{"id":399076,"date":"2017-04-19T16:07:38","date_gmt":"2017-04-19T13:07:38","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/?p=399076"},"modified":"2017-04-21T10:26:27","modified_gmt":"2017-04-21T07:26:27","slug":"eesti-teadlaste-too-joudis-maailma-mainekaimasse-fuusikaajakirja-physical-review-letters","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=399076","title":{"rendered":"Eesti teadlaste t\u00f6\u00f6 j\u00f5udis maailma mainekaimasse f\u00fc\u00fcsikaajakirja Physical Review Letters"},"content":{"rendered":"<p dir=\"ltr\">Tartu \u00dclikooli ning Keemilise ja Bioloogilise F\u00fc\u00fcsika Instituudi teoreetikute artikkel selgitas \u00fclivarajase universumi mudelite klassifikatsiooni ning ilmus ajakirja 14. aprilli numbris.<\/p>\n<p dir=\"ltr\">Artikli autorid on Laur J\u00e4rv, Mihkel R\u00fcnkla ja Margus Saal Tartu \u00dclikooli f\u00fc\u00fcsikainstituudi<a href=\"https:\/\/www.fi.ut.ee\/et\/teoreetilise-fuusika-labor\" target=\"_blank\" rel=\"noopener noreferrer\" data-saferedirecturl=\"https:\/\/www.google.com\/url?hl=et&amp;q=https:\/\/www.fi.ut.ee\/et\/teoreetilise-fuusika-labor&amp;source=gmail&amp;ust=1492693491313000&amp;usg=AFQjCNECl8lG_GFVAhSM2ktW4i8GTM9cIQ\"> teoreetilise f\u00fc\u00fcsika laborist<\/a> ning Kristjan Kannike, Luca Marzola, Antonio Racioppi, Martti Raidal ja Hardi Veerm\u00e4e Keemilise ja Bioloogilise F\u00fc\u00fcsika Instituudi<a href=\"https:\/\/hep.kbfi.ee\/\" target=\"_blank\" rel=\"noopener noreferrer\" data-saferedirecturl=\"https:\/\/www.google.com\/url?hl=et&amp;q=https:\/\/hep.kbfi.ee\/&amp;source=gmail&amp;ust=1492693491313000&amp;usg=AFQjCNF2prkEf642OFGytL-g-xOdBoL0ug\"> k\u00f5rgete energiate ja arvutusf\u00fc\u00fcsika laborist<\/a>. T\u00f6\u00f6 valmis teaduse tippkeskuse &#8220;Tume universum&#8221; egiidi all.<\/p>\n<div id=\"attachment_400180\" style=\"width: 310px\" class=\"wp-caption alignleft\"><a href=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2017\/04\/universumi_ajalugu.jpg\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" aria-describedby=\"caption-attachment-400180\" class=\"wp-image-400180 size-medium\" src=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2017\/04\/universumi_ajalugu-300x203.jpg\" alt=\"\" width=\"300\" height=\"203\" srcset=\"https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2017\/04\/universumi_ajalugu-300x203.jpg 300w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2017\/04\/universumi_ajalugu-768x520.jpg 768w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2017\/04\/universumi_ajalugu-1024x694.jpg 1024w\" sizes=\"auto, (max-width: 300px) 100vw, 300px\" \/><\/a><p id=\"caption-attachment-400180\" class=\"wp-caption-text\">Selline on kaasaegne arusaam universumi arengust.<\/p><\/div>\n<p dir=\"ltr\">Kaasaegse arusaama kohaselt tuleb erinevate kosmoloogiliste vaatluste koosk\u00f5laliseks seletemiseks eeldada, et enam kui 13 miljardit aastat tagasi oli universum \u00fclikiire paisumise seisundis, mida nimetatakse inflatsiooniks. Juhtivaks paradigmaks inflatsiooni kirjeldamisel on postuleerida nn skalaarset t\u00fc\u00fcpi v\u00e4li. Selle omadused p\u00f5hjustasid kiireneva paisumise ja genereerisid h\u00e4iritused, mis olid aluseks universumi suuremastaabilise struktuuri kujunemisele ning mida praegu m\u00f5\u00f5dame k\u00f5rvalekalletena kosmilise mikrolainelise taustkiirguse foonis. Inflatsiooni mudeleid on v\u00e4lja pakutud k\u00fcmneid, kui mitte sadu, aga alles t\u00e4nu viimasel paaril aastal saadud taustkiirguse t\u00e4ppisandmetele (<a href=\"http:\/\/sci.esa.int\/planck\/\" target=\"_blank\" rel=\"noopener noreferrer\" data-saferedirecturl=\"https:\/\/www.google.com\/url?hl=et&amp;q=http:\/\/sci.esa.int\/planck\/&amp;source=gmail&amp;ust=1492693491313000&amp;usg=AFQjCNGHfunFaRUB0LCupOcm1XDsOn25-A\">Plancki missiooni<\/a> tulemused 2015) osutub v\u00f5imalikuks mudelite ennustuste piisavalt t\u00e4pne v\u00f5rdlus vaatlustega ja ebasobivate mudelite k\u00f5rvaleheitmine. Seejuures tekitab uurijatele omajagu h\u00e4mmeldust asjaolu, et paljude matemaatilise kuju ja teoreetilise l\u00e4htealuse poolest pealtn\u00e4ha v\u00e4ga erinevate skalaarv\u00e4lja mudelite esitatud ennustused osutuvad vaadeldavate suuruste jaoks identseks.