{"id":41571,"date":"2015-01-12T23:03:41","date_gmt":"2015-01-12T20:03:41","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/?p=41571"},"modified":"2015-01-12T23:06:48","modified_gmt":"2015-01-12T20:06:48","slug":"kosmosetelskoop-hubble-paljastab-enneolematud-detailid-kosmilistes-sammastes","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=41571","title":{"rendered":"Kosmosetelskoop Hubble paljastab senin\u00e4gematud detailid kosmilistes sammastes"},"content":{"rendered":"<p>Me k\u00f5ik oleme imetlenud \u00f6ist t\u00e4histaevast, kuid selle hingemattev ilu j\u00e4\u00e4b enamasti paljale silmale varjatuks. Seevastu kosmosetelskoop Hubble on v\u00f5imeline paljastama kunstilisi detaile t\u00e4histaeva objektidest. T\u00e4pselt 20 aastat tagasi tegi Hubble esimese pildi kolmest kosmilistest tolmusambast, mis on \u00fcks osa kuulsast Kotka udukogust. T\u00e4histamaks Hubble teleskoobi 25ndat aastap\u00e4eva, vaatles Hubble seda objekti uuesti, paljastades detaile, mille olemasolu oli senini varjatuks j\u00e4\u00e4nud. Lisaks silmailule, pakub see pilt ka teaduslikus plaanis palju avastamisr\u00f5\u00f5mu.<\/p>\n<div id=\"attachment_41575\" style=\"width: 310px\" class=\"wp-caption alignleft\"><a href=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2015\/01\/Pillars_ThenAndNow.jpg\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" aria-describedby=\"caption-attachment-41575\" class=\"wp-image-41575 size-medium\" src=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2015\/01\/Pillars_ThenAndNow-300x148.jpg\" alt=\"Pillars_ThenAndNow\" width=\"300\" height=\"148\" srcset=\"https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2015\/01\/Pillars_ThenAndNow-300x148.jpg 300w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2015\/01\/Pillars_ThenAndNow.jpg 600w\" sizes=\"auto, (max-width: 300px) 100vw, 300px\" \/><\/a><p id=\"caption-attachment-41575\" class=\"wp-caption-text\">Kosmoseteleskoop Hubble \u00fclimalt detailne pilt kolmest tolmusambast Kotka udukogus (paremal). Vasakul on toodud Hubble originaalpilt samast taevaalast \u00fcles v\u00f5etud 1995 aastal. Foto vasakul: NASA\/ESA\/STScI\/J. Hester ja P. Scowen (Arizona State University); paremal: NASA\/ESA\/The Hubble Heritage Team (STScI\/AURA).<\/p><\/div>\n<p>Hubble poolt 1995 aastal tehtud originaalfotol on n\u00e4ha kolm sammast, mis koosnevad k\u00fclmast t\u00e4htedevahelisest vesinikust, gaasist ning tolmust. Tolmusammastes toimub aktiivne t\u00e4heteke ning tekkivate noorte t\u00e4htede ultravioletset kiirgust on n\u00e4ha ka pildil. Sellised tolmusambad, kus tekivad noored t\u00e4hed, on k\u00fcll \u00fcsna tavalised, kuid Kotka udukogus olevad sambad on k\u00f5ige silmatorkavamad ning fotoleenigisemad, mis senini pildistatud. 1995 aastal tehtud Hubble foto on osutunud v\u00e4ga populaarseks ning seda on kasutatud paljudes filmides, showdes ning isegi postkaartidel. N\u00fc\u00fcd, t\u00e4histamaks kosmoseteleskoop Hubble 25ndat aastap\u00e4eva, on populaarsetest tolmusammastest pandud kokku veelgi suurem ning detailsem pilt. Originaalne 1995 aastel tehtud pilt ning uus 2014 aastal \u00fclesv\u00f5etud pilt on oma t\u00e4ies ilus toodud juuresoleval fotol.<\/p>\n<div id=\"attachment_42724\" style=\"width: 310px\" class=\"wp-caption alignleft\"><a href=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2015\/01\/Pillars_NearInfrared.jpg\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" aria-describedby=\"caption-attachment-42724\" class=\"wp-image-42724 size-medium\" src=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2015\/01\/Pillars_NearInfrared-300x281.jpg\" alt=\"Pillars_NearInfrared\" width=\"300\" height=\"281\" srcset=\"https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2015\/01\/Pillars_NearInfrared-300x281.jpg 300w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2015\/01\/Pillars_NearInfrared.jpg 853w\" sizes=\"auto, (max-width: 300px) 100vw, 300px\" \/><\/a><p id=\"caption-attachment-42724\" class=\"wp-caption-text\">Kosmoseteleskoop Hubble pilt tolmusammastest l\u00e4hi-infrapunases spektripiirkonnas. L\u00e4his-infrapuna valgus l\u00e4bib enamuse udukogus olevast gaasist ja tolmust, paljastades seel\u00e4bi t\u00e4hed udukogu tagaplaanil ning ka tolmusammaste sees. Siiski, osad tolmusamba piirkonnad on nii tihedad, et isegi l\u00e4his-infrapuna valgus ei suuda neid l\u00e4bida. Foto: NASA\/ESA\/The Hubble Heritage Team (STScI\/AURA).