Peeter Saari, Eesti P\u00e4evaleht<\/p>\n
\u00dcsna varsti saab otsa juba aastak\u00fcmneid kestev muretu progress Moore\u2019i seaduse j\u00e4rgi, mille kohaselt l\u00e4hevad iga kahe aastaga arvutite v\u00f5imsus ja sellega kaasuvad n\u00e4itajad kaks korda paremaks. Kuid peamine p\u00f5hjus, miks investeeritakse kvantarvuti loomisesse miljardeid, seisneb tema juba ette teoreetiliselt t\u00f5estatud erandlikus kiiruses. N\u00e4iteks kr\u00fcptokoodid, millel p\u00f5hineb turvaline side kodanikul pangaga, riigil oma luurajaga jne, on p\u00f5him\u00f5tteliselt k\u00fcll lahtimuugitavad, kuid praeguste ka k\u00f5ige v\u00f5imsamate arvutite aastasadu kestva vahetpidamatu t\u00f6\u00f6ga. Kvantarvutil kuluks selleks vaid minutiteid\u2026<\/p>\n
Kuid peamine p\u00f5hjus, miks investeeritakse kvantarvuti loomisesse miljardeid, seisneb tema juba ette teoreetiliselt t\u00f5estatud erandlikus kiiruses. N\u00e4iteks kr\u00fcptokoodid, millel p\u00f5hineb turvaline side kodanikul pangaga, riigil oma luurajaga jne, on p\u00f5him\u00f5tteliselt k\u00fcll lahtimuugitavad, kuid praeguste ka k\u00f5ige v\u00f5imsamate arvutite aastasadu kestva vahetpidamatu t\u00f6\u00f6ga. Kvantarvutil kuluks selleks vaid minutiteid\u2026<\/p>\n
Kvantarvuti sedav\u00f5rd suure v\u00f5imekuse aluseks on nn kvantparallelism. See v\u00f5imalus teha arvutusi tohutu hulga andmetega korraga p\u00f5hineb kvantarvuti ehituselemendi \u2013 kvantbiti \u2013 v\u00f5imel olla mitte lihtsalt kas seisundis \u201c0\u201d v\u00f5i seisundis \u201c1\u201d, vaid ka m\u00f5lemas korraga! Seega potentsiaalselt \u201cnii liha kui ka kala\u201d, millest mingi t\u00f5en\u00e4osusega saab emb-kumb neist alles siis, kui keegi neid s\u00f6\u00f6b ehk kvantbiti seisundit v\u00e4lja loeb. Kvantbiti nagu \u00fcldse mikroobjektide k\u00e4itumise seadusp\u00e4rasused on ja j\u00e4\u00e4vad tavam\u00f5istusele veidraks. Siiski, neist aimu andvat analoogiat v\u00f5ib leida ps\u00fchholoogiast v\u00f5i juurast. N\u00e4iteks on iga kohtunik aus \u2013 potentsiaalselt \u2013, aga samal ajal mingi (Eestis muidugi v\u00e4ikese) t\u00f5en\u00e4osusega ka ebaaus. Aga \u00fcks neist alternatiividest realiseerub alles siis, kui talle pistist pakutakse\u2026<\/p>\n
Teine kvantarvuti v\u00f5imekuse tagaja on nn p\u00f5imitus (entanglement) \u2013 veelgi veidram kvantf\u00fc\u00fcsika n\u00e4htus, millest isegi Einsteini m\u00f5istus t\u00f5rkus aru saamast. Omavahel p\u00f5imolekus kvantbittide paaril neist \u00fchelt seisundi v\u00e4ljalugemine m\u00e4\u00e4rab justkui \u00fclevalguskiirusega \u00e4ra teise kvantbiti oleku lugemi.<\/p>\n
Mis siis k\u00fcll saab info\u00fchiskonna turvalisusest, kui kvantarvuti luuakse ja see veel \u201cpahade\u201d k\u00e4tte satub?<\/p>\n
Kuid osutub, et loodusseadustega v\u00f5rdselt igikehtivad on m\u00f5ttetera \u201cKus h\u00e4da k\u00f5ige suurem, seal abi k\u00f5ige l\u00e4hem!\u201d Nimelt needsamad kaks kvantf\u00fc\u00fcsika veidrust v\u00f5imaldavad luua p\u00f5him\u00f5tteliselt pealtkuulamisekindla sideliini. Kusjuures erinevalt kvantarvutist on kvantkr\u00fcptograafiline sideliin juba teoks tehtud, vastavaid seadmeid m\u00fc\u00fcb rohkem kui \u00fcks firma. Juba aprillis 2004 tehti sellise salaside abil raha\u00fclekanne kahe panga vahel kilomeetritepikkuse optilise kaabli kaudu.<\/p>\n
Seega \u2013 kui vaenlastel on kvantarvuti teie salakoodide murdmiseks, s.t k\u00f5ikv\u00f5imas relv k\u00fcberterrorismiks, saab kaitsemeetmeks olla kvantkr\u00fcptograafia ning vastavat tehnikat ja know-how\u2019d v\u00f5ib hakata evitama juba praegu.<\/p>\n
