{"id":39368,"date":"2014-12-10T11:35:59","date_gmt":"2014-12-10T08:35:59","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=39368"},"modified":"2015-01-05T15:18:23","modified_gmt":"2015-01-05T12:18:23","slug":"tahistatakse-teoreetilise-fuusika-kauaaegse-professori-paul-kardi-sajandat-sunniaastapaeva","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=39368","title":{"rendered":"T\u00e4histatakse teoreetilise f\u00fc\u00fcsika kauaaegse professori Paul Kardi sajandat s\u00fcnniaastap\u00e4eva"},"content":{"rendered":"<p><a href=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2014\/12\/PRINTSERVER1_kaidor_0792_001.jpg\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" class=\"alignleft size-medium wp-image-39373\" title=\"PRINTSERVER1_kaidor_0792_001\" src=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2014\/12\/PRINTSERVER1_kaidor_0792_001-300x208.jpg\" alt=\"\" width=\"300\" height=\"208\" srcset=\"https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2014\/12\/PRINTSERVER1_kaidor_0792_001-300x208.jpg 300w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2014\/12\/PRINTSERVER1_kaidor_0792_001-1024x710.jpg 1024w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2014\/12\/PRINTSERVER1_kaidor_0792_001-250x173.jpg 250w\" sizes=\"auto, (max-width: 300px) 100vw, 300px\" \/><\/a>15. detsembril t\u00e4itub 100 aastat Tartu \u00fclikooli teoreetilise f\u00fc\u00fcsika professori Paul Kardi s\u00fcnnist. Sel puhul korraldatakse 16. detsembril algusega kell 16.15 Physicumi saalis A411 teoreetilise f\u00fc\u00fcsika seminar; sissep\u00e4\u00e4s saali avatakse kell 15.45. Ettekannetes tutvustatakse Paul Kardi elu ja tegevust, selgitatakse \u00fcht tema olulist teadustulemust \u2013 valguskiire ristnihet t\u00e4ielikul sisepeegeldusel \u2013 ning meenutatakse tema tegevust \u00f5petajana ja lektorina.<\/p>\n<p>Paul Kard l\u00f5petas Tartu \u00fclikooli f\u00fc\u00fcsikaosakonna 1945. aastal ning \u00f5ppis aspirantuuris 1946-1949, juhendajaks Aksel Kipper. Aspirantuuri l\u00f5pul 27. juunil 1949 kaitses ta kandidaadiv\u00e4itekirja \u201eVesinikusarnane aatom kvanditud ruumis\u201c ning asus t\u00f6\u00f6le teoreetilise f\u00fc\u00fcsika kateedri vanem\u00f5petajana. Sellest ajast kuni oma j\u00e4\u00e4dava lahkumiseni 3. septembril 1985 oli ta teoreetilise f\u00fc\u00fcsika kateedris k\u00f5rgelt hinnatud \u00f5ppej\u00f5ud, kauaaegne (1960-1981) kateedrijuhataja. 1961. a. valiti ta ENSV Teaduste Akadeemia korrespondentliikmeks.<\/p>\n<p>Oma esimese loengukursuse pidas Paul Kard veel aspirandina 1947\/48. \u00f5ppeaastal, selleks oli \u201eElektromagnetv\u00e4lja teooria koos elektroniteooriaga\u201c. Edaspidi luges ta teoreetilisi p\u00f5hikursusi elektrod\u00fcnaamikast ning termod\u00fcnaamikast ja statistilisest f\u00fc\u00fcsikast, aga ka kvantelektrod\u00fcnaamikast, kvantstatistikast ja r\u00fchmateooriast. 1950. a otsustati \u00fcks aastak\u00e4ik \u00fcli\u00f5pilasi ette valmistada optika erialal ja j\u00e4rgmisel kolmel semestril luges Paul Kard koguni 5 uut loengukursust optikast. See viis tema teadushuvi kvantv\u00e4ljateooriast teoreetilise optika valdkonda ja sel alal valmis tal ka doktoriv\u00e4itekiri \u201eMitmekihiliste optiliste kilede arvutamise ja s\u00fcnteesi teooria\u201c, mida ta edukalt kaitses 19. detsembril 1963 Leningradis Vavilovi nimelises Riiklikus Optikainstituudis. 1971. a ilmus tema samateemaline venekeelne monograafia. Oma loengukursuste alusel kirjutas ta 10 eestikeelset ja 3 venekeelset \u00f5ppevahendit, mis avaldati \u00fclikooli rotaprindiv\u00e4ljaannetena. Laiemale lugejate ringile oli m\u00f5eldud raamat \u201eRelatiivsusteooria peajooned\u201c, mille ilmutas kirjastus \u201eValgus\u201c 1980. a.<\/p>\n<p>Enamik Eesti vanema p\u00f5lvkonna f\u00fc\u00fcsikutest on kuulanud Paul Kardi perfektselt viimistletud loenguid. Nii m\u00f5nigi neist peab seda otsustavaks oma teoreetilise f\u00fc\u00fcsika alase hariduse ja harituse kujunemisel.<\/p>\n<p>Seminari kava<br \/>\n1. Piret Kuusk. Paul Kardi elu ja tegevus<br \/>\n2. Nikolai Kristoffel. Professor Paul Kardist tema \u00f5pilasena<br \/>\n3. Vladimir Fedossejev. About Professor Kard\u2019s method for the calculation of the transverse shift of a totally reflected light beam<br \/>\n4. Olev Saks. Paul Kard lektorina<br \/>\n5. Leo Kaagj\u00e4rv. Kuidas sattusin Paul Kardiga kirjavahetusse<br \/>\n6. Kohalviibijate s\u00f5nav\u00f5tud<\/p>\n<p>Kohvilaud<\/p>\n<p>Lisainfo: Piret Kuusk, T\u00dcFI vanemteadur, tel: 7374621, e-post: Piret.Kuusk@ut.ee<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>15. detsembril t\u00e4itub 100 aastat Tartu \u00fclikooli teoreetilise f\u00fc\u00fcsika professori Paul Kardi s\u00fcnnist. Sel puhul korraldatakse 16. detsembril algusega kell 16.15 Physicumi saalis A411 teoreetilise f\u00fc\u00fcsika seminar; sissep\u00e4\u00e4s saali avatakse kell 15.45. Ettekannetes tutvustatakse Paul Kardi elu ja tegevust, selgitatakse \u00fcht tema olulist teadustulemust \u2013 valguskiire ristnihet t\u00e4ielikul sisepeegeldusel \u2013 ning meenutatakse tema tegevust \u00f5petajana [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":39373,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[37],"tags":[],"class_list":{"0":"post-39368","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-eestist-endast","8":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/39368","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=39368"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/39368\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/39373"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=39368"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=39368"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=39368"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}