\n| On seal keegi?<\/td>\n<\/tr>\n<\/tbody>\n<\/table>\n Drake’i v\u00f5rrand<\/strong>
\nKui Frank Drake SETIga algust tegi, kirjutas ta \u00fcles v\u00f5rrandi, mis aitaks arvutada meiega suhtlemiseks v\u00f5imeliste tsivilisatsioonide potentsiaalset hulka, N<\/em>. Tegemist ei ole traditsioonilise matemaatilise v\u00f5rrandiga, pigem on see viis v\u00e4ljendada meie teadmatust. Drake’i v\u00f5rrand on N<\/em> = R<\/em>*f<\/em>pxn<\/em>ef<\/em>lf<\/em>if<\/em>cL<\/em>, kus R<\/em>* on aasta jooksul galaktikas tekkivate P\u00e4ikese-sarnaste t\u00e4htede arv, f<\/em>p on planeete omavate t\u00e4htede osakaal neist t\u00e4htedest, n<\/em>e on Maa-t\u00fc\u00fcpi planeetide keskmine arv planeedis\u00fcsteemis, f<\/em>l m\u00e4rgib nende planeetide osakaalu, kus tekib elu, f<\/em>i on nende planeetide osakaal, kus bioloogilise evolutsiooni k\u00e4igus tekib intelligentne eluvorm, f<\/em>c on intelligentsete eluvormidega planeetide osakaal, kes suudavad j\u00f5uda vajaliku tehnoloogia ja suhtlusoskuseni, ning L<\/em> on sellise tsivilisatsiooni keskmine eluiga.<\/p>\nOsasid muutjaid, nagu n\u00e4iteks planeete omavate t\u00e4htede osakaalu, teame me t\u00e4naseks juba \u00fcsna h\u00e4sti \u2013 astronoomide hinnangute kohaselt on f<\/em>p suurem kui 0.5. 2009. aasta m\u00e4tsis k\u00e4ivitatud NASA Kepleri missioon peaks samuti varsti tulemusteni j\u00f5udma ning andma meile ettekujutuse Maa-t\u00fc\u00fcpi planeetide osakaalust i.e. n<\/em>e. N<\/em> v\u00e4\u00e4rtust hoiavad aga endiselt ebam\u00e4\u00e4rasena tundmatud f<\/em>l ja f<\/em>i. Teadlased pole suutnud v\u00e4lja tulla \u00fchegi usutava teooriaga elu tekkimise kohta ning seega on ka selle t\u00f5en\u00e4osuse tuletamine m\u00f5ttetu. SETI algusaegadel usuti, et elu tekkimine Maal oli vaid \u00e4\u00e4rmiselt \u00f5nnelik juhus \u2013 v\u00e4ga ebat\u00f5en\u00e4oline keemia\u00f5nnetus, mille sarnase juhtumine meile j\u00e4lgitavas universumiosas oleks puhas ime. T\u00e4naseks oleme j\u00f5udnud teise \u00e4\u00e4rmusesse ning paljud astrobioloogid kinnitavad, et elu tekib \u00fcsna kergesti ja kui planeedil on sarnased tingimused kui Maal, on see peaaegu v\u00e4ltimatu. Kui neil on \u00f5igus, peaks meie galaktika asustatud planeetidest lause kubisema. Nobeli preemia saanud bioloog Christian de Duve on selles isegi nii kindel, et kutsub elu lausa “kosmiliseks imperatiiviks”.<\/p>\nBioloogilise paratamatuse h\u00fcpotees on k\u00fcll populaarne, kuid kahjuks pole senised vaatlused seda kinnitanud. H\u00fcpoteesi t\u00f5estamiseks on aga ka \u00fcks moodus, mis ei n\u00f5ua elu avastamist m\u00f5nelt teiselt planeedilt. Kui elu t\u00f5epoolest Maaga sarnaste tingimustega planeetidel nii varmas tekkima on, siis ei leia me ju kusagilt nii Maa-sarnast planeeti kui Maa ise ning seet\u00f5ttu peaks elu meie koduplaneedil mitmeid ja mitmeid kordi tekkinud olema. Kas me suudame vastupidist t\u00f5estada?