{"id":3873,"date":"2010-07-07T22:51:11","date_gmt":"2010-07-07T19:51:11","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=3873"},"modified":"2010-07-15T14:43:26","modified_gmt":"2010-07-15T11:43:26","slug":"jaapani-labor-leidis-sondi-naidistekapslist-tillukesi-osakesi","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=3873","title":{"rendered":"Jaapani labor leidis sondi asteroidiproovide-kapslist tillukesi osakesi"},"content":{"rendered":"

Jaapani kosmoseagentuur JAXA kinnitas eile, et selle teadlased leidsid eelmisel kuul Maale maandunud kosmosesondi Hayabusa kapslist tolmuterasid, mis v\u00f5ivad olla p\u00e4rit asteroidilt.<\/strong><\/p>\n

P\u00e4rast seitsme aasta ning viie miljardi kilomeetri pikkust kosmoser\u00e4nnakut maandus sondi kuumuskindel kapsel 13. juunil Austraalia t\u00fchermaale. Missiooni eesm\u00e4rgiks oli koguda kaugelt asteroidilt tolmuterakesi, mille t\u00e4htsus oleks v\u00f5rreldav NASA Stardusti projektiga, mil koguti tolmu m\u00f6\u00f6dalendavalt komeedilt, et heita valgust P\u00e4ikeses\u00fcsteemi kujunemise algusaegadele. Kuid Hayabusa tolmukogumis mehhanism hakkas asteroidil t\u00f5rkuma. Eilseni ei olnud kindel, kas n\u00e4idistekapslis \u00fcle\u00fcldse midagi on.

\"\"<\/a>

Hayabusa sondi n\u00e4idistekapsel sisaldab tolmuosakesi. Foto: JAXA<\/p><\/div><\/p>\n

Teadlased ei ole veel mitmekihilist kapslit t\u00e4ielikult avanud, ent leidsid, et see sisaldab rohkem kui k\u00fcmme silmaga n\u00e4htavaid k\u00fcbet, kinnitas esmasp\u00e4eval JAXA teadlane Toshifumi Mukai<\/strong>. Mukai t\u00f5i v\u00e4lja samas ka v\u00f5imaluse, et tegu v\u00f5ib-olla hoopis kosmilise tolmuga, kuid v\u00e4ljendas selle suhtes s\u00fcgavaid kahtlusi. Elektronmikroskoobi abil avastati veel kaks veelgi v\u00e4iksemat osakest, mis on veidi suuremad kui k\u00fcmme mikromeetrit.<\/p>\n

Agentuur loodab, et v\u00e4hemalt \u00fcks tolmun\u00e4idis on p\u00e4rit kartulikujulisele asteroidilt Itokawa, kuhu Hayabusa 2005. aasta keskpaigas maandus. “Me alustasime Hayabusa n\u00e4idistekonteineri avamist 24. juunil ning kinnitasime, et see sisaldab tibatillukesi osakesi,” kirjutas JAXA pressiteade. <\/p>\n

Ent samas lisas see, et on veel ebaselge, kas osakesed on p\u00e4rit Maalt v\u00f5i asteroidilt. Arvatakse, et kogutud materjali anal\u00fc\u00fcsimine v\u00f5tab mitmeid kuid. Hayabusa projektijuht Junichiro Kawaguchi<\/strong> lisas, et teadlased arvavad, et osa sellest moodustavad Maalt p\u00e4rit terakesed. “Kuid t\u00e4htis on see, et see ei olnud t\u00fchi… Ma olen r\u00f5\u00f5mus, et on v\u00f5imalus, et v\u00e4hemalt osa sellest on asteroidilt,” \u00fctles ta pressikonverentsil.<\/p>\n

Hayabusa missiooni on juba algusest saadik kummitanud ebaedu. Kui sond asteroidile j\u00f5udis, t\u00f5rkus s\u00fcsteem, mis asteroidi tolmupilve tekitamiseks projektiiliga tulistama pidi. 2007. aastal aga kaotati sondiga kontakt JAXA-ga tervelt seitsmeks n\u00e4dalaks ning selle tulemusena l\u00fckkus sondi Maale naasmine edasi, kuni asteroid ja Maa taas sobivasse asendisse j\u00f5udsid.

\"\"<\/a>

Kunstniku n\u00e4gemus Hayabusa maandumisest Itokawal. Graafika: JAXA<\/p><\/div><\/p>\n

Samas pretendeerib Hayabusa sond Guinessi rekordite raamatus esimese kosmoses\u00f5iduki tiitlile, mis on maandunud kuskil mujal P\u00e4ikeses\u00fcsteemi objektil kui Kuu ning Maale tagasip\u00f6\u00f6rdunud.<\/p>\n

Loe lisaks:
\nBBC News: “Hayabusa capsule particles may be from asteroid”<\/a>
\nERR teadusuudised: “Jaapani asteroidisond j\u00f5uab peagi tagasi”<\/a>
\n“Jaapani asteroidiproovi-kapsel maandus edukalt<\/a>”<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Jaapani kosmoseagentuur JAXA kinnitas eile, et selle teadlased leidsid eelmisel kuul Maale maandunud kosmosesondi Hayabusa kapslist tolmuterasid, mis v\u00f5ivad olla p\u00e4rit asteroidilt. P\u00e4rast seitsme aasta ning viie miljardi kilomeetri pikkust kosmoser\u00e4nnakut maandus sondi kuumuskindel kapsel 13. juunil Austraalia t\u00fchermaale. Missiooni eesm\u00e4rgiks oli koguda kaugelt asteroidilt tolmuterakesi, mille t\u00e4htsus oleks v\u00f5rreldav NASA Stardusti projektiga, mil koguti […]<\/p>\n","protected":false},"author":28,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[],"class_list":{"0":"post-3873","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","6":"category-teadusuudis","7":"entry","8":"has-post-thumbnail"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/3873","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/28"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=3873"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/3873\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=3873"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=3873"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=3873"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}