{"id":39357,"date":"2015-02-07T21:01:15","date_gmt":"2015-02-07T18:01:15","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=39357"},"modified":"2015-02-08T12:32:50","modified_gmt":"2015-02-08T09:32:50","slug":"pogenevate-kivide-moistetus-lahendatud","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=39357","title":{"rendered":"P\u00f5genevate kivide m\u00f5istatus lahendatud?"},"content":{"rendered":"<p>California ja Nevada kuivanud j\u00e4rvede p\u00f5hjas vedelevate kivide taga on tihti pikad vaod, mis algavad kivi juurest ja v\u00f5ivad ulatuda k\u00fcmneid meetreid \u00fcle k\u00f5vaks kuivanud k\u00f5rbepinnase. Kivid ise kaaluvad kuni 300 kilo. Mis neid j\u00e4lgi tekitab? Kas kivid \u00fcritavad Las Vegase kasiinodesse murda? V\u00f5i k\u00e4ib m\u00f5ni veidrik neid l\u00fckkamas? Igal juhul peab j\u00e4lgede tekitamine keeruline olema, sest h\u00f5\u00f5rdumine kivide ja k\u00f5rbepinna vahel on suur.<\/p>\n<div id=\"attachment_48155\" style=\"width: 299px\" class=\"wp-caption alignleft\"><a href=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2014\/12\/sliding-rock-2.jpg\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" aria-describedby=\"caption-attachment-48155\" class=\"wp-image-48155 size-medium\" src=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2014\/12\/sliding-rock-2-289x300.jpg\" alt=\"sliding-rock-2\" width=\"289\" height=\"300\" srcset=\"https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2014\/12\/sliding-rock-2-289x300.jpg 289w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2014\/12\/sliding-rock-2.jpg 379w\" sizes=\"auto, (max-width: 289px) 100vw, 289px\" \/><\/a><p id=\"caption-attachment-48155\" class=\"wp-caption-text\">Kes liigutas? Pilt: geology.com<\/p><\/div>\n<p>J\u00e4lgede tekkimist on \u00fcritanud seletada paljud teooriad. \u00dcks neist p\u00f5hineb harvaesineval vihmavee k\u00fclmumisel. \u00d5hukeses j\u00e4\u00e4kihis kinni olevad kivid liiguvad edasi tuuleiilide toel ning kraabivad k\u00f5rbepinda, selleks peab aga tuul olema piisavalt tugev, et kive ja j\u00e4\u00e4kihti liigutada.<\/p>\n<p>Teine teooria pakkus v\u00e4lja, et j\u00e4ljed tekivad, kui tuul liigutab kive m\u00f5ne k\u00f5rbepiirkonna jaoks haruldase vihmahoo ajal. Kuna vesi toimib m\u00e4\u00e4rdeainena, saab tormituul kivi edasi libistada v\u00f5i rullida ning kivi j\u00e4tab j\u00e4lje. H\u00f5\u00f5rdej\u00f5ud on v\u00e4him siis, kui vesi tekitab endiselt tahkele pinnasele \u00f5hukese mudakihi. Tuuleiil v\u00f5ib siis kivi liikuma panna ning kui see juba liigub, ei ole enam vaja nii suurt j\u00f5udu rakendada.<\/p>\n<div id=\"attachment_48153\" style=\"width: 310px\" class=\"wp-caption alignleft\"><a href=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2014\/12\/4932_TOPtracks.png\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" aria-describedby=\"caption-attachment-48153\" class=\"wp-image-48153 size-medium\" src=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2014\/12\/4932_TOPtracks-300x199.png\" alt=\"4932_TOPtracks\" width=\"300\" height=\"199\" srcset=\"https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2014\/12\/4932_TOPtracks-300x199.png 300w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2014\/12\/4932_TOPtracks.png 640w\" sizes=\"auto, (max-width: 300px) 100vw, 300px\" \/><\/a><p id=\"caption-attachment-48153\" class=\"wp-caption-text\">Ja neid on palju &#8230;<\/p><\/div>\n<p>Hiljutises uurimuses on see k\u00fcsimus l\u00f5puks lahendati. Selgus,et kivide liikumiseks kuivanud j\u00e4rvep\u00f5hjal on vaja \u00fcsna konkreetseid olusid. K\u00f5igepealt peab j\u00e4rvep\u00f5hjale sadama veekiht, mis on piisavalt paks, et vesi k\u00fclma k\u00e4es p\u00f5hjani \u00e4ra ei k\u00fclmuks, aga samas piisavalt \u00f5huke, et kivid ei oleks tervenisti vee all. Kui \u00f6\u00f6sel temperatuur langeb, siis tekib veepinnale j\u00e4\u00e4kiht. See kiht peab olema piisavalt \u00f5huke, et see saaks vabalt liikuda, aga samas ka piisavalt paks, et koos p\u00fcsida. Seej\u00e4rel p\u00e4ikesepaistelisel hommikul j\u00e4\u00e4 hakkab sulama ning murdub t\u00fckkideks. J\u00e4rve keskel olnud j\u00e4\u00e4 sulab esimesena ja tekkinud vesi voolab kallaste poole. J\u00e4\u00e4plaate v\u00f5ib liigutada ka kerge tuul, sest neil on v\u00e4ga suur pindala ja seega on tuulel neile suur m\u00f5ju. J\u00e4\u00e4plaadid v\u00f5ivad olla kuni 100 m l\u00e4bim\u00f5\u00f5duga, seega on nad olenemata v\u00e4ikesest paksusest ka \u00fcsna massiivsed. Kui sellise veevoolude ja tuule m\u00f5jul liikuva suure j\u00e4\u00e4plaadi teele j\u00e4\u00e4b ette kivi, siis see l\u00fckatakse kaasa. Libisemist lihtsustab mudane j\u00e4rvep\u00f5hi, kus on h\u00f5\u00f5rdumine v\u00e4iksem kui kuival pinnal. Liikuvad kivid j\u00e4tavad mudasesse j\u00e4rvep\u00f5hja vaod, mida on v\u00f5imalik hiljem n\u00e4ha.<\/p>\n<p>Kivide liikumist sellisel moel on ka otseselt j\u00e4lgitud. J\u00e4\u00e4plaadid l\u00fckkavad kive kaasa v\u00e4ga aeglaselt, umbes kiirusega paar meetrit minutis.<\/p>\n<p><a href=\"http:\/\/www.iflscience.com\/environment\/mystery-death-valleys-sliding-rocks-solved\">http:\/\/www.iflscience.com\/environment\/mystery-death-valleys-sliding-rocks-solved<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>California ja Nevada kuivanud j\u00e4rvede p\u00f5hjas vedelevate kivide taga on tihti pikad vaod, mis algavad kivi juurest ja v\u00f5ivad ulatuda k\u00fcmneid meetreid \u00fcle k\u00f5vaks kuivanud k\u00f5rbepinnase. Kivid ise kaaluvad kuni 300 kilo. Mis neid j\u00e4lgi tekitab? Kas kivid \u00fcritavad Las Vegase kasiinodesse murda? V\u00f5i k\u00e4ib m\u00f5ni veidrik neid l\u00fckkamas? Igal juhul peab j\u00e4lgede tekitamine keeruline [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":48155,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[],"class_list":{"0":"post-39357","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-teadusuudis","8":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/39357","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=39357"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/39357\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/48155"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=39357"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=39357"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=39357"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}