<\/p>\n Tuleb v\u00e4lja, et tegelikult pole seda keegi veel \u00f5ieti uurinudki. Suurema osa meie elusloodusest moodustavad mikroorganismid ning selle valdkonnaga on bioloogid vaid p\u00f5gusalt tutvuda j\u00f5udnud. Mikroorganismide maailmast on leitud v\u00e4ga veidraid isendeid, kelle hulka kuuluvad ka n\u00e4iteks niinimetatud ekstremofiilid, kes elutsevad sellises keskkonnas, mis oleks enamikele teistele organismidele surmav, kuid seni on suudetud nad liigitada siiski meiega samasse “elu puusse”. Sellest ei maksa aga ennatlikke j\u00e4reldusi teha. Nimelt on bioloogide otsimismeetodid kohandatud standardse elu leidmiseks ning k\u00f5ik radikaalselt teistsuguse biokeemiaga mikroorganismid on v\u00f5inud nii ka lihtsalt kahe silma vahele j\u00e4\u00e4da. Paari viimase kuuga on huvi “varibiosf\u00e4\u00e4ri” kuuluvate alternatiivsete eluvormide otsimise vastu aga j\u00e4rsult kasvanud. Varibiosf\u00e4\u00e4ri all m\u00f5istetakse seni avastamata mikroorganismide elukonda, mis eksisteerib k\u00f5rvuti (ja v\u00f5ib-olla ka l\u00e4bip\u00f5imunult) meile juba tuntud Maa biosf\u00e4\u00e4riga, kus elavad meist sootuks erineva biokeemiaga organismid \u2013 varibiosf\u00e4\u00e4ris v\u00f5iks eksisteerida elu, kuid mitte selline, mida me k\u00f5ik teame ja tunneme. Kui tuleks v\u00e4lja, et Maal on tekkinud elu nullist rohkem kui \u00fcks kord, oleks kosmilise imperatiivi teooriaga juba raske vaielda – oleks t\u00f5epoolest \u00e4\u00e4rmiselt ebat\u00f5en\u00e4oline, kui Maal oleks tekkinud elu mitmeid kordi, kuid k\u00f5ikidel teistel Maa-t\u00fc\u00fcpi planeetidel mitte kordagi.<\/p>\n Ka juhul, kui elu oleks universumis tavaline n\u00e4htus, ei pruugiks m\u00f5istuslik elu \u2013 Drake’i v\u00f5rrandis f<\/em>i \u2013 seda tingimata olla. Bioloogid ei j\u00f5ua kuidagi \u00fcksmeelele, kas intelligentsus on sama t\u00e4htsusetu k\u00f5rvalekalle nagu elevandi lont v\u00f5i kuulub selliste tunnuste alla nagu tiivad ja silmad, mis t\u00e4idavad sedav\u00f5rd elementaarset bioloogilist rolli, et evolutsioon on neid \u00fcha uuesti ja uuesti “leiutanud”. Bioloogide erimeelsustele vaatamata teame me aga, et kui elu kusagil t\u00f5epoolest arenema hakkab, on tal v\u00f5imalus intelligentsuseni j\u00f5udmiseks siiski olemas. K\u00f5ige m\u00f5istatuslikumaks tundmatuks Drake’i v\u00f5rrandis j\u00e4\u00e4b aga ikkagi f<\/em>l. Kuni me seda osakaalu t\u00e4psemini ennustada ei suuda, on ka N<\/em> numbrilise v\u00e4\u00e4rtuse arvutamine \u00fcsna ulmemaiguline tegevus.<\/p>\n\n\n\n![\"Some](\"pildid\/eeri3.jpg\") <\/td>\n<\/tr>\n | \n| M\u00f5nele kuumus meeldib<\/td>\n<\/tr>\n<\/tbody>\n<\/table>\n Intelligentsuse m\u00e4rgid<\/strong>
\nKa siis, kui inimkonna lootus teistelt planeetidelt s\u00f5numit saada osutub ebareaalseks, v\u00f5ime me alati proovida koguda kaudseid t\u00f5endeid, mis viitaksid sellele, et me pole universumis siiski p\u00e4ris \u00fcksi. Ainus, mille p\u00f5hjal v\u00f5ime j\u00e4reldada, et m\u00f5istuslik elu ka v\u00e4ljaspool Maad eksisteerib (v\u00f5i on kunagi eksisteerinud), on nende tehnoloogiline jalaj\u00e4lg. Kuna aga maav\u00e4lise tipptehnoloogia \u00fcksikasju ei ole meil kuidagi v\u00f5imalik teada, peaks see uurimissuund suuresti oletustel p\u00f5hinema. Pealegi ei pruugi maav\u00e4line tsivilisatsioon ennast teadlikult “reklaamida”, nii et nende tegevuse j\u00e4ljed v\u00f5ivad olla vaevu m\u00e4rgatavad ning nende avastamiseks l\u00e4heks vaja \u00e4\u00e4rmiselt keerukaid teaduslikke meetodeid.
