{"id":3965,"date":"2010-07-11T19:38:10","date_gmt":"2010-07-11T16:38:10","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=3965"},"modified":"2010-07-21T00:18:45","modified_gmt":"2010-07-20T21:18:45","slug":"nad-kutsusid-seda-climategatei-afaariks","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=3965","title":{"rendered":"…nad kutsusid seda Climategate’i* af\u00e4\u00e4riks"},"content":{"rendered":"

\tI vaatus\u00b7: Toetuse tipul<\/strong><\/em><\/em><\/strong><\/p>\n

\tAasta 2007. V\u00e4rskelt on ilmunud IPCC (Intergovernmental Panel on Climate Change<\/em>, toim.) neljas kliimaraport ning BBC uuringu kohaselt arvab keskmiselt 79% k\u00fcsitletutest 22 riigist, et globaalset soojenemist p\u00f5hjustab eelk\u00f5ige inimtegevus. Isegi arengumaades arvab napp enamus, et valitsused peaksid probleemi lahendamiseks midagi tegema. Vaimustus tipnes Nobeli rahupreemia andmisega \u00dcRO kliimapaneelile ning Al Gore Jr.<\/strong>-le ‘panuse eest \u00fcldsuse teadlikkuse t\u00f5stmiseks kliimaprobleemidest, mida on p\u00f5hjustanud inimkonna tegevus.’ Isegi p\u00e4rast seda, kui kohalik Ameerika tabloidileht oli paljastanud, et Gore ise kasutab kuus rohkem elektrit, kui keskmine ameerika perekond aasta jooksul kokku.<\/p>\n

\tIlmselt mitte keegi ei kujutanud tol hetkel ette, et kahe aasta p\u00e4rast variseb see k\u00f5ik p\u00f5rmu. <\/p>\n

\tII vaatus\u00b7: Divergents<\/em><\/strong><\/p>\n

\tNad kutsusid seda Climategate<\/em> af\u00e4\u00e4riks, 1970. aastate alguses USA poliitikamaailma k\u00f5igutanud Watergate’i skandaali j\u00e4rgi. Internetti lekitatud Suurbritannia East-Anglia \u00fclikooli kliimauurimise osakonna t\u00f6\u00f6tajate e-kirjad ning dokumendid p\u00f5hjustasid sotsiaalmeedias laiaulatusliku pahameele tormi. <\/p>\n

\t 161 megabaidi suurune fail moodustas 0,3\u00b7% h\u00e4kitud serveri kogu informatsioonist ning sisaldas tuhandeid kirju ning ligi kolme tuhandet muud faili, sealhulgas n\u00e4iteks kliima modelleerimiseks m\u00f5eldud programmide algkoodi ja t\u00f6\u00f6deldavaid andmeid. Kirjadele lisas tundmatu humorist Harry<\/strong> ka oma kommentaarid ja karmi koomiksi skeptilistest teadlastest. “Kelmus,” “poliitilised mahhitatsioonid” ja “pettus” h\u00fc\u00fcdsid Twitteri <\/em>ja blogijate postitused eriliselt v\u00e4ljatoodud l\u00f5ikude peale, mis kirjeldasid andmetega ‘trikitamist’ ja ‘h\u00e4id viise, kuidas probleemiga tegeleda.’

\"\"<\/a>

Michael Mann: petis v\u00f5i kannataja?<\/p><\/div><\/p>\n

\tPeatselt vallutasid skandaalsed pealkirjad ka prestii\u017esete v\u00e4ljaannete esikaasi nagu “ The Washington Post<\/em>” ja “Wall Street Journal<\/em>,” r\u00e4\u00e4kimata tabloidi lehtedest. E-kirjade skandaal algatas laviini, mis sundis globaalset soojenemist toetavad teadlased kaitsepositsioonidele. Vaevalt m\u00f5ni n\u00e4dal p\u00e4rast leket avastati kliimapaneeli raportist ennustus, mille kohaselt sulavad Himaalaja liustikud aastaks 2035 ning 55% Hollandi territooriumist j\u00e4\u00e4vat maailmamere t\u00f5usu t\u00f5ttu vee alla.<\/p>\n

