{"id":3974,"date":"2000-07-11T01:30:29","date_gmt":"2000-07-10T22:30:29","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=3974"},"modified":"2010-07-23T02:07:25","modified_gmt":"2010-07-22T23:07:25","slug":"kuidas-saada-nahtamatuks","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=3974","title":{"rendered":"Kuidas saada n\u00e4htamatuks"},"content":{"rendered":"

N\u00e4htamatuks teeb meid … salas\u00f5nade teadmine? Paraku mitte. Aga vastus k\u00fcsimusele mida peaks p\u00f5him\u00f5tteliselt tegema selleks, et n\u00e4htamatuks saada ei ole teab-mis keeruline. Tuleb lihtsalt valguskiired juhtida \u00fcmber isiku v\u00f5i eseme. Kuidas t\u00e4pselt ning mis on asjade t\u00e4nane seis? <\/strong><\/p>\n

K\u00f5igepeal p\u00f5hiline idee. Me m\u00e4letame kooli f\u00fc\u00fcsikakursusest, et valguse k\u00e4itumist kirjeldatakse joonistades valgusallikast l\u00e4htuvaid nn valguskiiri. Selles geomeetrilise optika l\u00e4hendis tekib silma v\u00f5rkkestale kujutis siis, kui igalt vaadeldava objekti punktilt l\u00e4htuvad valguskiired koonduvad meie silma v\u00f5rkkestal j\u00e4llegi \u00fcheks punktiks (vt joonis 1).<\/p>\n

<\/p>\n

Joonis 1: Kuidas t\u00f6\u00f6tab inimese silm<\/p>\n\n\n\n\n
<\/td>\n<\/tr>\n
Joonis 2: Kuidas asjad n\u00e4htamatuks muutuvad.<\/td>\n<\/tr>\n<\/tbody>\n<\/table>\n

Vaadake joonist 2 ning proovige vastata k\u00fcsimusele, mida n\u00e4eb vaatleja, kui ta vaatab suunaga vasakult paremale punase valgusallika poole? \u00d5ige vastus on, et sedasama \u00fcksikut valgusallikat. Aga see suur sf\u00e4\u00e4riline objekt silma ja valgusallika vahel? Aga silm ei saa kuidagi aru, kas valguskiir on vahepeal m\u00f5ne k\u00e4\u00e4nu sisse teinud, kui tema l\u00f5pp-suund teekonna l\u00f5pus samasugune on, kui alguses.<\/p>\n

Aga kuidas teha nii, et valguskiir teeks sellise k\u00e4\u00e4naku sisse? Jah, see ongi see keeruline koht. Sest valguskiired ei muuda niisama heast peast oma suunda. Ning optiliselt h\u00f5redamast keskkonnast optiliselt tihedamasse keskkonda liikudes murduvad nad “teistpidi”.<\/p>\n

Edasises arutluses peaksime eristama kahte olukorda. \u00dchel juhul asetseb vaatleja objektist nii kaugel, et n\u00e4gemise stereoefekt ning v\u00f5imalikud erinevated rakursid (painutad pead \u00fchele ja teisel poole) ei m\u00e4ngi erilist rolli. Teisel juhul on objekt vaatlejale l\u00e4hedal.<\/p>\n

Kaugel asetseva objekti “n\u00e4htamatuks” tegemiseks on mitu v\u00f5imalust:<\/p>\n

    \n
  1. Me v\u00f5ime v\u00f5ime juhtida valguse objektist m\u00f6\u00f6da valguskaablitega v\u00f5i<\/li>\n
  2. v\u00f5ime objekti ette paigutada seda varjava ekraani, millele kuvatakse pilt, mis on vaatlejat poolt vaadates objekti taga. M\u00f5lemal juhul peab vaatleja olema \u00fches kindlas punktis ning kui see ennast liigutab, siis peab muutuma ka ekraani asukoht ja pilt sellel … p\u00f5him\u00f5tteliselt on see nagu suure pildi taha varjumine.<\/li>\n<\/ol>\n

    Nii l\u00e4hedaste kui ka kaugete objektide korral t\u00f6\u00f6tab variant, kus objekt on paigutatud eriliste omadustega materjalist katte sisse (sinine osa joonisel 2). Just see variant on hetkel “kuum teema” teadusajakirjanduses. M\u00e4rks\u00f5nadeks on metamaterjalid ja negatiivne murdumisn\u00e4itaja.<\/p>\n\n\n\n\n
    <\/td>\n<\/tr>\n
    Joonis 3<\/td>\n<\/tr>\n<\/tbody>\n<\/table>\n

    Mis on metamaterjalid ning miks on negatiivne murdumisn\u00e4itaja eriline n\u00e4htus? Aga k\u00f5igi “normaalsete” materjalide murdumisn\u00e4itaja on positiivne.<\/p>\n

    Metamaterjalid ei olegi nagu materjalid, need on rohkem nagu aukudega juustud (vt joonis 3)<\/p>\n

    Spetsiaalne uudisvoog: Physical Review: Photonic crystal<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

    N\u00e4htamatuks teeb meid … salas\u00f5nade teadmine? Paraku mitte. Aga vastus k\u00fcsimusele mida peaks p\u00f5him\u00f5tteliselt tegema selleks, et n\u00e4htamatuks saada ei ole teab-mis keeruline. Tuleb lihtsalt valguskiired juhtida \u00fcmber isiku v\u00f5i eseme. Kuidas t\u00e4pselt ning mis on asjade t\u00e4nane seis? K\u00f5igepeal p\u00f5hiline idee. Me m\u00e4letame kooli f\u00fc\u00fcsikakursusest, et valguse k\u00e4itumist kirjeldatakse joonistades valgusallikast l\u00e4htuvaid nn valguskiiri. […]<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[83],"tags":[84],"class_list":{"0":"post-3974","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","6":"category-fyysika-ee-hoiab-silma-peal","7":"tag-mantel","8":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/3974","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=3974"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/3974\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=3974"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=3974"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=3974"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}