\nVaid paari tuhande aastaga on inimkond meie planeeti tundmatuseni muutnud \u2013 v\u00f5imalik, et mitme miljoni aasta vanune tehno\u00fchiskond on j\u00e4tnud j\u00e4lje ka oma astronoomilisse keskkonda. Juba \u00fcsna kaua aega tagasi pakkus f\u00fc\u00fcsik Freeman Dyson v\u00e4lja v\u00f5imaluse, et energian\u00e4ljas tsivilisatsioon v\u00f5ib luua oma emat\u00e4he \u00fcmber kesta, mis suurema osa selle kiirgusest kinni p\u00fc\u00fcaks. Kui selline “Dysoni sf\u00e4\u00e4r” t\u00f5epoolest kusagil eksisteeriks, peaks see infrapuna uuringutel eristatav olema. J\u00e4lgi sellistest ehitistest on k\u00fcll otsitud, kuid seni pole midagi leitud (t\u00e4psemalt on seda kirjeldatud ingliskeelses artiklis “The search for astroengineers”<\/a>).<\/p>\nAstrotehnilisi projekte v\u00f5ib olla ka teistsuguseid. N\u00e4iteks v\u00f5idakse emat\u00e4he omadusi vastavalt oma vajadustele muuta. M\u00f5ni meie terava silmaga astronoom paneks sellega kaasnevaid anomaaliaid t\u00e4he spektris ja soojuskiirguses kindlasti t\u00e4hele. Ilmselt suudame tulevikus t\u00f6\u00f6stuslike saasteainete v\u00f5i teiste planeedi atmosf\u00e4\u00e4ris leiduvate ebatavaliste molekulide abil avastada ka planeedi pinnal toimunud muutusi. Peagi peaks Kepleri missioon andma meile rea Maa-t\u00fc\u00fcpi P\u00e4ikeses\u00fcsteemi v\u00e4liseid planeete, mida tulevikus sellise kosmoses asuva optilise s\u00fcsteemi abil uurida saaks. Loomulikult tuleb arvesse v\u00f5tta ka seda, et maav\u00e4line tsivilisatsioon v\u00f5ib toota hoopis teistsuguseid k\u00f5rvalsaadusi kui inimkond \u2013 v\u00f5ib-olla on nendeks petaelektronvoltides (1015 eV) iseloomustatavad \u00fclisuure energiaga neutriinod v\u00f5i aine ja antiaine annihilatsioonireaktsiooni k\u00e4igus tekkinud j\u00f5ulised gammakvantide s\u00e4hvatused, mille kontsentratsioon on looduslikust allikast p\u00e4rinemiseks liiga suur.<\/p>\n Palju lihtsam oleks leida maav\u00e4lise tehnoloogia j\u00e4lgi meie enda l\u00e4hi\u00fcmbrusest. 1950. aastast p\u00e4rineb Enrico Fermi kuulus v\u00e4lja\u00fctlemine, et kosmoselendudega tegeleval tsivilisatsioonil kuluks galaktika asustamiseks vaid t\u00fchine osa galaktika vanusest ning Maa “\u00fcle v\u00f5tmiseks” oleks piisanud juba \u00fchest ainsast sellisest koloniseerijate tsivilisatsioonist ja see oleks pidanud toimuma juba kaua aega tagasi. Kuna Maal maav\u00e4lise tsivilisatsiooni esindajaid ei ole, tegi Fermi sellest j\u00e4relduse, et neid ei saa olla ka kusagil mujal \u2013 seda hakati kutsuma “Fermi paradoksiks”.