{"id":4289,"date":"2010-07-18T15:05:36","date_gmt":"2010-07-18T12:05:36","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=4289"},"modified":"2010-07-18T15:40:58","modified_gmt":"2010-07-18T12:40:58","slug":"grafeeni-abil-saab-vedelikest-arseeni-eraldada","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=4289","title":{"rendered":"Grafeeni abil saab vedelikest arseeni eraldada"},"content":{"rendered":"

L\u00f5una-Korea teadlased leidsid imematerjal grafeenile veel \u00fche kasutusviisi. Redutseeritud grafeenoksiidist(RGO) ja magnetiidist valmistatud komposiitmaterjali abil on saab joogiveest arseeni eemaldada.<\/strong><\/p>\n

Vedeliku puhastamiseks\u00a0lisatakse vette magnetiit-RGO komposiitmaterjali, kus see arseeni endasse imab. Seej\u00e4rel eemaldatakse komposiit veest kiiresti ja efektiivselt p\u00fcsimagneti abil, kirjutab physicsworld.com<\/a>.<\/p>\n

\"\"<\/a>

Arseeni eemaldamine veest<\/p><\/div>\n

Arseen on \u00fcks k\u00f5ige kantserogeensemaid elemente \u00fcldse ning sellega m\u00fcrgitatud joogivesi on igap\u00e4evane oht inimestele \u00fcle kogu maailma ning v\u00f5ib viia krooniliste haiguste v\u00f5i ka surmani. Vette satub arseen p\u00f5hiliselt looduses leiduvate arseenirikaste kivimite kaudu ning samuti arseenikaevanduste ligidal.<\/p>\n

Joogiveest saab arseeni eemaldada\u00a0aktiivs\u00f6e abil v\u00f5i sadestades seda rauamineraalidega nagu seda on raudoksiidid, n\u00e4iteks magnetiidi(Fe3O4) nanokristallidega. Selliseid osakesi ei saa aga j\u00f5gedes v\u00f5i muudes voolava veega keskkondades nende v\u00e4iksuse t\u00f5ttu kasutada, lisaks oks\u00fcdeerub magnetiit \u00f5huga kokkupuutel kiiresti. Viimasele probleemile on teadlased aga lahenduse leidnud kombineerides rauaoksiide s\u00fcsiniku ja s\u00fcsinik-nanotorudega v\u00f5i grafeenip\u00f5histe materjalidegas, n\u00e4iteks grafeenoksiidiga.<\/p>\n

Sellele meetodile p\u00f5hinedes valmistasid Kwang Him<\/strong>, In-Cheol Hwang ja kolleegid Phoangi Teaduse ja Tehnoloogia \u00dclikoolist<\/strong> uue magnetkomposiidi t\u00fc\u00fcbi, mille aluseks on redutseeritud grafeenoksiid. H\u00fcbriidmaterjali, mis on toatemperatuuril \u00fcliparamagneetik, abil suudeti n\u00e4idisest eemaldada 99,9% arseeni.<\/p>\n

Komposiitmaterjal on arseeni ning v\u00f5ib-olla ka muude raskete metallide eemaldamiseks v\u00f5rreldes tavalise magnetiidiga palju parem, sest grafeenit\u00fckikeste olemasolek magnetiidiosakestes suurendab arseeni imendumiskohtade arvu. ,,Redutseeritud grafeenoksiid suurendab ka magnetiidi stabiilsust, mist\u00f5ttu seda saab kasutada vooluga keskkondades pikema aja jooksul,” s\u00f5nas Kim.<\/p>\n

Teadlased valmistasid oma komposiitmaterjali tehes esmalt Hummer’i meetodi abil piisavas koguses grafeeoksiidi. J\u00e4rgnevalt pannakse grafeenoksiidi lehekesed vette, mist\u00f5ttu tekib vedelikus sadestus. Seej\u00e4rel lisati grafeenoksiidi lahusele\u00a0aeglaselt FeCl3\u00a0ja FeCl2 segu ning kiiresti ka ammoniaaki, et\u00a0Fe2+<\/sup> ja Fe3+<\/sup> ioonid sadestuksid ning tekiks magnetiidi nanoosakesed.\u00a0Viimaks grafeenoksiid redutseeriti\u00a0h\u00fcdrasiini h\u00fcdraadi abil\u00a0ning\u00a0musta v\u00e4rvi lahus\u00a0filtreeriti, pesti veega segatud etanooliga\u00a0ja kuivatati vaakumis.<\/p>\n

Artikkel ilmus ajakirjas ACS Nano<\/em>.<\/p>\n

Allikas<\/a><\/p>\n

Teadusartikkel “Water-Dispersible Magnetite-Reduced Graphene Oxide Composites for Arsenic Removal<\/a>“<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

L\u00f5una-Korea teadlased leidsid imematerjal grafeenile veel \u00fche kasutusviisi. Redutseeritud grafeenoksiidist(RGO) ja magnetiidist valmistatud komposiitmaterjali abil on saab joogiveest arseeni eemaldada. Vedeliku puhastamiseks\u00a0lisatakse vette magnetiit-RGO komposiitmaterjali, kus see arseeni endasse imab. Seej\u00e4rel eemaldatakse komposiit veest kiiresti ja efektiivselt p\u00fcsimagneti abil, kirjutab physicsworld.com. Arseen on \u00fcks k\u00f5ige kantserogeensemaid elemente \u00fcldse ning sellega m\u00fcrgitatud joogivesi on igap\u00e4evane oht […]<\/p>\n","protected":false},"author":32,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[31,16],"tags":[45],"class_list":{"0":"post-4289","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","6":"category-rakenduslik-teadus","7":"category-teadusuudis","8":"tag-grafeengrafaan","9":"entry","10":"has-post-thumbnail"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/4289","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/32"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=4289"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/4289\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=4289"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=4289"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=4289"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}