![\"earthquake-lights\"](\"http:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2015\/01\/earthquake-lights.jpg\")
<\/a>Foto eest t\u00e4name Troy Shinbroti Rutgersist.<\/p><\/div>\n
Loomulikult v\u00f5ib kahe eri materjali vastamisi h\u00f5\u00f5rumisel h\u00f5\u00f5rdej\u00f5ust tingituna tekkida elektrilaeng. Seda nimetatakse ka triboelektriliseks efektiks. Selle n\u00e4iteks on staatiline elekter, mis tekib villases kampsunis, kui see h\u00f5\u00f5rdub vastu puuvillast T-s\u00e4rki.<\/p>\n
Kuid Daniels uurib samast materjalist graanuleid ja pole ilmset p\u00f5hjust, miks plastketaste vastastikusel h\u00f5\u00f5rdumisel peaks tekkima elektriline pinge.<\/p>\n
\u201eKui oleksite [aasta eest] k\u00fcsinud, kas minu katse k\u00e4igus tekib pinge, oleksin vastanud, et ei, t\u00f5en\u00e4oliselt mitte,\u201d \u00fctles Daniels.<\/p>\n
Kui ta ketaste \u00fcksteise peal libisemise ajal pinget m\u00f5\u00f5tis, avastas ta positiivse pinge, mis suurenes ketaste liikumiskauguse kasvades.<\/p>\n
See katse ei ole anomaalia. Enne Danielsi poole p\u00f6\u00f6rdumist katsetas Shinbrot jahup\u00fcttide, atsetaminofeenipulbri, kipsi ja muude teraliste materjalidega, mis on teataval m\u00e4\u00e4ral kohesiivsed. Mahuti horisontaalsuunaline j\u00f5nksatus tekitab materjali sisse vao, mis omakorda tekitab negatiivse pinge. J\u00e4rgmine j\u00f5nksatus sulgeb selle vao, tekitades positiivse pinge.<\/p>\n
\u201eKahtlustasime, et tegu peab olema veaga. Me teeme mingi rumaluse; laengu omandab mahuti ja on midagi muud, mida me arvesse ei v\u00f5ta,\u201d \u00fctles Shinbrot APS-i m\u00e4rtsikuise kokkusaamise aegsel pressikonverentsil Denveris. \u201eNiisiis \u00fcritasime mitme katse k\u00e4igus seda v\u00f5ltsefekti k\u00f5rvaldada, aga siiani pole see \u00f5nnestunud.\u201d Meeskond m\u00f5\u00f5tis k\u00f5ige rohkem 400-voldise pinge, aga leidis, et materjalides esinev voolutugevus on nullil\u00e4hedane.<\/p>\n
Heinrich Jaeger Chicago \u00fclikoolist uurib l\u00e4bi vaakumi langevaid laenguga graanuleid\u00a0\u2013 see on uurimissuund, mis v\u00f5ib aidata selgitada, miks \u00f5hus lendlev granulaarne materjal v\u00f5ib m\u00f5nikord muutuda plahvatusohtlikuks. Jaeger on silma peal hoidnud nii Shinbroti t\u00f6\u00f6l kui ka Daniel Lacksi samast materjalist graanulite elektrilaengu omandamist k\u00e4sitlevatel uuringutel Case Westerni \u00fclikoolis. Ta \u00fctleb, et ehkki langevate graanulite ja triboelektrilise efekti kohta on kirjandust \u00fcsna palju, teatakse v\u00e4ga v\u00e4he graanulite sellisest laengu omandamisest, mida uurib Shinbrot.<\/p>\n
\u201eIsegi kui eirame praegu selle aluseks olevat mehhanismi, on siiski vaidlusk\u00fcsimuseks k\u00f5ige p\u00f5hilisem probleem \u2013 mis t\u00fc\u00fcpi laengukandjad laengu tekkimist p\u00f5hjustavad,\u201d \u00fctles Jaeger e-kirjas. \u201eOn teateid, et nendeks kandjateks v\u00f5ivad olla elektronid, augud, ioonid v\u00f5i isegi laetud materjali osakesed, ja t\u00f5en\u00e4oliselt s\u00f5ltub see t\u00e4psetest asjaoludest.\u201d<\/p>\n
Shinbrot alustas oma uurimist\u00f6\u00f6d lootuses, et see v\u00f5ib seletada m\u00f5istatuslikku n\u00e4htust, mida sageli nimetatakse maav\u00e4rinatuledeks. Need ilmuvad erineval kujul, n\u00e4iteks h\u00f5ljuvate tulekerade v\u00f5i v\u00e4lgutaoliste nooltena, ja neid on m\u00e4rgatud enne maav\u00e4rinaid, nende ajal ning harva ka p\u00e4rast. Neid on n\u00e4htud ka laviinide l\u00e4heduses, samuti kummastki s\u00fcndmusest s\u00f5ltumatult. Inimesed on v\u00e4lgu ja maav\u00e4rinate v\u00f5imalikku seost uurinud v\u00e4hemalt 300 aastat ja Shinbrot hoiatas Denveri kokkusaamisel, et kui Internetist sel teemal teavet otsida, leiab ka palju spekulatiivseid teooriaid UFO-de kohta.<\/p>\n
Ent Shinbrot pole ainuke, kes \u00fcritab spekulatsioone teadusest lahus hoida.<\/p>\n
Quebeci loodusressursside ministeeriumi teadlaste juhitud koost\u00f6\u00f6uuringu k\u00e4igus v\u00f5rreldi 65 maav\u00e4rinatulede esinemiskorra kohta leiduvat p\u00f5hilist teavet. Tulemused avaldati v\u00e4ljaande Seismological Research Letters<\/em> 2014. a jaanuari\/veebruarinumbris. Autorid avaldasid arvamust, et maav\u00e4rinatulesid p\u00f5hjustab pingetest tingitud elektrivool, kuid Shinbroti v\u00e4itel viitavad tema n\u00e4htud katsetulemused, et laengu tekkimine \u201etundub olevat seotud \u00fcksikute graanulite, mitte materjali p\u00f5hiosa omadustega\u201d. See v\u00e4listaks piesoelektri, mis tekib materjalis mehaanilise pinge m\u00f5jul.<\/p>\n Et maav\u00e4rinatulesid graanulite elektrilaenguga seostada, on ilmselt vaja m\u00f5ista, kuidas mastaabi suurenemine laengu tekkimist m\u00f5jutab. Shinbrot \u00fctleb, et on koos kolleegidega \u201esellele k\u00fcsimusele vastamiseks ehitamas suuremat versiooni m\u00f5nest niisugusest seadisest\u201d.<\/p>\n \u201eTegelikult kobame neid n\u00e4htusi j\u00e4lgides lihtsalt pimeduses,\u201d \u00fctles Shinbrot oma vestlusseansil Denveris. \u201eMe tahame teada, mis toimub. Praegu me t\u00f5esti ei tea.\u201d<\/p>\n