<\/p>\n K\u00f5ige lihtsam on selle peale muidugi \u00f6elda, et tulnukaid pole olemas, kuid Fermi paradoksile on pakutud mitmeid teisigi seletusi. N\u00e4iteks v\u00f5ib kosmoses reisimine olla liiga kallis v\u00f5i ohtlik, et sellega riskida v\u00f5i on \u00e4kki hoopis paratamatu, et maav\u00e4lised tsivilisatsioonid h\u00e4vitavad ennast ise enne, kui teiste planeetide koloniseerimiseni j\u00f5uavad. \u00dcks palju huvipakkuvam ja edasist uurimist v\u00e4\u00e4rt v\u00f5imalus on aga see, et t\u00e4htedevaheline r\u00e4nne on toimunud ja toimub ka praegu, kuid seda palju keerulisema loogikaga, kui Fermi seda ette kujutas. George Masoni \u00fclikooli majandusteadlane Robin Hanson kasutab t\u00e4htedevahelise r\u00e4nde kujutamiseks majandusel p\u00f5hinevat migratsioonimudelit, mille puhul tsivilisatsioonid levivad oma koduplaneedilt v\u00e4ljapoole ning koloniseerivad teisi \u2013 m\u00f5ned j\u00e4\u00e4vad paigale, teised liiguvad edasi \u2013 moodustades nii keeruka asunduste ja nende vahelise liikumise v\u00f5rgustiku, kus migratsioon on alati suurim pidevalt tundmatute territooriumite asustamisega tegelevatel \u00e4\u00e4realadel. Hansoni mudeli p\u00f5hjal v\u00f5ib olla v\u00f5imalik, et migratsioonilaine on meie regioonist juba kord \u00fcle k\u00e4inud, kuid kohe j\u00e4lle edasi liikunud ning \u00f5nne korral j\u00e4tnud oma kohalolust maha ka j\u00e4lgi (esemeid, t\u00f6\u00f6stusj\u00e4\u00e4tmeid v\u00f5i m\u00e4rke kaevandamistegevusest).<\/p>\n Millal v\u00f5is see laine meid tabada? \u00dcks p\u00f5hilisi ohte, mis meid maav\u00e4lise elu otsimisest m\u00f5eldes varitseb, on kiusatus v\u00f5tta arvesse vaid meie l\u00e4himinevikku. P\u00e4ikeses\u00fcsteemi vanus moodustab aga vaid murdosa meie galaktika vanusest ning Maa-t\u00fc\u00fcpi planeedid v\u00f5isid eksisteerida juba miljardeid aastaid enne Maa tekkimist. Kuni pole suudetud t\u00f5estada vastupidist, peaksime seet\u00f5ttu eeldama, et tehnoloogiliselt arenenud tsivilisatsioonide esilekerkimise sageduse t\u00f5en\u00e4osusjaotus on miljardite aastate jooksul enam-v\u00e4hem \u00fchtlane olnud. Sellisel juhul ei peaks migratsioonilainet otsima mitte tuhandete ega miljonite, vaid lause miljardite aastate tagant.<\/p>\n Teisis\u00f5nu \u2013 on t\u00e4iesti m\u00f5eldav, et keegi k\u00fclastas meie P\u00e4ikeses\u00fcsteemi n\u00e4iteks kolm miljardit aastat tagasi. Kui t\u00f5en\u00e4osusjaotuse hajuvus aja jooksul v\u00e4heneb (mis tundub isegi rohkem t\u00f5en\u00e4oline), on vast t\u00e4psem paigutada v\u00f5imalik migratsioonilaine k\u00fcmnete v\u00f5i sadade miljonite aastate tagusesse aega. V\u00f5imalus, et maav\u00e4lised olendid on meid k\u00fclastanud aga viimase paari tuhande aasta jooksul \u2013 nagu enamikes ulmekirjanduslikes teostes ja filmides \u2013 on aga kaduvv\u00e4ike ning sellisel juhul oleks tegemist juba \u00e4\u00e4rmiselt harukordse kokkusattumusega. Miks oleks keegi pidanud siia sattuma just siis, kui meie tsivilisatsioon \u00f5itsele puhkes?<\/p>\n \n\n\n![\"You](\"pildid\/eeri4.jpg\") <\/td>\n<\/tr>\n | \n| Oh teid kavalp\u00e4id!<\/td>\n<\/tr>\n<\/tbody>\n<\/table>\n Maav\u00e4liste tsivilisatsioonide j\u00e4etud j\u00e4ljed<\/strong>