\tParemat ajastatust ei saanud olla – detsembris toimunud Kopenhaageni kliimakonverents kukkus peamiselt Aafrika riikide ning Hiina ja India vastuseisu <\/a>t\u00f5ttu l\u00e4bi. Kes saaks neid ka s\u00fc\u00fcdistada, sest lootus on musta mandri niigi suuresti h\u00fcljanud ning Aasia tiigrid tahavad oma kasvu s\u00e4ilitada. Climategate<\/em> skandaal ei m\u00f5jutanud aga ainult kliimapoliitika kujundajaid ning maailma makroskaalat. East-Anglia \u00fclikooli klimatoloogid langesid maailma p\u00f5lu ning iroonia alla.<\/p>\n

\tVahetult p\u00e4rast esimest skandaali kogus YouTube’s tuhandeid vaatajaid klipp, kus kliimauurijat Michael Mann<\/strong>‘i parodeeriv tegelaskuju laulis r\u00f5\u00f5msalt laulu “Hide the Decline<\/em>**.” Laulus\u00f5nade hulka kuulus muuhulgas ka rida “Making up data the old hard way, funding numbers day by day<\/em>.”*** P\u00e4ris Mann’i survel v\u00f5ttis video teinud grupp defamatsiooni ning autori\u00f5iguste rikkumise s\u00fc\u00fcdistuse esitamise hirmus video peatselt maha. Paari p\u00e4eva p\u00e4rast ilmus see uuesti, seekord ilma autori\u00f5igusi rikkuvate piltideta.

\"\"<\/a>

Mann'i kurikuulus hokikepi graafik. Foto: Nature<\/p><\/div><\/p>\n

\tMann ei olnud ainus. Ka teiste East-Anglia \u00fclikooli kliimateadlaste argip\u00e4evaks said sotsiaalmeedias tehtavad m\u00f5nitavad m\u00e4rkused ning telefoni ning e-kirjade teel tehtavad \u00e4hvardused. Anon\u00fc\u00fcmne kriitika levis ka teistesse riikidesse. “Progressiivsed kommunistid \u00fcritavad Ameerikat h\u00e4vitada,” s\u00fc\u00fcdistati Stanfordi \u00fclikooli bioloogi Paul Ehrlich<\/strong>‘i fiktsionaalse kodaniku John Q Public <\/strong>tehtud telefonik\u00f5nes. <\/p>\n

Aastate pikkuse kaasneva karj\u00e4\u00e4ri pidurdumise t\u00f5ttu ei ole aga enamik teadlasi valmis kohtuteed jalge alla v\u00f5tma ning legaalsete vahenditega oli avalikkuse surve vastu peaaegu v\u00f5imatu v\u00f5idelda. Samal ajal kogus antropogoonse kliimasoojenemise opositsioon toetajaid ka k\u00f5rgematel tasanditel. Oklahoma senaator James Inhofe<\/strong> s\u00fc\u00fcdistas veebruaris 17 klimatoloogi ebaeetilises ning isegi kriminaalses k\u00e4itumises. Avalikuse toetus tundub klimatoloogide selja tagant h\u00e4\u00e4buvat.<\/p>\n

\tIII\u00b7 vaatus\u00b7: Kaaludes kaalukaussi<\/strong><\/em><\/p>\n

\tEnt k\u00fcsitlustulemused n\u00e4itavad, et enamik inimesi siiski usaldab

\"\"<\/a>

Suurbritannia elanike arvamuste muutus. Graafika: BBC<\/p><\/div>kliimateadlasi ning ps\u00fchholoogide arvates kumab vastustest l\u00e4bi pigem l\u00fchiajaline m\u00e4lu. “Viis, kuidas inimesed otsutavad, et kliimasoojenemine toimub, s\u00f5ltub suuresti sellest, mida nad s\u00f5rme aknast v\u00e4lja pistes tunnevad,” \u00fctles Jon Krosnick<\/strong>, Stanfordi \u00fclikooli sotsiaalps\u00fchholoog ajakirjale Nature<\/em>. Samuti usub ta, et langus on tingitud 2008. aasta suhteliselt jahedast ilmast ning \u00fcks soojem aasta kasvatab globaalse soojenemise toetajate arvu taas endisele tasemele. <\/p>\n

Suurbritannias Cardiffi \u00fclikooli poolt korraldatud k\u00fcsitluse kohaselt on kliimasoojenemisse uskujate arv langenud 91\u00b7%-lt 2005. aastal 71\u00b7%-ni. BBC poolt veebruaris tehtud uuring n\u00e4itab, et antropogeense kliimasoojenemise toetajate arv on kahanenud alates 41\u00b7%-lt novembris 26\u00b7%-ni. Samas \u00fctlesid kolm neljandikku uuringus osalenutest, et nende vaated ei ole kliimaskandaali t\u00f5ttu muutunud. Samuti on enamik nendest, kes l\u00e4hiajal oma arvamust muutsid veendunud selles, et globaalne soojenemine leiab t\u00f5epoolest aset. <\/p>\n

