{"id":4001,"date":"2005-07-11T01:58:04","date_gmt":"2005-07-10T22:58:04","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=4001"},"modified":"2010-09-13T09:46:08","modified_gmt":"2010-09-13T06:46:08","slug":"kliima-ja-ilmaennustused","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=4001","title":{"rendered":"Kliima- ja ilmaennustused"},"content":{"rendered":"<div>\n<p>Ilmast on inimesed alati r\u00e4\u00e4kinud. T\u00e4nap\u00e4eval, mil keskkonnaga seotud globaalprobleemid fookusesse on t\u00f5usnud, r\u00e4\u00e4gitakse palju ka kliimast. Viimase poole sajandi jooksul on inimkonna teadmised m\u00f5lemas valdkonnas j\u00f5udsalt edasi arenenud. V\u00f5imalikuks on selle eesk\u00e4tt teinud arvutite areng, kuid eks arvuteid juhivad ikka inimesed \u2013 atmosf\u00e4\u00e4rif\u00fc\u00fcsikud. Atmosf\u00e4\u00e4rif\u00fc\u00fcsikud!? Jah just nimelt atmosf\u00e4\u00e4rif\u00fc\u00fcsikud \u2013 inimesed ei tea sageli, et meteoroloogia ja atmosf\u00e4\u00e4rif\u00fc\u00fcsika on tegelikult s\u00fcnon\u00fc\u00fcmid.<\/p>\n<p>Milline on seis ilma ja kliimateadustes 21. sajandi algk\u00fcmnendil? Kaasaegse ilmaennustamise p\u00f5hiidee prognoosist kui h\u00fcdrod\u00fcnaamika v\u00f5rrandite s\u00fcsteemi lahendist s\u00f5nastas norralane V. Bjerknes 1905 aastal. Tema idee kohaselt v\u00f5ime ilmasituatsiooni ehk algseisu teades v\u00f5rrandeid lahendades v\u00e4lja arvutada l\u00f5ppseisu ehk prognoosi. Esimese praktilise katsetuse seda v\u00f5rrandis\u00fcsteemi lahendada tegi L.F. Richardson 1922 aastal. Kahjuks see katse eba\u00f5nnestus.<\/p>\n<p> Kiirelt hakkas kaasaegne prognooside metoodika arenema koos elektronarvutite esilet\u00f5usuga 1950. aastatel. Arvutite abil \u00f5piti lahendama h\u00fcdrod\u00fcnaamika v\u00f5rrandis\u00fcsteemi. Alguses toimus see k\u00fcll \u00fcsna suurte lihtsustustega, kuid mida kaugemale on arenenud teadus ja v\u00f5imsamaks l\u00e4inud arvutid, seda t\u00e4psemaks ja pikemaks on meteoroloogilised prognoosid l\u00e4inud.<\/p>\n<p>T\u00e4nap\u00e4eval kasutatakse arvutimudeleid ka kliimauuringutes. Ehkki v\u00f5rrandite l\u00e4htealused on pisut erinevad, on klimatoloogide poolt rakendavad v\u00f5rrandid ilmaennustusega p\u00f5him\u00f5tteliselt samad. Kui ilmaennustustes on peamine m\u00e4\u00e4rav tegur prognoosi algseis ning eesm\u00e4rk v\u00f5imalikult t\u00e4pne olukorra kirjeldus kindlal ajahetkel kindlas ruumipunktis, siis kliima puhul on olulisemad n\u00e4htused, mis m\u00f5jutavad atmosf\u00e4\u00e4ri tema piirpindadel.<\/p>\n<p> Neid nimetatakse \u00e4\u00e4retingimusteks, n\u00e4itena v\u00f5ib siin nimetada p\u00e4ikesekiirguse hulka ja jaotust atmosf\u00e4\u00e4ri \u00fclapiiril ning temperatuuri ja hoovuseid maailmameres. Kliimaarvutuste puhul ei p\u00f6\u00f6rata r\u00f5hku konkreetse ilmasituatsiooni t\u00e4psele kirjeldamisele, vaid \u00fcritatakse adekvaatselt kirjeldada ilma statistilisi karakteristikuid huvipakkuva perioodi v\u00f5i ruumipiirkonna tarvis.<\/p>\n<p>Mudelid, ehkki keerulised ja v\u00f5imsad, on ilma tegelike m\u00f5\u00f5tmisteta atmosf\u00e4\u00e4ris \u00fcsna abitud. Ilmavaatluste ajalugu ulatub prognoosimisest tunduvalt kaugemale &#8211; 17. sajandisse. Vajadus ilmavaatluste globaalse haarde ja rahvusvahelise koost\u00f6\u00f6 j\u00e4rele sai selgeks juba \u00fcle-eelmise sajandi keskel. T\u00e4naseks on v\u00e4lja arendatud \u00fclemaailmne vaatlusv\u00f5rk, mis toimib rahvusvahelise meteoroloogiaorganisatsiooni (<em>World Meteorological Organization<\/em>; <em>WMO<\/em>) katuse all.<\/p>\n<p> Maakera on kaetud vaatlusjaamade v\u00f5rgustikuga, vaatlusi teevad laevad ja lennukid ning saadud info kogutakse ja leiab kasutamist prognoosmudelite sisendina. Kiiresti areneb ka kaugseire &#8211; kosmosest vaatab maa poole suur hulk ilmasatelliite, mis edastavad andmeid pilvemasside liikumistest. Sademete ja ohtlike ilmastikun\u00e4htuste j\u00e4lgimiseks paigaldatakse meteoradareid. Seoses kliimaprotsesside aktuaalseks muutumisega on saanud selgeks vajadus pikaajaliste vaatlusandmete j\u00e4rele. Vaatlusread annavad meile v\u00f5imaluse iseloomustada piirkonna kliimat ja j\u00e4lgida selle muutumist l\u00e4bi aastak\u00fcmnete.