salvestus suur kogus kokkusurumise mehaanilist energiat keemilise energiana molekulide sidemetes.<\/p>\n<p><a href=\"http:\/\/www.physorg.com\/news197460066.html\">Allikas<\/a><\/p>\n<p>Teadusartikkel &#8220;<a href=\"http:\/\/www.nature.com\/nchem\/journal\/vaop\/ncurrent\/abs\/nchem.724.html\">Two- and three-dimensional extended solids and metallization of compressed XeF2<\/a>&#8220;<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>\u00dclik\u00f5rge r\u00f5hu abil valmistasid Washingtoni Osariigi \u00dclikooli teadlased kompaktse, varemtundmatu materjali, millesse saab salvestada suuri energiakoguseid. ,,See on k\u00f5ige kodenseeritum energiasalvestamise viis v\u00e4ljaspool tuumaenergiat,&#8221; s\u00f5nas Choong-Shik Yoo, WSU keemiaprofessor ning artikli \u00fcks peaautoreid. Vastav artikkel ilmus ajakirjas Nature Chemistry. Uurimus ise p\u00f5hineb lihtsal teadusel, kuid Yoo s\u00f5nul n\u00e4itab see mehaanilise energia salvestamise v\u00f5imalikkust keemilise energiana [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":32,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[31,16],"tags":[],"class_list":{"0":"post-3868","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","6":"category-rakenduslik-teadus","7":"category-teadusuudis","8":"entry","9":"has-post-thumbnail"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/3868","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/32"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=3868"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/3868\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=3868"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=3868"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=3868"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}