\tVaatamata BBC k\u00fcsitlusele, mis n\u00e4itab kliimasoojenemisse uskujate v\u00e4henemist, usub kolm neljandikku Cardiffi k\u00fcsitlusele vastanutest, et globaalne soojenemine toimub v\u00e4hemalt osaliselt inimtegevuse t\u00f5ttu. USA-s on seevastu Yale’i \u00fclikooli korraldatud k\u00fcsitluse kohaselt on inimeste arv, kes usuvad, et kohalikud v\u00f5imud peaksid midagi globaalse soojenemise peatamiseks midagi tegema l\u00e4hiajal t\u00f5usnud. Nii toetab 77\u00b7% k\u00fcsitletutest valitsuse poolt kehtestatavaid s\u00fcsihappegaasiregulatsioone varasema 71\u00b7% asemel, mida n\u00e4itas selle aasta jaanuaris korraldatud k\u00fcsitlus. Poliitika kujundajad toetuvad aga suuresti survegruppide huvidele, kes neid valivad.<\/p>\n

\tIV vaatus\u00b7: Poliitika.<\/strong><\/em><\/p>\n

\tVastavalt Yale \u00fclikooli poolt tehtud k\u00fcsitlusele kahtlevad globaalses soojenemises pigem konservatiivid ning vaadetelt s\u00f5ltumatud valijad. Nii lekitati USA Rahvusliku Teaduste Akadeemia teadlaste kirjavahetus m\u00e4rtsis konservatiivsele meedia v\u00e4ljaandele vaevalt kaks n\u00e4dalat p\u00e4rast Inhofe poolt v\u00e4lja pakutud auditit. <\/p>\n

J\u00e4rgnenud k\u00f5mule algatas Virginia osariigi peaadvokaat Kenneth Cuccinelli<\/strong> aprillis juurdluse, mis peaks v\u00e4lja selgitama, kas Mann rikkus Virginia \u00fclikoolis t\u00f6\u00f6tades seadusi v\u00f5i oma grantide tingimusi. 18. mail palus Ameerika Teaduse Arengu Seltsi (American Association for the Advancement of Science’s, toim.) n\u00f5ukogu Cuccinellit oma juurdlusest loobuda, kuna sellel on ‘mitmetele teaduse valdkondade arengule negatiivne m\u00f5ju.’ Virginia \u00fclikool seevastu otsustas aga Cuccinellile kohtus vastu astuda.<\/p>\n

\tPoliitika v\u00f5ib vahetevahel viia ka teistsugustele tagaj\u00e4rgedele. Hollandi Liberaalide -ja Vabaduspartei n\u00f5udis l\u00e4henevate valimiste vaimus kaubanduse -ja s\u00f6e kasutamise pooldajate survegrupi n\u00f5udel Hollandi v\u00f5imaliku \u00fcleujutamise suhtes s\u00f5ltumatut auditit, mille viis l\u00e4bi Hollandi Keskkonna Hinnangu Agentuur (PBL). “Me tunnistame, et tehtud viga ei ole IPCC s\u00fc\u00fc… vale hinnnang tehti PBL kaasautori poolt ning AR4 (Neljanda Kliimaraporti, toim.) juhtivautorid ei ole vastutavad Hollandi andmete eest, mis koguti Hollandi agentuuri poolt,” kirjutas PBL l\u00f5pliku auditi kokkuv\u00f5ttes.<\/p>\n

Erinevus reaalsuse ning raporti vahel seisnes selles, et meretaseme t\u00f5us on vastutav vaid poole ujutatava maa-ala eest, mil \u00fclej\u00e4\u00e4nu tekitavad j\u00f5gede \u00fcleujutused Seega j\u00e4\u00e4vad IPCC poolt tehtud p\u00f5hilised j\u00e4reldused samaks. Siiski r\u00f5hutab PBL, et m\u00f5ningatel juhtudel peaks IPCC raport olema l\u00e4bipaistvam ning organisatsioon peaks investeerima kvaliteedi kontrolli, et selliseid vigu \u00fcle\u00fcldse v\u00e4ltida.<\/p>\n