<\/p>\n<p>Kuigi meteoroloogia elik atmosf\u00e4\u00e4rif\u00fc\u00fcsika ei tegele ainult prognoosimisega, pakub laiemale \u00fcldsusele k\u00f5ige suuremat huvi v\u00f5imalus teada saada, milline on meid ees ootav ilm ja kliima. Et lugeja saaks \u00fclevaate meteoroloogia ja klimatoloogia erinevatest t\u00f6\u00f6suundades ning orienteeruks edaspidi paremini erinevates ennustustes, on l\u00f5petuseks kasuik v\u00e4lja tuua prognooside liigitus ajalise ulatuse j\u00e4rgi:<\/p>\n<ul>\n<li>hetkennustus (kuni 6 tundi) &#8211; kasutatakse radareid ja satelliite ning nende ekstrapoleerimistehnikaid; on suure t\u00e4htsusega lennunduses ning eriti ohtlike konvektiivsete tormide (trombid, pugijooned) j\u00e4lgimisel ja l\u00fchiajalisel ettehoiatamisel.<\/li>\n<li>l\u00fchiajaline ennustus (2-3 \u00f6\u00f6p\u00e4eva) &#8211; peaasjalikult k\u00f5rge lahutusega piiratud ala mudelite t\u00f6\u00f6valdkond; ilma p\u00fc\u00fctakse lokaalseid efekte arvestades v\u00f5imalikult suure t\u00e4psusega prognoosida; kasutatakse ennustusteks huvipakkuva piirkonna jaoks v\u00f5i selliste ilmas\u00fcsteemide puhul, kus globaalmudelite \u201en\u00e4gemisteravus\u201c ei ole piisav.<\/li>\n<li>keskulatusega prognoosid (kuni 10 \u00f6\u00f6p\u00e4eva) &#8211; kasutatakse globaalseid atmosf\u00e4\u00e4rimudeleid; r\u00f5huasetus on suurte s\u00fcnoptiliste s\u00fcsteemide (ts\u00fcklonid, antits\u00fcklonid, jugavoolud jne.) v\u00f5imalikult t\u00e4psel kirjeldamisel.<\/li>\n<li>paari n\u00e4dala kuni kuuprognoosid &#8211; ookeani ja merej\u00e4\u00e4 seisundit v\u00f5ib veel lugeda enam v\u00e4hem muutumatuks (nii nagu seda vaikimisi eeldati l\u00fchemate prognooside puhul), kuid enam ei saa loota ilma t\u00e4psele ennustamisele, pigem p\u00fc\u00fctakse kirjeldada ilma statistlilisi karakteristikuid (n\u00e4iteks keskmine temperatuur, k\u00f5rvalekalle normist jne.).<\/li>\n<li>sesoonsed ja aastased prognoosid \u2013 sellised ennustused on atmosf\u00e4\u00e4ri ja ookeani \u00fchendatud mudelite m\u00e4ngumaa; suurt t\u00e4helepanu p\u00f6\u00f6ratakse ookeani seisundile troopilises v\u00f6\u00f6ndis ja\u00a0 oluliseks n\u00fcansiks on asjaolu, et prognoos peab suutma \u201e\u00fcle m\u00e4ngida\u201c klimatoloogilised, s.t. pikajaliselt m\u00f5\u00f5detud keskmised, v\u00e4\u00e4rtused. Ehkki troopikaaladel tehakse sesosas juba edusamme, ei \u00f5nnestu klimatoloogiliste v\u00e4\u00e4rtuste \u00fcletamine parasv\u00f6\u00f6tme tingimustes t\u00f5ele au andes veel kohe kuidagi.<\/li>\n<li>kliimastsenaariumid \u2013 tegevusvaldkond globaalsetele mudelitele, mis h\u00f5lmavad k\u00f5iki kliimas\u00fcsteemi komponente ning m\u00e4ngivad l\u00e4bi erinevaid stsenaariumeid &#8211; mis juhtuks kui atmosf\u00e4\u00e4ris kahekordistuks CO2 hulk, kui tundlik on kliimas\u00fcsteem metaani kontsentratsiooni suurenemise suhtes jne.<\/li>\n<\/ul>\n<p>\u00a0<\/p>\n<\/div>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Ilmast on inimesed alati r\u00e4\u00e4kinud. T\u00e4nap\u00e4eval, mil keskkonnaga seotud globaalprobleemid fookusesse on t\u00f5usnud, r\u00e4\u00e4gitakse palju ka kliimast. Viimase poole sajandi jooksul on inimkonna teadmised m\u00f5lemas valdkonnas j\u00f5udsalt edasi arenenud. V\u00f5imalikuks on selle eesk\u00e4tt teinud arvutite areng, kuid eks arvuteid juhivad ikka inimesed \u2013 atmosf\u00e4\u00e4rif\u00fc\u00fcsikud. Atmosf\u00e4\u00e4rif\u00fc\u00fcsikud!? Jah just nimelt atmosf\u00e4\u00e4rif\u00fc\u00fcsikud \u2013 inimesed ei tea sageli, et [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":387,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[83],"tags":[56],"class_list":{"0":"post-4001","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","6":"category-fyysika-ee-hoiab-silma-peal","7":"tag-kliima","8":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/4001","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/387"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=4001"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/4001\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=4001"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=4001"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=4001"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}