{"id":442482,"date":"2017-08-27T18:56:56","date_gmt":"2017-08-27T15:56:56","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/?p=442482"},"modified":"2017-08-27T18:56:56","modified_gmt":"2017-08-27T15:56:56","slug":"gravitatsiooniteoreetikud-kogunevad-tartusse-et-moelda-einsteinist-edasi","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=442482","title":{"rendered":"Gravitatsiooniteoreetikud kogunevad Tartusse, et m\u00f5elda Einsteinist edasi"},"content":{"rendered":"<p><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" class=\"alignleft size-medium wp-image-442483\" src=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2017\/08\/6-einstein-relativity-get_0-300x225.jpg\" alt=\"\" width=\"300\" height=\"225\" srcset=\"https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2017\/08\/6-einstein-relativity-get_0-300x225.jpg 300w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2017\/08\/6-einstein-relativity-get_0-768x576.jpg 768w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2017\/08\/6-einstein-relativity-get_0-1024x768.jpg 1024w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2017\/08\/6-einstein-relativity-get_0.jpg 2048w\" sizes=\"auto, (max-width: 300px) 100vw, 300px\" \/><strong>28. augustist 1. septembrini toimub T\u00dc f\u00fc\u00fcsika instituudis rahvusvaheline konverents \u201eGravitatsiooni geomeetrilised alused\u201c, mis toob kokku \u00fcle 60 teoreetilise f\u00fc\u00fcsiku ja matemaatiku enam kui 20 riigist.<\/strong><\/p>\n<p>Einsteini \u00fcldrelatiivusteooria, mis kirjeldab gravitatsioonin\u00e4htuseid matemaatiliselt aegruumi k\u00f5veruse kaudu, on heas koosk\u00f5las paljude astronoomiliste vaatlustega ning sai hiljuti hiilgava kinnituse gravitatsioonilainete avastamise n\u00e4ol. Ometi t\u00f5statavad kosmoloogias seni lahenduseta tumeaine ja tumeenergia probleemid v\u00f5imaluse, et \u00fcldrelatiivusteooria on vaid piirjuht mingist \u00fcldisemast teooriast, mille vaatluslikud efektid avalduvad alles universumi k\u00e4itumises \u00fclisuurte mastaapide juures. \u201eSee ajendab teadlasi vaagima gravitatsiooni geomeetrilisi aluseid ja \u00fcldrelatiivusteooria koosk\u00f5lalise laiendamise v\u00f5imalusi. N\u00f5nda on viimasel aastak\u00fcmnel lisaks uutele vaatlusandmetele lisandunud palju huvitavaid are<\/p>\n<p>&nbsp;<\/p>\n<p>nguid ka gravitatsiooniteooria vallas,\u201d selgitab teemap\u00fcstitust konverentsi \u00fcks korraldaja Laur J\u00e4rv.<\/p>\n<p>Konverentsile kutsutud esinejate hulgas on n\u00e4iteks professorid Salvatore Capozziello (Napoli), Friedrich Hehl (K\u00f6ln), Claus L\u00e4mmerzahl (Bremen) ja Sergei Odintsov (Barcelona). Kaugematest maadest on esindatud Brasiilia, T\u0161iili, Kanada, Jaapani, L\u00f5una-Korea ja Hiina teadlased.<\/p>\n<p>Konverentsi korraldab T\u00dc f\u00fc\u00fcsika instituudi teoreetilise f\u00fc\u00fcsika labor ning see on osa \u201eTumeda universumi\u201c teaduse tippkeskuse tegevusest, mida rahastab Euroopa Regionaalarengu Fond. Konverentsi korraldamist toetavad ka Tartu \u00fclikool ja Tartu linnavalitsus.<\/p>\n<p>Gravitatsiooni ja universumi uuringutel on Tartus pikk ajalugu. Rootsiaegse Academia Gustavo-Carolina professor Sv<\/p>\n<p>&nbsp;<\/p>\n<p>en Dimberg oli \u00fcks esimesi maailmas, kes \u00fclikoolikursusel tutvustas Newtoni gravitatsiooniteooriat. Einsteini \u00fcldrelatiivsusteooriat k\u00e4sitlevad uuringud algasid Tartus 1930-ndate aastate l\u00f5pus hilisema akadeemiku Harald Kerese eestv\u00f5ttel ja j\u00e4tkusid p\u00e4rast s\u00f5da. 1963. aastal toimus siin \u00fcleliiduline gravitatsiooni suvekool, kus lektoriteks olid rahvusvaheliselt tuntud teoreetikud Vladimir Fok, Aleksei Petrov, Dmitri Ivanenko jt. J\u00e4rgmistel aastak\u00fcmnetel oli Tartu t\u00f6\u00f6r\u00fchmal tihedaid sidemeid nii ida kui l\u00e4\u00e4ne suunas: osaleti konverentsidel ja seminaridel ning korraldati neid j\u00f5udum\u00f6\u00f6da ka ise. Suuremaid rahvusvahelisi teoreetilise ja matemaatilise f\u00fc\u00fcsika konverentse on Tartus varem peetud mitmeid, ent n\u00fc\u00fcd on esmakordselt fookus \u00fcheselt gravitatsioonil.<\/p>\n<p>Populaarteaduslikul tasemel on k\u00f5igil huvilistel v\u00f5imalik gravitatsiooniga seotud problemaatikast aimu saada Tartu vanas t\u00e4hetornis toimuval avalikul loengul, mis toimub teisip\u00e4eval, 29. augustil kell 18:15 ja mille peab Lancasteri \u00fclikooli emeriitprofessor Robin Tucker (inglise keeles).<\/p>\n<p>Lisainfo:\u00a0<strong>Laur J\u00e4rv<\/strong>, T\u00dc teoreetilise f\u00fc\u00fcsika vanemteadur, +37253416324,\u00a0<a class=\"spamspan\" href=\"mailto:laur.jarv@ut.ee\">laur.jarv@ut.ee<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>28. augustist 1. septembrini toimub T\u00dc f\u00fc\u00fcsika instituudis rahvusvaheline konverents \u201eGravitatsiooni geomeetrilised alused\u201c, mis toob kokku \u00fcle 60 teoreetilise f\u00fc\u00fcsiku ja matemaatiku enam kui 20 riigist. Einsteini \u00fcldrelatiivusteooria, mis kirjeldab gravitatsioonin\u00e4htuseid matemaatiliselt aegruumi k\u00f5veruse kaudu, on heas koosk\u00f5las paljude astronoomiliste vaatlustega ning sai hiljuti hiilgava kinnituse gravitatsioonilainete avastamise n\u00e4ol. Ometi t\u00f5statavad kosmoloogias seni lahenduseta tumeaine [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":442483,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[37],"tags":[],"class_list":{"0":"post-442482","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-eestist-endast","8":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/442482","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=442482"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/442482\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":442484,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/442482\/revisions\/442484"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/442483"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=442482"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=442482"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=442482"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}