\nKui maav\u00e4lised olendid oleks meid t\u00f5esti sada mijonit aastat tagasi k\u00fclastanud, siis kas m\u00f5ni m\u00e4rk nende siinviibimisest v\u00f5iks olla ka t\u00e4naseni s\u00e4ilinud? K\u00f5ik Maa pinnale j\u00e4etu oleks t\u00e4naseks erosiooni, laamtektoonika, liustike ja muude loodusn\u00e4htuste t\u00f5ttu t\u00f5siseid kahjustusi saanud. J\u00e4ljed kaevandamistegevusest v\u00f5iksid aga siiski mingil m\u00e4\u00e4ral alles olla, kuigi ka need oleks ilmselt kivimikihtide alla peidetud ning nende avastamine v\u00f5imalik vaid p\u00f5hjalike geoloogiliste uuringute k\u00e4igus. Maale v\u00f5i Kuule (mis oleks veelgi parem variant) maetud esemed v\u00f5ivad olla kergesti kahe silma vahele j\u00e4\u00e4nud. Tuumaplahvatustest v\u00f5i -tehnikast maha j\u00e4\u00e4nud radioaktiivsed isotoobid v\u00f5ivad aga minna kirja kui geoloogilised anomaaliad.<\/p>\nKomeedid ja asteroidid oleks v\u00f5inud olla maav\u00e4lisele tsivilisatsioonile heaks tooraineallikaks ning seet\u00f5ttu v\u00f5iks neil leiduda j\u00e4lgi meie k\u00fclaliste tegevusest (teatud ebaharilike puudumiste ja distributsioonide n\u00e4ol). Ilma p\u00f5hjalike otsinguteta oleks asteroidide v\u00f6\u00f6s olevaid maav\u00e4lise p\u00e4ritoluga tehnorajatisi aga \u00fclimalt raske m\u00e4rgata. Maav\u00e4lise tipptehnoloogia abil oleks olnud v\u00f5ib-olla v\u00f5imalik kasutada ka eksootilisi energiaallikaid, nagu tumeaine v\u00f5i magnetmonopolid. Arvatakse, et Suure Paugu k\u00e4igus tekkis arvukalt monopoli osakesi, kuid paljudest katsetest hoolimata pole neid \u00f5nnestunud kordagi leida. Seda seletatakse enamasti inflatsiooniteooriaga, mille kohaselt leidis universumi esimestel hetkedel aset \u00fclikiire inflatsiooniline paisumine ning seet\u00f5ttu kahanes monopolide tihedus peaaegu nullini. Inflatsiooniteooriat pole suudetud aga t\u00f5estada ning kui monopole universumis mingi m\u00f5istliku tihedusega siiski esineks, oleksid nad ideaalseks energiaallikaks. P\u00f5hja- ja l\u00f5unamonopolid oleks \u00fcksteise antiosakesed ning neid saaks panna annihileeruma. Kuna nende oletatav mass on 1015 korda suurem kui prootonil, oleks annihilatsiooni k\u00e4igus vabanev energiahulk tohutu. Kui maav\u00e4lise tehnoloogia abil oleks k\u00f5ik meie piirkonnas asuvad monopolid \u00e4ra kasutatud, seletaks see ka seda, miks me neid leida ei suuda. Loomulikult on selline seletus \u00e4\u00e4rmiselt ebat\u00f5en\u00e4oline, kuid see annab meile ettekujutuse asjadest, mille suhtes tuleks meil eriti t\u00e4helepanelik olla: millegi puudumine kohas, kus see peaks olema v\u00f5i millegi olemasolu kohas, kus seda olla ei tohiks.