Siinkohal \u00fcks m\u00f5te Eesti kohta. Kas ei peaks NATO k\u00fcberkaitsekeskuses tegutseda ka kvantinfotehnoloogiaalane uurimis- ja arendusr\u00fchm, kelle \u00fcheks \u00fclesandeks oleks kvantkr\u00fcptograafia \u201cmaaletoomine\u201d? Igal juhul on Tartu \u00fclikoolis (T\u00dc) juba k\u00fcmmekond aastat loetud nii f\u00fc\u00fcsikuist kui ka matemaatikuist infotehnoloogia\u00f5ppureile l\u00fchikursust kvantarvuti ja -kr\u00fcptograafia alustest. Seega peaks meil riigis olema sadakond noort inimest, kel v\u00e4hemasti puudub hirmubarj\u00e4\u00e4r k\u00f5nealuse p\u00f5him\u00f5tteliselt uut t\u00fc\u00fcpi infotehnoloogia ees. Kui lisada fakt, et Tartus t\u00f6\u00f6tab juba m\u00f6\u00f6dunud sajandi l\u00f5pust Cybernetica Tartu andmeturbelabor, looduna Tallinna Cybernetica AS-i ja T\u00dc poolt ja see on muu hulgas osaline maailma esimese \u00f5nnestunud ID-kaardi p\u00f5hise e-h\u00e4\u00e4letuss\u00fcsteemi loomises, siis pole alust k\u00e4ega l\u00fc\u00fca, et, oh, mis n\u00fc\u00fcd meie, pisike riik\u2026Vastupidi, uusi tehnoloogilisi v\u00e4ljakutseid mitte m\u00e4rgates on kerge maha m\u00e4ngida meie edumeelse e-riigi maine.<\/p>\n
Millal siis kvantarvuti m\u00fc\u00fcgile tuleb? Oma esitlusel lubas D-Wave, et aastal 2008. Samas on osa spetsialiste veendunud, et kui \u00fcldse praktiliselt kasulik kvantarvuti luuakse, siis kulub selleks veel aastaid.<\/p>\n
Vaikus autoriteetsetes erialaajakirjades D-Wave\u2019i uudisepommi suhtes on ilmselt p\u00f5hjustatud asjaolust, et pole eriti midagi anal\u00fc\u00fcsida. Peale \u00fcldkirjelduse ja fakti, et asjandus t\u00f6\u00f6tab \u00fclis\u00fcgavas k\u00fclmas \u2013 vaid veidi k\u00f5rgemal temperatuuril kui absoluutne null -273\u00b0C, pole firma \u00fcksikasju suurt avaldanud. M\u00f5ne ilmunud kriitilise artikli toel v\u00f5iks oletada, et ehkki demonstreeritud seade kahtlemata t\u00f6\u00f6tas, v\u00f5is ta olla korraga \u2013 justkui kvantbittki \u2013 kahes eri olekus, s.t nii tavaline kui ka kvantkompuuter. Et neil vahet teha, on vaja kas t\u00f5elist kvantkompuutri v\u00f5imsust demonstreerivat seadet v\u00f5i v\u00e4hemasti avaldada enim tehnilisi andmeid anal\u00fc\u00fcsiks teadlaskonnale<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"
Peeter Saari, Eesti P\u00e4evaleht \u00dcsna varsti saab otsa juba aastak\u00fcmneid kestev muretu progress Moore\u2019i seaduse j\u00e4rgi, mille kohaselt l\u00e4hevad iga kahe aastaga arvutite v\u00f5imsus ja sellega kaasuvad n\u00e4itajad kaks korda paremaks. Kuid peamine p\u00f5hjus, miks investeeritakse kvantarvuti loomisesse miljardeid, seisneb tema juba ette teoreetiliselt t\u00f5estatud erandlikus kiiruses. N\u00e4iteks kr\u00fcptokoodid, millel p\u00f5hineb turvaline side kodanikul pangaga, […]<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[83],"tags":[79],"class_list":{"0":"post-4003","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","6":"category-fyysika-ee-hoiab-silma-peal","7":"tag-kvantarvutid","8":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/4003","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=4003"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/4003\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=4003"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=4003"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=4003"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}