\tSarnastele j\u00e4reldusetele j\u00f5udis ka Ida-Anglia \u00fclikooli e-kirjade skandaali uurimiseks moodustatud S\u00f5ltumatu Kliimamuutuste E-kirjade komisjon (Independent Climate Change Email Review<\/em>, toim.) Sir Muir Russelli<\/strong> juhitud komisjon kirjutas oma raporti kokkuv\u00f5ttes, et East-Anglia “teadlaste ausus ei ole kahtluse all” ning “sealsetel teadlastel ei ole midagi varjata.”<\/p>\n

Kuid raport r\u00f5hutab selgelt, et Kliimauurimisdivisjon, mille andmed moodustavad neljandiku Kliimaraportis kasutavatest andmetest, ei ole andnud maailma teadlastele piisavalt informatsiooni. \u00dclikoolis on olnud “pidevalt probleemiks piisava avatuse taseme garanteerimine,” kirjutab raport ning “Informatsiooni Vabaduse (FoI) alusel tehtud infop\u00e4ringutele ei ole piisavalt vastu tuldud.”<\/p>\n

“On kindlad t\u00f5endid, et (CRU) on tehtud p\u00e4ringutele ebaadekvaatselt vastanud ning p\u00e4lvib tugeva kriitika kuna (\u00fclikool) ei ole piisavalt legitatiimset informatsiooni jaganud,” \u00fctles Benny Peiser<\/strong>, Globaalse Soojenemise Poliitika fondi juht BBC-le. Samas t\u00f5rjuti kriitikute v\u00e4ide, et divisjoni teadlased varjasid ilmavaatlusjaamade andmeid ning kasutasid nende t\u00f6\u00f6tlemiseks salajasi algoritme. “Me demonstreerisime, et iga s\u00f5ltumatu uurija saab jaamade andmestikku algallikatest alla laadida ning koostada omaenda temperatuuri anal\u00fc\u00fcs. Arvutikoodi kirjutamine v\u00f5ttis aega v\u00e4hem kui kaks p\u00e4eva ning selle tulemusena saavutati samasugune tulemus, kui teised s\u00f5ltumatud anal\u00fc\u00fcsid n\u00e4itavad,” \u00fctles Muir.<\/p>\n

\tV vaatus\u00b7: Tuleviku Kliimav\u00e4rav<\/strong><\/em><\/p>\n

Kolme aasta p\u00e4rast, 2014. aastal, ilmuva kliimaraporti koostamises osaleb 831 kliimateaduste eksperti. Rohkem kui kunagi varem. Samuti on kliimaaf\u00e4\u00e4r algatanud diskussiooni, kuidas muuta kliimateadus l\u00e4bipaistvamaks.<\/p>\n

Laiema avalikkuse t\u00e4helepanu on aga siiski keskendunud pigem sellele, et n\u00f5iajahis ‘paljastatud’ teadlased oma teenitud karistuse saaks. Me ei tea veel, mis olid h\u00e4kker Harry enda motiivid – kas kellegi kolmanda huvide teenimine v\u00f5i kliimateaduse t\u00f5eline ‘demokratiseerimine.’ T\u00e4htis on aga see, et meediafookus on kliimamuutuste probleemilt k\u00f5rvale nihkunud. <\/p>\n

Inimkond ei ole kunagi varem teadaolevalt selliseid ekstreemume kogenud ning siin laiutab ka t\u00e4nap\u00e4eva kliimateaduse \u00fcks suuremaid auke. Reaalsed termomeetriga temperatuuri m\u00f5\u00f5tmised said v\u00f5imalikuks alles 150 aastat tagasi. Varasema aja kohta k\u00e4ivate andmete kogumine rajaneb paratamatult paleoklimatoloogial, mis kasutab mineviku uurimiseks korallriffe, j\u00e4rvede setteid, liustike liikumisi ning puuringe. Viimased on viimasel ajal aga kliimateadlastele muret tekitanud, kuna viimaste aastak\u00fcmnete andmestik erineb j\u00e4rsult sellest, mida termomeetriga hangitud andmed n\u00e4itavad. Kliimateaduse puhul j\u00e4\u00e4b alati k\u00fcsimuseks selle usaldusv\u00e4\u00e4rsus, kuid kes on \u00f5ige inimene \u00fctlemaks, mida v\u00f5ib usaldada\u00b7?<\/p>\n

