{"id":4172,"date":"2010-07-17T01:16:56","date_gmt":"2010-07-16T22:16:56","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=4172"},"modified":"2010-09-03T17:38:17","modified_gmt":"2010-09-03T14:38:17","slug":"tartu-ulikool-uks-maailma-juhtivaid-materjaliteaduse-keskusi","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=4172","title":{"rendered":"Tartu \u00dclikool \u00fcks maailma juhtivaid materjaliteaduse keskusi"},"content":{"rendered":"

ESI (Essential Science Indicators<\/em>, toim.) andmebaasi juuli alguses avaldatud \u00fclevaates mahub Tartu \u00dclikool materjaliteadustes m\u00f5jukuselt maailma esimese \u00fche protsendi hulka.<\/strong><\/p>\n

Materjaliteadusega on F\u00fc\u00fcsika Instituudis (FI) tegeldud juba selle loomisest saadik. Ei ole v\u00f5imalik uurida materjalide f\u00fc\u00fcsikalisi omadusi neid ise tegemata. Alates Eesti taasiseseisvumisest on aga materjaliteaduslike uuringute osakaal j\u00e4rjepanu suurenenud. Eraldi struktuuri\u00fcksusena moodustati osakond 2008. aastal LoTe loomise k\u00e4igus.\"\"<\/a><\/p>\n

Kuigi pika ajalooga teaduskeskusi on maailmas palju, paistab Tartu silma oma innovatiivse m\u00f5tlemise poolest. “Tartus tehtavad t\u00f6\u00f6d p\u00e4lvivad palju tsiteeringuid, kuna on tehtud materjaliteaduse uutes, “kuumades” valdkondades, mis on tihedalt seotud Tartu f\u00fc\u00fcsikute-keemikute alusuuringutega,” \u00fctles F\u00fc\u00fcsika Instituudi materjaliteaduse osakonna juhataja Jaak Kikas<\/strong>. Tema s\u00f5nul on paljud teised uurimisasutused eelistanud j\u00e4\u00e4da traditsioonilistemate valdkondade juurde<\/p>\n

ESI andmebaasis arvestatakse m\u00f5jukuse hindamisel artiklite ning viidete arvu ja seda uuendatakse iga kahe kuu j\u00e4rel. Tartu \u00dclikool (T\u00dc) on materjaliteaduses artiklite j\u00e4rgi 585.kohal ning viidete poolest 612. kohal. Samas viidete poolest \u00fche artikli kohta saavutas \u00fclikool 177. koha. Kogusummana mahubki Tartu \u00dclikool 1% parimate hulka. Materjaliteadustes moodustab selle \u00fche protsendi veidi \u00fcle 600 teaduskeskuse, maailmas on neid kokku v\u00e4hemalt 60 000.<\/p>\n

Eksootilistematest valdkondadest osalevad T\u00dc FI teadlased EURATOM-i (Euroopa aatomienergia \u00fchenduse, toim) t\u00f6\u00f6s, mille eesm\u00e4rgiks on termotuuma -ja tuumaenergeetika tehnloogiate arendamine. Eelmise aasta detsembris tulid nanotehnoloogid v\u00e4lja elektriv\u00e4lja toimel l\u00e4bilaskvust muutva klaasiga. Samas on pol\u00fcmeersete materjalide tehnoloogia professor Alvo Aabloo<\/strong> s\u00f5nul edukalt uuritud ka n\u00e4iteks elektoraktiivseid pol\u00fcmeere, mille abil saab luua n\u00e4iteks kunstlihaseid. Uue suunana liigutakse kosmoset\u00f6\u00f6stusesse.<\/p>\n

“Me ei suuda v\u00f5istelda Hiina odava toodanguga ja kvantiteediga, kuid saame olla edukad just uute nutikate lahendustega, mida ettev\u00f5tted koost\u00f6\u00f6s \u00fclikooliga v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tavad,” \u00fctles Marco Kirm <\/strong>, F\u00fc\u00fcsika Instituudi teadusdirektor. Hea n\u00e4itena toob Kirm Eesti Tudengisatelliidi EstCube-1 missioon, millega testitakse maailmas esmakordset elektrilise p\u00e4ikesepurje p\u00f5hikomponente. Lisaks leiavad materjaliteaduse avastused rakendust ka m\u00e4rksa maal\u00e4hedastemates rakendustes.<\/p>\n

N\u00e4iteks v\u00f5ib tuua gaasisensoreid tootva firmaga EVIKON, mis kasutab oma toodangus FI teadlaste arendatud uusi gaasitundlike nanomaterjale. Veidi kuulsam on Massimiliano O\u00dc poolt koost\u00f6\u00f6s Tartu \u00dclikooliga v\u00e4lja arendatud robotmannekeen. Samuti on n\u00e4iteks elektritarvikuid m\u00fc\u00fcva firmaga Welco Elekter, kes soovib koost\u00f6\u00f6s T\u00dc-ga v\u00e4lja arendada uut t\u00fc\u00fcpi kokteilik\u00f5rre. Viimane oleks suuteline tuvastama kokteilide sees narkootilist ainet sealjuures v\u00e4rvi muutes.<\/p>\n

Kirmi s\u00f5nul peab ESA-lt tellimuste saamiseks v\u00f5i ka n\u00e4iteks ITER ehitust Euroopa poolt koordineerivalt organisatsioonilt peab olema Eesti firmadel konkurentsiv\u00f5imeline toodang ja see on ka juba suuresti realiseerunud. “Et seda v\u00f5imalust veelgi suurendada, tuleb firmade teha koost\u00f6\u00f6d teadusarendusasutustega , et omada selliseid kaasaegseid ‘tarku’ tooteid, mida teistel pakkuda ei ole,” lisas Kirm. <\/p>\n

ESI tunnustus tuli materjaliteaduse osakonnale heal ajal, kuna \u00f5ppet\u00f6\u00f6de rahade kokku hoidmiseks otsitakse abi mitmesugustest statistikatest. Kuid seni on olnud materjaliteaduse erialal sisseastumine ja t\u00e4ituvus kesine. Sellel aastal tundub olukord parem olevat – sisseastumisavaldusi laekus \u00f5ppekavale 91.<\/p>\n

Loe lisaks:
\nTartu \u00dclikooli pressiteade<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

ESI (Essential Science Indicators, toim.) andmebaasi juuli alguses avaldatud \u00fclevaates mahub Tartu \u00dclikool materjaliteadustes m\u00f5jukuselt maailma esimese \u00fche protsendi hulka. Materjaliteadusega on F\u00fc\u00fcsika Instituudis (FI) tegeldud juba selle loomisest saadik. Ei ole v\u00f5imalik uurida materjalide f\u00fc\u00fcsikalisi omadusi neid ise tegemata. Alates Eesti taasiseseisvumisest on aga materjaliteaduslike uuringute osakaal j\u00e4rjepanu suurenenud. Eraldi struktuuri\u00fcksusena moodustati osakond 2008. […]<\/p>\n","protected":false},"author":28,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[37,13],"tags":[],"class_list":{"0":"post-4172","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","6":"category-eestist-endast","7":"category-teated-fyysika-ee","8":"entry","9":"has-post-thumbnail"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/4172","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/28"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=4172"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/4172\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=4172"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=4172"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=4172"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}