<\/p><\/div>\n<p>Hubble kosmoseteleskoop vaatles neid tolmusambaid ka infravalguses, mis n\u00e4itab, et tolmusammaste tipud on v\u00e4ga tihedad ning neelavad enamuse valgusest, mis nende taha j\u00e4\u00e4b. Kuna infravalgus l\u00e4bib tolmuseid piirkondi paremini kui n\u00e4htav valgus, siis tolmusamba h\u00f5redamad piirkonnad on infrapuna pildil l\u00e4bipaistvad. Gaas, mis kunagi paiknes tolmusammaste vahelisel alal, on n\u00fc\u00fcdseks piirkonnast \u00e4ra puhutud t\u00e4hetuule poolt, mis on p\u00e4rit t\u00e4heparvest, mis paikneb sammaste kohal.<\/p>\n<p>V\u00f5rreldes 1995 ja 2014 aaste pilte, on v\u00f5imalik m\u00e4rgata kitsaid joa-laadseid moodustisi, mis paiskuvad eemale \u00e4sja tekkinud noortest t\u00e4htedest. See on \u00fcks v\u00e4heseid piirkondi universumis, kus on v\u00f5imalik nii detailselt j\u00e4lgida protsesse, mis kaasnevad uute t\u00e4htede tekkimisega. T\u00f5en\u00e4oliselt on ka meie P\u00e4ike moodustunud analoogses t\u00e4hetekke piirkonnas. P\u00e4ike oli kunagi \u00fcks t\u00e4ht noores t\u00e4heparves, mille massiivsemad t\u00e4hed plahvatasid supernoovana, mille tulemusena \u00fcmbritsev gaasipilv laiali puhuti. Ka Kotka udukogu ootab kunagi sama saatus.<\/p>\n<div id=\"attachment_41573\" style=\"width: 776px\" class=\"wp-caption aligncenter\"><a href=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2015\/01\/Pillars2014.jpg\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" aria-describedby=\"caption-attachment-41573\" class=\"wp-image-41573 size-full\" src=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2015\/01\/Pillars2014.jpg\" alt=\"Pillars2014\" width=\"766\" height=\"800\" srcset=\"https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2015\/01\/Pillars2014.jpg 766w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2015\/01\/Pillars2014-287x300.jpg 287w\" sizes=\"auto, (max-width: 766px) 100vw, 766px\" \/><\/a><p id=\"caption-attachment-41573\" class=\"wp-caption-text\">Kosmoseteleskoop Hubble detailseim \u00fclesv\u00f5te tolmusammastest Kotka udukogus n\u00e4htavas valguses. Pildil n\u00e4htavad udukogu sambad on ligikaudu 5 valgusaastat k\u00f5rged. Foto: NASA\/ESA\/The Hubble Heritage Team (STScI\/AURA).<\/p><\/div>\n<p>Allikad:<\/p>\n<ul>\n<li><a href=\"http:\/\/www.iflscience.com\/space\/hubble-captures-breathtaking-new-view-iconic-pillars-creation\">http:\/\/www.iflscience.com\/space\/hubble-captures-breathtaking-new-view-iconic-pillars-creation<\/a><\/li>\n<li><a href=\"http:\/\/www.astronomy.com\/news\/2015\/01\/hubble-goes-high-def-to-revisit-the-iconic-pillars-of-creation\">http:\/\/www.astronomy.com\/news\/2015\/01\/hubble-goes-high-def-to-revisit-the-iconic-pillars-of-creation<\/a><\/li>\n<li><a href=\"http:\/\/hubblesite.org\/newscenter\/archive\/releases\/2015\/01\/full\/\">http:\/\/hubblesite.org\/newscenter\/archive\/releases\/2015\/01\/full\/<\/a><\/li>\n<\/ul>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Me k\u00f5ik oleme imetlenud \u00f6ist t\u00e4histaevast, kuid selle hingemattev ilu j\u00e4\u00e4b enamasti paljale silmale varjatuks. Seevastu kosmosetelskoop Hubble on v\u00f5imeline paljastama kunstilisi detaile t\u00e4histaeva objektidest. T\u00e4pselt 20 aastat tagasi tegi Hubble esimese pildi kolmest kosmilistest tolmusambast, mis on \u00fcks osa kuulsast Kotka udukogust. T\u00e4histamaks Hubble teleskoobi 25ndat aastap\u00e4eva, vaatles Hubble seda objekti uuesti, paljastades detaile, [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":9750,"featured_media":41573,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[],"class_list":{"0":"post-41571","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-teadusuudis","8":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/41571","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/9750"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=41571"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/41571\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/41573"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=41571"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=41571"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=41571"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}