V\u00e4ga lihtne oleks tembeldada reaalsust mustaks ja valgeks ning \u00f6elda, et hiljutised kliimamuutused on tingitud ainult inimesest v\u00f5i loodusest. Seda m\u00f5lemas leeris. Kogu planeedi ajaloo jooksul on olnud nii globaalseid soojenemise -kui ka k\u00fclmenemise perioode. Kuid mitte kunagi ei ole inimpopulatsioon l\u00e4henenud 6,7 miljardile ning mitte kunagi ei ole peamiste s\u00fcsinikusidujate – vihmametsade katvad alad nii kiiresti v\u00e4henenud. Seega on kindlasti inimfaktoril v\u00e4hemalt mingisugunegi m\u00f5ju.<\/p>\n

Samas on ka lihtne aru saada, miks on globaalse soojenemine debatt muutunud mustvalgeks. Meediaga manipuleerijatele meeldivad absoluudid. On ju tunduvalt lihtsam teha lobi kasvuhoonegaaside v\u00e4hendamise jaoks, kui saab \u00f6elda\u00b7: “Vaadake, mida Meie oleme p\u00f5hjustanud\u00b7!” Ning vastukaaluks karjuda l\u00e4henevate valimiste vaimus t\u00f6\u00f6sturite huvide kaitseks, et \u00dcRO kliimapaneel valetab. Ent mitte kumbki ei muuda fakti, et l\u00e4hik\u00fcmnendite anal\u00fc\u00fcsid n\u00e4itavad, et globaalne temperatuur t\u00f5useb. <\/p>\n

T\u00f5de on kusagil vahepeal, kuid avalikkus ei saa seda teada, kui see paksude saladuslooride vahele peidetakse. Climategate<\/em>‘i m\u00f5ju on loodetavasti tunduvalt suurem kui m\u00f5juka Watergate’st tuntud president Nixoni tagasiastumine.<\/p>\n

Climategate<\/em> v\u00f5ib raiuda avalikkuse jaoks kliimateadusesse t\u00f5elise V\u00e4rava. <\/p>\n

*- Kliimav\u00e4rav
\n** – “Peida kahanemist”
\n*** – “Andmete traditsiooniline kogumine, numbrite p\u00e4evast-p\u00e4eva v\u00e4lja m\u00f5tlemine”<\/p>\n

Loe lisaks:
\nMedia matters\u00b7:
\n “Climategate” exposed\u00b7: Conservative media distort stolen emails in latest attack on global warming consensus<\/a>
\nReal climate\u00b7:
\n “The CRU hack.”<\/a>
\nBBC News\u00b7:
\n“Climate scepticism ‘on the rise’, BBC poll shows.”<\/a>
\nBelief in climate change ‘drops’ in the UK<\/a>
\n“Dutch review backs UN climate panel report.”<\/a>
\n“CRU climate scientists ‘did not withhold data'”<\/a>
\nStudy examines scientists’ ‘climate credibility.’<\/a>
\nYale’i \u00fclikool\u00b7:
\n “American Support for Local Action on Global Warming.”<\/a>
\nThe Guardian
\n“Climate sceptics claim leaked emails are evidence of collusion among scientists.”<\/a>
\nPBL\u00b7:
\n“Assessing an IPCC assessment. An analysis of statements on projected regional impacts in the 2007.”<\/a>
\nNature:
\n“Climate science: An erosion of trust?”<\/a>
\n“>Climate e-mail rerun.<\/a>
\n‘Climategate’ scientist speaks out.<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

I vaatus\u00b7: Toetuse tipul Aasta 2007. V\u00e4rskelt on ilmunud IPCC (Intergovernmental Panel on Climate Change, toim.) neljas kliimaraport ning BBC uuringu kohaselt arvab keskmiselt 79% k\u00fcsitletutest 22 riigist, et globaalset soojenemist p\u00f5hjustab eelk\u00f5ige inimtegevus. Isegi arengumaades arvab napp enamus, et valitsused peaksid probleemi lahendamiseks midagi tegema. Vaimustus tipnes Nobeli rahupreemia andmisega \u00dcRO kliimapaneelile ning Al […]<\/p>\n","protected":false},"author":28,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[35],"tags":[56],"class_list":{"0":"post-3965","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","6":"category-arvamus-ja-inimesed","7":"tag-kliima","8":"entry","9":"has-post-thumbnail"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/3965","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/28"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=3965"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/3965\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=3965"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=3965"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=3965"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}