{"id":4109,"date":"2010-07-13T11:09:07","date_gmt":"2010-07-13T08:09:07","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=4109"},"modified":"2011-08-08T23:17:33","modified_gmt":"2011-08-08T20:17:33","slug":"salaparane-higgs-leitud%c2%b7-mitte-nii-kiiresti","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=4109","title":{"rendered":"Salap\u00e4rane Higgs leitud\u00b7?- Mitte nii kiiresti"},"content":{"rendered":"

Osakestef\u00fc\u00fcsika kogukonnas on viimase aja p\u00f5hiliseks jututeemaks saanud Padua \u00fclikooli f\u00fc\u00fcsiku blogipostitus<\/a>, kus ta kirjutab, et on kuulnud kuulujutte kerge Higgsi osakese avastamisest Fermi Rahvusliku Kiirendi Laboratooriumis.<\/strong><\/p>\n

F\u00fc\u00fcsik ja blogija Tommaso Dorigo<\/strong> postitas eelmisel neljap\u00e4eval sissekande “Kuulujutud kergest Higgsist<\/em>,” kus ta v\u00e4idab, et kuulis kahest s\u00f5ltumatust allikast, et Tevatroni kiirendi kollektiiv avaldab l\u00e4hiajal t\u00f5endid kerge Higgsi bosoni signaalist. <\/a[caption id=\"attachment_4110\" align=\"alignright\" width=\"300\" caption=\"Fermilabi CDF eksperiment. Foto: Fermilab\"]\"\"<\/a>[\/caption] Dorigo s\u00f5nade kohaselt kuulis ta “v\u00f5imalikust ‘kolme-sigma’ Higgsi efektist,” kuid r\u00f5hutab, et teised ei ole nii julgeid avaldusi teinud, vaid r\u00e4\u00e4givad lihtsalt ootamatutest tulemustest. Suurbritannia ajaleht Daily Telegraph<\/em> kuulutas aga kiiresti, et Tevatroni kiirendi on juba Higgsi leidnud<\/a>. Seega on kindel, mida praegu “avastusest” arvata. Hetkel on tegu vaid kuulujutuga, mis p\u00e4rineb t\u00f6\u00f6r\u00fchmalt, mis v\u00e4idab, et neil on veenvaid t\u00f5endeid Higgsi bosoni avastamisest. <\/p>\n

Kahe aasta p\u00e4rast erru saadetav Tevatroni, maailma v\u00f5imsuselt teise, osakestekiirendi t\u00f6\u00f6d j\u00e4tkab Suur Hadronite P\u00f5rguti (LHC), kuid ameeriklased ihkavad Higgsi avastamise aud siiski endale. LHC p\u00f5hieesm\u00e4rgiks aga ongi just Higgsi osakese, mis annab k\u00f5igele muule massi, olemasolu kontrollimine. Kui Higgsi ei leita, on osakestef\u00fc\u00fcsika standardmudel vale ning universumi protsesside m\u00f5istmiseks tuleb appi v\u00f5tta eksootilisemad teooriad.<\/p>\n

Paljude f\u00fc\u00fcsikute jaoks oleks aga just selline variant meeli erutav, kuna kui seda ei leita, on tegu revolutsioonilise avastusega. Ning millisele teadlasele ei meeldi midagi ootamatut avastada\u00b7? “Tegelikult ei ole ma suur Higgsi f\u00e4nn, aga midagi peab elektromagnetj\u00f5u n\u00f5rgast j\u00f5ust tavaelus valitsevate energiate tasemel niiv\u00f5rd erinevaks muutma,” \u00fctles Jon Butterworth<\/strong>, LHC ATLAS detektori juures t\u00f6\u00f6tav f\u00fc\u00fcsik Discovery News<\/a>-ile.<\/p>\n

