{"id":4148,"date":"2010-07-15T01:31:20","date_gmt":"2010-07-14T22:31:20","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=4148"},"modified":"2010-07-18T15:19:00","modified_gmt":"2010-07-18T12:19:00","slug":"merkuur-on-elujoulisem-kui-varem-arvatud","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=4148","title":{"rendered":"Merkuur on elavam kui varem arvatud"},"content":{"rendered":"

Merkuur \u00fcllatab v\u00f5imsate magnettormide ning hiljutiste m\u00e4rkidega vulkaanilisest tegevusest<\/strong><\/p>\n

Ajakirja Science<\/em> 15. juulil ilmunud trio-vahearuannete kohaselt on P\u00e4ikeses\u00fcsteemi k\u00f5ige sisemine planeet on tunduvalt elavam, kui eelnevalt arvatud. Kui Nasa MESSENGERI nime kandev sond kolmandat korda 2009. aasta septembris Merkuurist m\u00f6\u00f6da lendas, leidis see t\u00f5endeid, et planeedi magnettormid on tunduvalt intensiivsemad ja l\u00fchiajalisemad kui Maal.<\/p>\n

\"\"<\/a>

Esimesel MESSENGERi m\u00f6\u00f6dalennul Merkuurist tehtud pilt. Foto: NASA Goddardi-nimeline kosmosekeskus<\/p><\/div>\n

Samuti kirjeldab artikkel, et Merkuur on olnud vulkaaniliselt aktiivne miljard aastat tagasi, tunduvalt hiljutisemalt kui teadlased seni arvanud on.<\/p>\n

Messengeri septembrikuisel m\u00f6\u00f6dalennul vaatlesid astronoomid esimest korda, kuidas magnetiline energia Merkuuri magneetosf\u00e4\u00e4ris kasvab. Magnetilised j\u00f5ujooned moodustavad planeedi P\u00e4ikesele kiirgusele mittepaljastunud regioonis piltlikult \u00f6eldes “saba.” Magneetosaba neelas P\u00e4ikeselt k\u00fcmme korda rohkem magnetenergiat kui Maa sedal teeb. Energia vabanes aga v\u00e4hem kui kolme minutiga, v\u00f5rreldes kahe kuni kolme tunniga, mis Maa magnetv\u00e4ljal selleks kulub.<\/p>\n

K\u00fcsimus ei ole ainult Merkuuri l\u00e4heduses P\u00e4ikesele, vaid planeedil puudub ionosf\u00e4\u00e4r, mis harilikult P\u00e4ikese ja planeedi vahelist vastastikm\u00f5ju aeglustab. See viib omakorda aga kiire ja intensiivse energia akumuleerumiseni, mis tekitab v\u00f5imsaid magnettorme, \u00fctles James Slavin<\/strong>, Nasa Goddardi-nimelise kosmosekeskuse f\u00fc\u00fcsik.<\/p>\n

Teadlasi h\u00e4mmastas aga see, et protsessi k\u00e4igus ei avastanud MESSENGER k\u00f5rge energiaga laetud osakesi, mida n\u00e4hakse tihtipeale Maa magnettormide ajal. Samas t\u00e4heldas neid Mariner 10, mis kivisest planeedist 1974. aastal m\u00f6\u00f6dus. Lahendus v\u00f5ib m\u00f5istatusele saabuda j\u00e4rgmise aasta m\u00e4rtsis, mil MESSENGER alustab oma aastast orbiiti \u00fcmber Merkuuri. Leiud v\u00f5ivad aidata m\u00f5ista ka laetud osakeste k\u00e4itumist k\u00f5rgetel energiatel Maa enda \u00fcmbruses.<\/p>\n

M\u00e4rgid hiljutisest vulkaanilisest tegevusest \u00fcllatas teadlasi juba eelmisel s\u00fcgisel, kui sond saatis esimesed pildid samal kuul toimunud m\u00f6\u00f6dalennust. Enamik viiteid sellele tuli kaksikringikujulisest (l\u00f6\u00f6gi)basseinist, mida n\u00fc\u00fcd kutsutakse Rachmaninoffiks. Sisemise ringi, mille diameeter on 130 kilomeetrit, tasane pind on teist v\u00e4rvi kui v\u00e4limine ning selle pinda katavad m\u00f5ningad kraatrid, kirjutab Louise Prockter<\/strong> John Hopkinsi-nimelisest \u00fclikoolist.<\/p>\n

Siseringi pinna v\u00e4rv ning tasasus viitab sellele, et see on tunduvalt noorem kui seda \u00fcmbritsev materjal. Vaatluste kohaselt purskasid vulkaanid Merkuuril ligikaudu miljard aastat tagasi, mis on kaks miljardit hiljem, kui eelmised hinnangud on seda v\u00e4itnud. “T\u00f5endid, mis viitavad et tasandikud on noored, on v\u00e4ga selged – sa v\u00f5id selgelt, n\u00e4ha, kui v\u00e4he on pinnal kraatreid v\u00f5rreldes seda tasandikku \u00fcmbritseva maastikuga,” kinnitas Paul Spudis<\/strong>, Kuu ja Planeeti Instituudi vulkaanilise tegevuse spetsialist Houstonist. Samuti lisas ta, et parim selgitus nende lademete p\u00e4ritolust ongi just nimelt vulkanism.<\/p>\n

Prockteri t\u00f6\u00f6r\u00fchm leidis Rachmainoffist kirdes lisaks veel suure vulkaanil\u00f5\u00f5ri, mis avastati samal m\u00f6\u00f6dalennul. Suhteliselt hiljutine vulkaaniline tegevus viitab sellele, et Merkuuri maakoor ei luba soojusel efektiivselt planeedisisemusest maailmaruumi kiirguda. Kui protsess oleks sujuv, oleks vulkaaniline tegevus juba varem l\u00f5ppenud.<\/p>\n

Eelnevate kraatriterohkete Merkuuri tasandike uurimine viis arvamuseni, et Merkuur on geoloogiliselt surnud ning sarnaneb seega pigem Kuule kui Marsile, lisas Spudis. “Uued andmed sunnivad aga meid seda kontseptsiooni l\u00e4bi vaatama,” arvas vulkanoloog.<\/p>\n

Allikas:
\nMESSENGER Mission News: “MESSENGER Reveals New Information about Mercury\u2019s Exosphere, Volcanism, and Magnetic Substorms.<\/a>“<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Merkuur \u00fcllatab v\u00f5imsate magnettormide ning hiljutiste m\u00e4rkidega vulkaanilisest tegevusest Ajakirja Science 15. juulil ilmunud trio-vahearuannete kohaselt on P\u00e4ikeses\u00fcsteemi k\u00f5ige sisemine planeet on tunduvalt elavam, kui eelnevalt arvatud. Kui Nasa MESSENGERI nime kandev sond kolmandat korda 2009. aasta septembris Merkuurist m\u00f6\u00f6da lendas, leidis see t\u00f5endeid, et planeedi magnettormid on tunduvalt intensiivsemad ja l\u00fchiajalisemad kui Maal. Samuti […]<\/p>\n","protected":false},"author":28,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[47],"class_list":{"0":"post-4148","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","6":"category-teadusuudis","7":"tag-ilmaruum","8":"entry","9":"has-post-thumbnail"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/4148","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/28"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=4148"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/4148\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=4148"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=4148"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=4148"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}