<\/p>\n \u00dcks idee, mida SETI-ga tegelevad teadlased katsetada tahavad, on otsida maav\u00e4list p\u00e4ritolu eset P\u00e4ikese-Maa s\u00fcsteemi stabiilsetest Lagrange\u2019i punktidest L4 ja L5 \u2013 need on kohad, kus asuv objekt suudab P\u00e4ikese \u00fcmber tiirleva Maaga sammu pidada. Maav\u00e4lise tsivilisatsiooni poolt sinna saadetud kosmosesond v\u00f5i ekspeditsiooni j\u00e4etud seireseade v\u00f5iks sinna rahulikult ankrusse j\u00e4\u00e4da ning tema orbiiti poleks vaja ilmaski korrigeerida. On neid, kes arvavad, et selline sond v\u00f5iks proovida meiega isegi raadio v\u00f5i Interneti teel \u00fchendust v\u00f5tta. Kui selline asi peaks kunagi juhtuma, oleks see hea n\u00e4ide sellest, kuidas SETI-t p\u00e4rssivast valguse kiiruse l\u00f5plikkuse probleemist kavalalt m\u00f6\u00f6da hiilida.<\/p>\n Maav\u00e4lise tsivilisatsiooni ekspeditsioon v\u00f5i migratsioonilaine oleks v\u00f5inud muuta ka Maa mikrobioloogiat ning v\u00f5ib-olla luua isegi oma varibiosf\u00e4\u00e4ri, mis oleks aidanud neil kaevandatud maavarasid t\u00f6\u00f6delda, siinset keskkonda muuta v\u00f5i energiat toota. Ka j\u00e4reltulevatele p\u00f5lvedele s\u00f5numi j\u00e4tmiseks oleks v\u00f5ib-olla m\u00f5istlikum sisestada see mikroorganismide genoomidesse kui investeerida signaale saatvasse raadiomajakasse. Viiruste v\u00f5i elavate rakkude teabehoidlatena kasutamisel on mitmeid eeliseid: bioloogilised nanos\u00fcsteemid oskavad end ise kopeerida ja parandada ning v\u00f5ivad s\u00e4ilitada informatsiooni miljoneid aastaid. On olemas isegi geenid, mis pole rohkem kui miljardi aasta jooksul peaaegu \u00fcldse muutunud.<\/p>\n Postbioloogiline intelligentsus<\/strong>
\nSETI \u00fcle teoretiseerimist piirab meie antropotsentrism \u2013 kalduvus eeldada, et otsitav maav\u00e4line tsivilisatsioon on 21. sajandi inimkonna sarnane. Mitme miljoni aastase ajalooga tehnoloogiliselt arenenud tsivilisatsioonide ettekujutamisel viib meie kohalike olude aluseks v\u00f5tmine aga pea kindlasti eksiteele. K\u00f5ige kaheldavam oletus, mis sellistel eeldustel tehtud, on vast see, et maav\u00e4lise elu puhul on tegemist lihast ja luust olenditega. On v\u00e4gagi v\u00f5imalik, et bioloogiline intelligentsus on vaid \u00fcks intelligentsuse arengu faasidest \u2013 isegi Maa puhul pole ju keeruline ette kujutada, et tehisintellekti osat\u00e4htsus meie \u00fchiskonnas suureneb ning tulevikus v\u00f5idakse inimeste konstrueeritud andmet\u00f6\u00f6tluss\u00fcsteemid ja geneetiliselt muundatud neurov\u00f5rgustikud \u00fchendada, et luua uued “m\u00f5tlevad s\u00fcsteemid”, mis \u00fcletaks mitmekordselt inimeste intellektuaalseid v\u00f5imeid.<\/p>\nMe ei oska aimatagi, millised v\u00f5iksid olla selliste olendite prioriteedid v\u00f5i tehnoloogilised n\u00f5udmised. V\u00f5ib tulla v\u00e4lja, et universumi v\u00f5imsaimad m\u00f5tlevad s\u00fcsteemid on kvantarvutid \u2013 Nobeli preemia saanud f\u00fc\u00fcsik Frank Wilczek on kutsunud seda “kvintelligentsiks”. S\u00e4\u00e4rased olendid v\u00f5ivad olla v\u00e4ikesem\u00f5\u00f5tmelised, kaduvv\u00e4ikese energiavajadusega ning asuda galaktikatevahelises ruumis, et kasutada \u00e4ra sealset madalat temperatuuri. Sellisel juhul oleks nende tehnoloogiline jalaj\u00e4lg niiv\u00f5rd tagasihoidlik, et me poleks v\u00f5imelised seda m\u00e4rkama.