Nii-v\u00f5i-teisiti on kuulujutud kahe v\u00f5istleva k\u00f5rgete energiatega opereerivate osakestekiirendite puhul kerged tulema. “Leidub mitmesuguseid erinevaid kuulujutte. Kui need ei ole kohvimasina juures, kuuled sa neid Twitteris,” \u00fctles Butterworth. <\/p>\n

Seega tuleb igasuguseid Higgsi bosoni kohta k\u00e4ivaid kuulujutte ettevaatlikult suhtuda. “Kuulujutte saab iga\u00fcks levitada. Viis, kuidas me tavaliselt asju ajame kaitseb inimesi taustam\u00fcra eest. Kui me tooks k\u00f5ik huvitavana n\u00e4ivad avastused avalikuse ette, oleksid inimesed paar p\u00e4eva p\u00f5nevil, kuni j\u00e4rgnevad tulemused v\u00e4idavad meile midagi risti-vastupidist,” lisas ta.<\/p>\n

Telegraphi artiklis k\u00f5mu tekitanud “kolme-sigma s\u00fcndmused juhtuvad aeg-ajalt ikka, eriti, kui uuritav andmetehulk on suur. Muidugi v\u00f5ib see ka reaalne leid olla,” \u00fctles Sean Caroll<\/strong>, Caltechi f\u00fc\u00fcsika osakonnast. Kolm-sigma vihjab antud tulemuse statistilisele t\u00f5en\u00e4osusele, milleks antud juhul oli 99,7\u00b7%. Kuid hetkel on ikkagi 0,3\u00b7% suurune v\u00f5imalus, et leid on vale. <\/p>\n

“Kolm sigmat ei n\u00e4hta avastusena, vaid annaks lihtsalt tugevalt m\u00e4rku Higgsi olemasolust. Tegelikult kvalifitseeritakse alles viis-sigmat avastusena,” kinnitas Butterworth. Statistiliselt on kolm sigma v\u00f5rdne 1350 defektiga miljonist v\u00f5imalusest, kuid lisaks sellele v\u00f5ib kolm-sigma s\u00fcndmus juba iseenesest liialdatud olla.<\/p>\n

Ka Caroll soovitas Dorigo postitusse ettevaatlikult suhtuda\u00b7: “Ma ootaks \u00e4ra, kuni tuleb m\u00f5ni kindel avaldus, mitte m\u00f5ni interneti kuulujutt.” Tevatroni t\u00f6\u00f6r\u00fchma avaldus v\u00f5ib tulla Rahvusvahelisel K\u00f5rgete Energiate F\u00fc\u00fcsika Konverentsil 22. juulil Pariisis.<\/p>\n

Dorigo arvab aga ise, et sellised kuulujutud teevad osakestef\u00fc\u00fcsikale head, kuna julgustavad teadlasi oma p\u00e4hklikoorest v\u00e4lja tulema, lisaks v\u00f5ib keegi teatele reageerides kommentaarides kirjutada, mis tegelikult toimub.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Osakestef\u00fc\u00fcsika kogukonnas on viimase aja p\u00f5hiliseks jututeemaks saanud Padua \u00fclikooli f\u00fc\u00fcsiku blogipostitus, kus ta kirjutab, et on kuulnud kuulujutte kerge Higgsi osakese avastamisest Fermi Rahvusliku Kiirendi Laboratooriumis. F\u00fc\u00fcsik ja blogija Tommaso Dorigo postitas eelmisel neljap\u00e4eval sissekande “Kuulujutud kergest Higgsist,” kus ta v\u00e4idab, et kuulis kahest s\u00f5ltumatust allikast, et Tevatroni kiirendi kollektiiv avaldab l\u00e4hiajal t\u00f5endid kerge […]<\/p>\n","protected":false},"author":28,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[49],"class_list":{"0":"post-4109","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","6":"category-teadusuudis","7":"tag-lhc","8":"entry","9":"has-post-thumbnail"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/4109","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/28"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=4109"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/4109\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=4109"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=4109"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=4109"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}