{"id":3961,"date":"2010-07-09T15:28:38","date_gmt":"2010-07-09T12:28:38","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=3961"},"modified":"2010-07-09T15:28:38","modified_gmt":"2010-07-09T12:28:38","slug":"efektiivne-valguse-joul-tootav-nanomootor","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=3961","title":{"rendered":"Efektiivne valguse j\u00f5ul t\u00f6\u00f6tav nanomootor"},"content":{"rendered":"

Teadlased Lawrence Berkeley Laboratooriumist ning California \u00dclikoolist valmistasid uue nanom\u00f5\u00f5tmetega mootori, mis suudab ringi ajada endast ligi 4000 korda suuremat ketast. Mootorit hoiab t\u00f6\u00f6s nn. plasmooniline efekt, ning seadet saaks kasutada \u00fcliv\u00e4ikeste objektide, n\u00e4iteks DNA, manipuleerimiseks v\u00f5i nanoelektromehaaniliste masinate <\/a>toitmiseks. Oma 100 nanomeetrise l\u00e4bim\u00f5\u00f5duga n\u00e4eb mootor v\u00e4lja justkui pisike tuuleveski, mist\u00f5ttu teadlased seda ‘valgusveskiks’ kutsuvad.<\/strong><\/p>\n

Juba kaua on teatud, et nanoobjektide liigutamiseks saab kasutada valgust, sest footonitel on olemas nii\u00a0impulss kui ka impulsimoment. Kandes footonite\u00a0impulssi \u00fcle objektidele, saadakse optiline j\u00f5ud, mida on v\u00f5imalik kasutada l\u00f5ksup\u00fc\u00fcdmiseks(n\u00e4iteks optilistes pinsettides<\/a>) ning jahutamiseks. Footonite impulsimomendi abil saab aga esile kutsuda mehaanilist j\u00f5umomenti, seda t\u00e4nu valguse neeldumisele v\u00f5i hajumisele, kirjutab physicsworld.com<\/a>.<\/p>\n

\"\"<\/a>

Valgusveski<\/p><\/div>\n

Oskus genereerida suuri optilisi\u00a0j\u00f5umomente nanoskaalas oleks kasutatav mitmetes rakendustes, n\u00e4iteks nanomehaanilistes andurites energiamuundamisel, samuti \u00fcliv\u00e4ikeste bioloogiliste molekulide avastamisel ning manipuleerimisel. Uurimust\u00f6\u00f6d sisaldav artikkel ilmus ajakirjas Nature Nanotechnology<\/em>.<\/p>\n

Viimaste aastate jooksul on teadlased avastanud, et aine ja valguse vahelist vastasm\u00f5ju saab suurendada kasutades \u00e4ra metalli pinnal kollektiivselt ostsilleeruvaid elektrone – pinnaplasmone<\/a>. Valgusv\u00e4lja resoneerumisel plasmonitega see tugevneb – efekt, mida on juba edukalt kasutatud seesugustes tehnikates nagu \u00fcksikmolekuli detekteerimisel ning pinnaplasmonite Raman’i spektroskoopias<\/a>(SERS).<\/p>\n

Seda efekti Lawrence Berkeley t\u00f6\u00f6r\u00fchm, mida juhib Xiang Zhang, \u00e4ra kasutaski, et valmistada nanoskaalas plasmooniline mootor, mis t\u00f6\u00f6tab otseselt valguse m\u00f5jul. Mootor on valmistatud kulla struktuuridest, mis koosnevad neljast v\u00e4iksest vooluringist, millede resonantssagedused s\u00f5ltuvad metalli geomeetriast ning dielektrilistest omadustest. 100 nanomeetrise l\u00e4bim\u00f5\u00f5duga seade suudab\u00a0p\u00f6\u00f6rlema panna\u00a02 mikromeetrise l\u00e4bim\u00f5\u00f5duga r\u00e4nidioksiidist ketta.<\/p>\n

Kasutatava valguse lainepikkuse muutmisel saab mootorit panna p\u00f6\u00f6rlema kindlas suunas ja\u00a0kindla kiirusega. N\u00e4iteks p\u00f6\u00f6rleb mootor 1mW v\u00f5imsusega valguskiirega, mille lainepikkus on 810 nanomeetrit,\u00a0valgustamisel vastup\u00e4eva sagedusega 0,3Hz. Valgustades sama v\u00f5imsusega valguskiirega, ent 1700 nanomeetrise lainepikkusega valgusega, p\u00f6\u00f6rleb ketas sama kiirusega, ent p\u00e4rip\u00e4eva.<\/p>\n

Allikas<\/a><\/p>\n

Teadusartikkel “Light-driven nanoscale plasmonic motors<\/a>“<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Teadlased Lawrence Berkeley Laboratooriumist ning California \u00dclikoolist valmistasid uue nanom\u00f5\u00f5tmetega mootori, mis suudab ringi ajada endast ligi 4000 korda suuremat ketast. Mootorit hoiab t\u00f6\u00f6s nn. plasmooniline efekt, ning seadet saaks kasutada \u00fcliv\u00e4ikeste objektide, n\u00e4iteks DNA, manipuleerimiseks v\u00f5i nanoelektromehaaniliste masinate toitmiseks. Oma 100 nanomeetrise l\u00e4bim\u00f5\u00f5duga n\u00e4eb mootor v\u00e4lja justkui pisike tuuleveski, mist\u00f5ttu teadlased seda ‘valgusveskiks’ kutsuvad. […]<\/p>\n","protected":false},"author":32,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[31,16],"tags":[],"class_list":{"0":"post-3961","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","6":"category-rakenduslik-teadus","7":"category-teadusuudis","8":"entry","9":"has-post-thumbnail"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/3961","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/32"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=3961"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/3961\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=3961"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=3961"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=3961"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}