<\/p>\n Hiljuti meie hulgast lahkunud kirjaniku ja futuristi Arthur C Clarke’i s\u00f5nul on piisavalt kaugele arenenud tehnoloogia v\u00f5rreldav mustkunstiga. Seet\u00f5ttu on oluline avardada oma m\u00f5ttemaailma, et n\u00e4ha maav\u00e4lises tehnoloogias enamat kui vaid maapealse tehnoloogia edasiarendust ning hakata otsima intelligentsuse j\u00e4lgi kandvaid s\u00fcsteeme ja protsesse. P\u00e4rast 50 aastat kestnud konventsionaalseid SETI uuringuid, on tulnud aeg raadiosignaalidest kaugemale vaadata. Me peaksime v\u00f5tma kasutusele k\u00f5ikv\u00f5imalikud teaduslikud meetodid, alustades genoomikast ja l\u00f5petades neutriinoastrof\u00fc\u00fcsikaga, ning otsima P\u00e4ikeses\u00fcsteemist ja meie galaktikaosast v\u00e4himaidki m\u00e4rke siin kunagi olnud v\u00f5i praegugi olevatest kosmilistest k\u00fclalistest.<\/p>\n SETI on \u00e4\u00e4rmiselt p\u00f5nev ning pakub huvi ka laiemale avalikkusele. Kui selle k\u00e4igus midagi leitaks, oleks see kahtlemata p\u00f6\u00f6rdeline hetk inimkonna ajaloos. Kahjuks on nende otsingute subjekt aga niiv\u00f5rd abstraktne ja oletustel p\u00f5hinev, et see on ebatavaline isegi kaasaegse teoreetilise f\u00fc\u00fcsika standardite j\u00e4rgi, ning v\u00f5ib vabalt juhtuda, et otsitavat polegi olemas ning kogu ettev\u00f5tmine on olnud vaid \u00fcks suur ajaraisk. Kuid nagu Cocconi ja Morrison oma m\u00e4rgilise t\u00e4htsusega artiklis kirjutasid \u2013 kui me ei vaevu maav\u00e4liseid m\u00f5istuslikke olendeid otsima, ei ole meil v\u00f5imalik neid ka kunagi leida.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":" Paul Davis, Physics World, 2. m\u00e4rts 2010 Pool sajandit p\u00e4rast seda, kui hakati otsima elu mujalt universumist, on tulemuseks endiselt pea \u00fcmmargune null. Paul Daviese arvates tuleks need otsingud taask\u00e4ivitada, kuid seekord ei peaks uurima mitte ainult raadiosignaale, vaid k\u00f5iki f\u00fc\u00fcsikalisi ja astronoomilisi anomaaliaid. K\u00f5hedust tekitav vaikus See, kas oleme universumis ainukesed, on \u00fcks meie […]<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[83],"tags":[48],"class_list":{"0":"post-3985","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","6":"category-fyysika-ee-hoiab-silma-peal","7":"tag-maavalise-elu-otsingud","8":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/3985","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=3985"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/3985\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=3985"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=3985"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=3985"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}} | | |
![\"The](\"pildid\/eeri1.jpg\")
<\/td>\n<\/tr>\n![\"Is](\"pildid\/eeri2.jpg\")
<\/a><\/td>\n<\/tr>\n