<\/p>\n<p dir=\"ltr\">K\u00e4esoleva artikli autorid anal\u00fc\u00fcsisid inflatsiooni mudeleid skalaarv\u00e4ljaga laiendatud gravitatsiooniteooria raames kasutades Tartu t\u00f6\u00f6r\u00fchmas varem v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tatud nn invariantide formalismi. Selle formalismi eelnevas arendamises osalesid ka T\u00dc f\u00fc\u00fcsikateoreetikud Piret Kuusk ja Ott Vilson. N\u00fc\u00fcdse artikli p\u00f5hiliseks tulemuseks oli n\u00e4idata, et skalaarv\u00e4ljaga inflatsiooni mudelite omavaheline erinevus taandub ainult \u00fchele funktsioonile, nn invariantsele potentsiaalile. Teisis\u00f5nu, esmapilgul erinevad mudelid on tegelikult vaatluslike ennustuste poolest ekvivalentsed, kui nende invariantsed potentsiaalid on samad. Seega on loomulik inflatsiooni mudeleid klassifitseerida nende invariantsete potentsiaalide alusel. Muuhulgas viis s\u00fcstemaatiline l\u00e4henemine probleemile ka \u00fche uue mudelite klassi konstrueerimiseni.<\/p>\n<p dir=\"ltr\">&#8220;Kui muidu on gravitatsiooniteoreetikud ja osakestef\u00fc\u00fcsikud harjunud kasutama oma kitsa valdkonna spetsiifilist &#8220;keelt&#8221; ja vaatenurka probleemidele l\u00e4henemisel, siis erinevate kompetentside kokkuviimine universumi suurte m\u00f5istatuste lahendamisel on viljakas, et mitte \u00f6elda ainuv\u00f5imalik tee teaduse arenguks,&#8221; t\u00f5deb &#8220;Tumeda universumi&#8221; tippkeskuse juht akadeemik Martti Raidal. Tippkeskusesse kuulub ka Tartu Observatooriumi galaktikate f\u00fc\u00fcsika ja kosmoloogia t\u00f6\u00f6r\u00fchm.<\/p>\n<p dir=\"ltr\">Ameerika F\u00fc\u00fcsika Seltsi v\u00e4ljaanne <a href=\"https:\/\/journals.aps.org\/prl\/\" target=\"_blank\" rel=\"noopener noreferrer\" data-saferedirecturl=\"https:\/\/www.google.com\/url?hl=et&amp;q=https:\/\/journals.aps.org\/prl\/&amp;source=gmail&amp;ust=1492693491313000&amp;usg=AFQjCNEMz3A8STzCHA9r8RNoO__g4b1rvg\">Physical Review Letters<\/a> avaldab k\u00f5ikidest f\u00fc\u00fcsika valdkondadest l\u00fchikesi v\u00e4ljapaistvat teadustulemust sisaldavaid artikleid, mis avavad uue uurimissuuna, lahendavad olulise probleemi v\u00f5i esitavad uudse head rakendust lubava meetodi. F\u00fc\u00fcsika teadusajakirjade hulgas leiavad seal ilmunud artiklid keskmiselt k\u00f5ige enam tsiteerimist ning seal avaldamist peetakse v\u00e4ga prestii\u017eseks. Eesti teadlastele pole see saavutus esmakordne, viimase k\u00fcmne aasta jooksul on Physical Review Lettersi autorite hulgas ka Els Heinsalu, Dan H\u00fcvonen, Mario Kadastik, Jaan Kalda, Urmas Nagel, Toomas R\u00f5\u00f5m, Raivo Stern ja Alexander Tsirlin, k\u00e4esoleva t\u00f6\u00f6 autoritest on selle veergudele varem j\u00f5udnud Kristjan Kannike, Antonio Racioppi ja Martti Raidal.<\/p>\n<p dir=\"ltr\">Laur J\u00e4rv, Kristjan Kannike, Luca Marzola, Antonio Racioppi, Martti Raidal, Mihkel R\u00fcnkla, Margus Saal, and Hardi Veerm\u00e4e &#8220;Frame-independent classification of single-field inflationary models&#8221;, Phys. Rev. Lett. 118, 151302 (2017); DOI:<a href=\"https:\/\/doi.org\/10.1103\/PhysRevLett.118.151302\" target=\"_blank\" rel=\"noopener noreferrer\" data-saferedirecturl=\"https:\/\/www.google.com\/url?hl=et&amp;q=https:\/\/doi.org\/10.1103\/PhysRevLett.118.151302&amp;source=gmail&amp;ust=1492693491314000&amp;usg=AFQjCNH2ziMmR-S-ZuoO2PrgYvwGmWmtXg\">https:\/\/doi.org\/10.1103\/<wbr \/>PhysRevLett.118.151302<\/a>.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Tartu \u00dclikooli ning Keemilise ja Bioloogilise F\u00fc\u00fcsika Instituudi teoreetikute artikkel selgitas \u00fclivarajase universumi mudelite klassifikatsiooni ning ilmus ajakirja 14. aprilli numbris. Artikli autorid on Laur J\u00e4rv, Mihkel R\u00fcnkla ja Margus Saal Tartu \u00dclikooli f\u00fc\u00fcsikainstituudi teoreetilise f\u00fc\u00fcsika laborist ning Kristjan Kannike, Luca Marzola, Antonio Racioppi, Martti Raidal ja Hardi Veerm\u00e4e Keemilise ja Bioloogilise F\u00fc\u00fcsika Instituudi k\u00f5rgete [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":400180,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[37,16],"tags":[],"class_list":{"0":"post-399076","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-eestist-endast","8":"category-teadusuudis","9":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/399076","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=399076"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/399076\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/400180"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=399076"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=399076"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=399076"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}